Otsuse avalikult teatavaks- 7. oktoober 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-12971
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jüri Heimi vastu 291,11 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
332,14 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja Carlo Kask, e-post [email protected]; kostja Jüri Heim (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jüri Heimi vastu 291,11 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 134,23 eurot, millest 90,57 eurot on põhinõue, 25 eurot sissenõudmiskulu ja 18,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2019 seisuga.
3.Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 90,57 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 46% ulatuses Jüri Heimi kanda ja 54% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
6.Jätta menetluskulude puudumise tõttu Jüri Heimi menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
7.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud.
8.Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 80,50 eurot.
9.Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt 80,50 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Asja materjalidest nähtuvalt on Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja Jüri Heim (kostja) sõlminud XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX paketi MiNT Info teenuste tarbimiseks ja osamaksetega vara müügilepingu nr XXX mobiiltelefoni Huawei MediaPad T1 10 16GB ostmiseks, kusjuures telefoni maksumus 198 eurot tuli tasuda 24 kuu jooksul 8,25 euro suuruste osamaksetena. Kostja on telefoni Elisa Eesti AS esinduses kätte saanud 24.07.2015. Kostja kohustus teenuste ja mobiiltelefoni eest tasuma vastavalt esitatud arvetele, kuid ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Elisa Eesti AS on 01.02.2018 loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
3.Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 28.08.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 160,57 eurot põhinõude, 25 eurot võla sissenõudmiskulude ja 105,54 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 17.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping ning osamaksetega vara müügileping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt 2(4)
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 20.07.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 160,57 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 3,43 eurot). 01.01.2017 esitatud arve on aga koos käsitlustasuga summas 70 eurot, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Kohtu hinnangul on käsitlustasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse paketi lõpetamise või muutmise korral väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Leppetrahv, mis on ca 1/3 järelmaksuga müügilepingu esemeks olnud vara maksumusest (mobiiltelefoni maksumus 198 eurot ja leppetrahv 70 eurot, kusjuures 24-st osamaksest jäid tasumata viimased kaheksa osamakset summas 66 eurot), on ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 90,57 eurot (160,57 – 70 = 90,57). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus põhinõudelt 90,57 eurot alates 19.01.2017 kuni 16.08.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 18,66 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.2019. Hageja nõude õiguslik alus on TsMS § 367. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.
3(4)
Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 90,57 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Hageja nõuab kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot.
7.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 90,57 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 18,66 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 90,57 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
8.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~46% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 46% ulatuses kostja kanda ja 54% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 80,50 eurot (46% 175 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 80,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.