XX avaldus välisriigi kohtulahendite tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.04.2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi HelenLumelille Tomberg
Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 16.04.2018. a määrus osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata XX avalduse tunnistada Eestis täidetavaks Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu kohtunik Elisabeth Adamsi 18.09.2014. a otsuse kohtuasjas nr 11-DR-6527 alaealise lapse ülalpidamist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnistada Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu kohtunik Elisabeth Adamsi 18.09.2014. a otsus kohtuasjas nr 11-DR-6527 Eestis täidetavaks osas, millega määrati kindlaks, et YY tasub CC ülalpidamiseks XX-le alates 18.09.2014 igas kuus perioodi 01.09.2011 – 17.09.2014 elatisevõlgnevuse katteks 20% elatisest (174,22 USD) kuni 28 713,49 USD suuruse elatisevõlgnevuse tasumiseni. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Rahuldada XX avaldus osaliselt. 2.2 Tunnistada Eestis täidetavaks Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu kohtunik Elisabeth Adamsi 18.09.2014. a otsus kohtuasjas nr 11-DR-6527 osas, millega määrati kindlaks YY poolt XX-le lapse CC ülalpidamiseks makstav elatis 871,08 USD kuus alates 18.09.2014, meditsiinikulude hüvitise võlgnevus 1646,01 USD ning et YY tasub CC ülalpidamiseks XX-le alates 18.09.2014 igas kuus perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse
katteks 20% elatisest (174,22 USD) kuni 28 713,49 USD suuruse elatisevõlgnevuse tasumiseni. Õigus elatisrahale ja maksmiskohustus lõppeb järgmistel juhtudel: 1) lapse surm; 2) laps saab 18 aastat vanaks, välja arvatud kui alaealine laps käib veel keskkoolis vanusevahemikus 18 ja 19, kusjuures on mõistlik eeldada selle lõpetamist enne 19. aastaseks saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem; 3) lapse seaduslik abiellumine ja 4) lapse seaduslik minek sõjaväeteenistusse. 2.3 Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu kohtunik Elisabeth Adamsi 18.09.2014. a otsuse täitmisel Eestis kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 93 sätted. 2.4 Tunnustada Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu alama astme kohtuniku Steven L. Studybakeri 02.09.2016. a soovitatud täiendavat lõplikku kohtuotsust ja selle kinnitanud ringkonnakohtuniku Elisabeth Adamsi 14.10.2016. a kohtuotsust kohtuasjas nr 11-DR6527C alljärgnevalt: 2.4.1 XX-l ja YY-l ei ole ühist vanemlikku vastutust ja hooldusõigust seoses lapse CC-ga (sünniaeg XX.XX.XXXX). XX-l on lapse CC ainuhooldusõigus. 2.5 Jätta muutmata Harju Maakohtu 07.03.2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. 2.6 XX-l on õigus esitada käesolev kohtlahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks praeguse määruse resolutsiooni p 2.2 osas. 2.7 Kohtul edastada pärast määruse jõustumist kümne päeva jooksul käesolev lahend rahvastikuregistri kannete tegemiseks vanema hooldusõiguse kuuluvuse osas CC ning XX osas Tallinna Perekonnaseisuametile ja YY osas Hiiumaa Vallavalitsusele. 2.8 Edastada määrus menetlusosalistele. 2.9 Jätta maakohtu menetluskuludest 50% XX ja 50% YYe kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
3.XX määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 625 lg 2). Menetluse käik ja asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 06.03.2017 Harju Maakohtule avalduse tunnistada täidetavaks Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu kohtuniku Elisabeth Adamsi 18.09.2014. a otsus asjas nr 11-DR-6527 (18.09.2014. a otsus) alaealise lapse ülalpidamist puudutavas osas. Lisaks palus avaldaja tunnustada Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu alama astme kohtuniku Steven L. Studybakeri 02.09.2016. a soovitatud täiendavat lõplikku kohtuotsust (02.09.2016. a otsus) ja selle kinnitanud ringkonnakohtuniku Elisabeth Adamsi 14.10.2016. a otsust (14.10.2016. a otsus). Samuti palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 534136 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale avaldaja kasuks kohtuliku hüpoteegi 104 494,06 eurot, et tagada 18.09.2014. a otsuse täitmist. Avalduse kohaselt sündis avaldajal ja YY-l (puudutatud isik, isa) XX.XX.XXXX Ameerika Ühendriikides laps CC (varasem nimi C, laps). Avaldaja ja puudutatud isiku kooselu lõppemise
tõttu esitas avaldaja 2011. a septembris Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtusse puudutatud isiku vastu hagi vanemliku vastutuse määramiseks ning lapsele elatise saamiseks (tsiviilasi nr 11-DR-6527). Kohus jättis 18.09.2014. a otsusega vanematele ühise hooldusõiguse lapse suhtes (ühine vanemlik vastutus), kuid andis avaldajale lõpliku otsustusõiguse või vastutuse mittevältimatu arstiabi, nõustamise ja hariduse puhul kohustusega enne otsuste tegemist püüda puudutatud isikuga kokku leppida. Lisaks määras kohus vanematele kohustusliku lapse kasvatamise kava (suhtluskord). Kohus kohustas puudutatud isikut tasuma lapse ülalpidamiseks elatist lapse elatisraha suuniste kohaselt nii 2011. a septembrist tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt. Lapse elatisraha suuniste (lisa B) järgi peab puudutatud isik nii tagasi- kui ka edasiulatuva elatisena tasuma 67,74% lapse kuludest igas kuus. Puudutatud isiku minimaalne lapse elatise tasumise kohustus on 18.09.2014. a otsuse kohaselt 871,08 USD kuus. Lisaks kohustas kohus puudutatud isikut tasuma 90 päeva jooksul avaldajale ühekordset hüvitist avaldaja tasutud lapse meditsiinikulude (2429,9 USD) eest puudutatud isikule langevas osas. Puudutatud isik ei ole 18.09.2014. a otsust suuremas ulatuses täitnud, teda ei olnud võimalik Ameerika Ühendriikides leida ja tal ei ole seal vara. Puudutatud isikul on avaldajale teadaolevalt Eestis vara ning seetõttu on 18.09.2014. a otsust võimalik pärast täidetavaks tunnistamist Eestis täita. Avaldaja esitas 11.05.2015 kohtule avalduse, milles palus lõpetada lapse puudutatud isikust põlvnemisest tulenevad (vanemlikud) õigused (sisuliselt puudutatud isikult hooldusõiguse täielik äravõtmine) ja kohustused (elatise tasumise kohustus). Kohus tuvastas 02.09.2016. a otsuses, et kostja (puudutatud isiku) asukohta ei olnud võimalik menetluse kestel kindlaks teha. Kostja puudumine ei takistanud kohtu hinnangul asja läbivaatamist ja vanemliku ainuvastutuse avaldajale andmist, kuid takistas puudutatud isiku vanemlike õiguste lõpetamist ja sellega seotud muudatusi elatise tasumise kohustuses. Avaldaja selgitas, et 02.09.2016. a otsusest nähtus 02.09.2016. a kättetoimetamise tunnistus puudutatud isiku viimati teadaolevatel aadressidel ning selgitus, et 15 päeva jooksul on kummalgi poolel võimalik esitada vastulause soovitatud kohtulahendile enne, kui kohus teeb määruse, millega võtab lõpliku kohtuotsus vastu. Kohus kinnitas 14.10.2016. a otsusega 02.09.2016. a otsuse. Kohus selgitas 14.10.2016. a otsuses, et vanematel ei ole ühist vanemlikku vastutust ja hooldusõigust lapse suhtes, vaid avaldajal on vanemlik ainuvastutus. Kohus saatis 14.10.2016. a otsuse koopia puudutatud isiku viimastele teadaolevatele aadressidele. Avaldaja selgitas, et Eesti Vabariigi sünnijärgse kodanikuna on laps kantud rahvastikuregistrisse ning avaldaja soovib, et rahvastikuregistrist nähtuks avaldaja ainuhooldusõigus lapse suhtes. Seetõttu palus avaldaja 14.10.2016. a otsust ja 02.09.2016. a otsust tunnustada. Puudutatud isik ei osalenud küll kohtumenetluses, kus lapse ainuhooldusõigus avaldajale üle anti, kuid ta oleks saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, kui ta oleks olnud oma viimasel teadaoleval aadressil kättesaadav või teatanud ametivõimudele, avaldajale või lapsele oma asukoha. Lisaks on Ameerika Ühendriikide kohtul pädevus asjaolude olulisel muutumisel lapse hooldusõiguse kuuluvus ümber vaadata (märgitud ka 02.09.2016. a otsuses), st puudutatud isiku õigus kohtusse pöörduda ei ole piiratud.
2.Harju Maakohus rahuldas 07.03.2017. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja määras, et puudutatud isiku kinnistu (asukoht XXX) registriosa nr XXXXXXX IV jakku esimesele vabale järjekohale tuleb seada kohtulik hüpoteek summas 104 494,06 eurot avaldaja kasuks USA Florida osariigi Lee maakonna 20. Kohturingkonna Ringkonnakohtu kohtunik Elisabeth Adamsi 18.09.2014.a. otsuse (kohtuasi nr. 11-DR-6527) täitmise tagamiseks. Harju Maakohus tunnistas hagi tagamise viivitamata täidetavaks.
3.Harju Maakohus keeldus 17.03.2017. a määrusega avaldaja avaldust menetlusse võtmast ning edastas selle kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.
4.Puudutatud isik palus 27.11.2017. a menetlusdokumendis jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik märkis, et ta ei osalenud avaldaja 11.05.2015 kohtule esitatud avalduse arutamisel ning talle ei toimetatud kätte menetlust algatavat dokumenti ja kohtukutset. Avaldaja 11.05.2015. a avaldust läbi vaadanud kohus tuvastas 02.09.2016. a otsuses, et kostja (puudutatud isiku) asukohta ei olnud kohtumenetluses võimalik kindlaks teha. Puudutatud isik asus 2015. a lõpus alaliselt Eestisse elama. Kuna puudutatud isikule ei toimetatud kätte ühtki dokumenti, on kohtulahendi täidetavaks tunnistamine välistatud (TsMS § 622 lg 1 p 2). Asjaolu, et kohtulahendit on Ameerika Ühendriikides täidetud, ei tähenda, et see kuulub täitmisele Eestis. 02.09.2016. a otsuses ei ole kirjas, et see kuulub täitmisele Eestis. Kirjas on vaid see, et avaldaja saab kohtuotsuse esitada Eestis kohtuvaidluses. Elatis on kohtulahendi kohaselt muutuv summa ning võlajäägi arvestuse pidamine ei tõenda kohtuotsuse jõustumist.
5.Avaldaja selgitas 13.12.2017. a menetlusdokumendis (mh ka 22.01.2018. a menetlusdokumendis), et see, kui puudutatud isik ei teadnud 2016. a ja 2017. a otsustest, ei tähenda, et ta ei teadnud 18.09.2014. a otsusest. Lisaks teavitati puudutatud isikut 2016. a ja 2017. a kohtuasjadest Florida kohtu e-süsteemi kaudu e-maili teel (puudutatud isik kasutas sama aadressi, mida praeguses menetluses). Puudutatud isik elas 2016. a Ameerika Ühendriikides. Kohus ei lükanud 02.09.2016. a otsusega elatisevõlgnevust ja muud finantsabi edasi, vaid ei lasknud avaldajal teha muudatusi lapse elatise ja puudutatud isiku isaduse tühistamiseks. Viidatud otsusega jäid muutmata 18.09.2014. a otsusega määratud lapse elatise igas kuus maksmise kohustus, elatisevõlg, meditsiiniliste kulutuste tasumine ning puudutatud isiku isadus. Praegune tsiviilasi ei puuduta lapse hooldusõigust ja kasvatamise kava. Lisaks ei soovi avaldaja Eestis elatise suurust ega tasumise korda muuta. Elatis ei olnud 18.09.2014. a otsuse kohaselt muutuv summa, vaid kohus määras elatise suuruse igas kuus (871,08 USD) ning sellele lisandub elatisevõlg 174,22 USD kuus.
6.Puudutatud isik selgitas 17.01.2018. a vastuses, et kohtudokumentide automaatse edastamisega ei saa lugeda kohtudokumente kättetoimetatuks. Puudutatud isik saabus Eestisse 22.12.2015, viibis 2016. a veebruaris ja märtsis Ameerika Ühendriikides ning tuli Eestisse tagasi 2016. a aprillis.
7.Avaldaja täiendas 16.02.2018 avaldust ning palus tunnistada 18.09.2014. a otsuse alaealise lapse ülalpidamist puudutavas osas täidetavaks järgmiselt. Puudutatud isikult on lapse ülalpidamiseks avaldajale välja mõistetud elatis, mida ta peab tasuma igas kuus 871,08 USD alates 01.09.2011 kuni lapse 18. a saamiseni, kui laps jätkab vanuses 18–19 keskkoolis käimist, siis kuni keskkooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 19. a saamiseni. Kooliskäimist saab täitmisametnikule tõendada kooli teatisega. Puudutatud isiku lapse elatise ja meditsiinikulude võlgnevus oli 10.07.2017. a seisuga täidetav 64 485,24 USD ulatuses ning alates 01.08.2017 oli igas kuus täidetav 871,08 USD. Elatisvõlgnevus tuli arvutada eurodesse Euroopa Keskpanga kursiga avaldajale ülekande tegemise päeval ja elatis alates 01.08.2017 tuli arvutada eurodesse Euroopa Keskpanga kursiga iga vastava kuu esimesel päeval. Tunnistada täidetavaks (alternatiivselt tunnustada) 02.09.2016. a otsust ja 14.10.2016. a otsust järgmiselt. Puudutatud isiku ja avaldaja ühine hooldusõigus lapse suhtes on lõpetatud ja avaldajale on antud üle täielik ainuhooldusõigus lapse suhtes. Puudutatud isikule ei antud õigust ajajaotuskavale lapsega, st tal ei ole õigust lapsega aega veeta ega teda kasvatada.
Avaldaja palus 18.09.2014. a otsuse tunnistada täidetavaks osaliselt, kuna see on jõustunud üksnes lapse elatise osas. Selleks, et vältida täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlusi peaks praeguses asjas tehtava lahendi resolutsioonis olema selgelt määratud sissenõutavad summad. Puudutatud isiku minimaalne lapse elatise kohustus igas kuus oli 18.09.2014. a otsuse (mh otsuse lisaks olevate elatisraha suuniste) kohaselt 871,08 USD nii 01.09.2011–17.09.2014 kui ka alates 18.09.2014. Selleks, et kanda avaldaja ainuhooldusõigus rahvastikuregistrisse, on vaja tunnustada 14.10.2016. a otsust ja 02.09.2016. a otsust. Seda ei välista TsMS § 620 lg 1 p 5, kuna 18.09.2014. a otsus ei ole lapse kasvatamist puudutavas osas enam jõus TsMS § 620 lg 2 tähenduses (02.09.2016. a otsuse p 5.1) ega ole seetõttu tunnustatav.
8.Puudutatud isik selgitas 27.02.2018, et 18.09.2014. a otsus ning 2016. a otsused on vanemate hooldusõigust puudutavas osas omavahel vastuolus. Lisaks on 2016. a otsused osas, milles puudutatud isikule ei antud õigust ajajaotuskavale lapsega (st ei ole õigust lapsega aega veeta ega teda kasvatada), vastuolus perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-ga 1. Lisaks ei saanud puudutatud isik selles kohtumenetluses osaleda.
9.Avaldaja selgitas 02.03.2018, et puudutatud isik saab Ameerika Ühendriikides taotleda lapsega suhtlemise osas otsuste muutmist, kui asjaolud on oluliselt ja kestvalt muutunud. Puudutatud isik ei andnud oma tegelikku aadressi teada avaldajale ega kohtule. Puudutatud isik pidi olema teadlik 2016. a menetlusest, kuid varjas ennast avaldaja ja kohtu eest. Maakohtu määrus
10.Maakohus rahuldas 16.04.2018. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt (p 1), tunnistas Eestis täidetavaks 18.09.2014. a otsuse osas, millega määrati kindlaks puudutatud isiku poolt lapse ülalpidamiseks avaldajale makstav elatis alates 18.09.2014 igas kuus 871,08 USD ning meditsiinikulude hüvitise võlgnevus summas 1646,01 USD. Õigus elatisrahale ja maksmiskohustus lõppeb järgmistel juhtudel: 1) lapse surm; 2) laps saab 18 aastat vanaks, v. a kui alaealine laps käib veel keskkoolis vanuses 18–19, kusjuures on mõistlik eeldada selle lõpetamist enne 19. a saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem; 3) lapse seaduslik abiellumine ja 4) lapse seaduslik minek sõjaväeteenistusse (p 2). Maakohus määras, et 18.09.2014. a otsuse täitmisel Eestis kuulub kohaldamisele VÕS § 93 (p 3). Maakohus tunnustas 02.09.2016. a otsust ja 14.10.2016. a otsust järgmiselt: avaldajal ja puudutatud isikul ei ole lapse ühist vanemlikku vastutust ja hooldusõigust ning avaldajal on lapse ainuhooldusõigus (p 4). Maakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 07.03.2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (p 5). Maakohus määras, et avaldajal on õigus esitada praegune kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks resolutsiooni p 2 osas (TsMS § 623 lg 6). Maakohus määras, et kohtul tuleb pärast määruse jõustumist 10 päeva jooksul edastada praegune lahend rahvastikuregistri kannete tegemiseks vanema hooldusõiguse kuuluvuse kohta lapse ja avaldaja puhul Tallinna Perekonnaseisuametile ja puudutatud isiku osas Hiiumaa Vallavalitsusele. Maakohus määras, et määrus tuleb edastada menetlusosalistele. Menetluskuludest jättis maakohus 50% avaldaja ja 50% puudutatud isiku kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine hagita asi (TsMS § 475 lg 1 p 14). Maakohus viitas TsMS §-le 621 ning selgitas, et kuna avaldaja eesmärgiks on välisriigi kohtulahendi täitmine Eestis, kuulub kohaldamisele TsMS § 623. Maakohus viitas TsMS § 623 lg-le 1 ja Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 14.06.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-17, p 10.3), mille kohaselt olukorras, kus taotletakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, ei ole vaja määruse resolutsioonis lahendi tunnustamise kohta eraldi seisukohta võtta. TsMS § 620 sätestab tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamise.
Kohus määras 18.09.2014. a otsusega, et puudutatud isik maksab lapse elatist elatisraha suuniste kohaselt tagasiulatuvalt kuni 2011. a septembrini. Kohus määras otsusega kindlaks aja, millal lapse õigus elatisele lõppeb ja maksmiskohustus lakkab. Avaldaja jätkab lapsele ravikindlustuse andmist. Avaldaja ja puudutatud isik jagavad katmata tervishoiukulud proportsionaalselt oma sissetulekutele. Lisaks maksab puudutatud isik avaldajale hüvitist, tasudes oma osa varem tasutud meditsiinikuludest (2429,9 USD). Tagasiulatuv elatis arvutatakse vanemate sissetulekuid ning kantud päevahoiu- ja kindlustuskulusid kasutades. Puudutatud isik peaks maksma jätkuvalt elatisraha suuniste kohaselt ja 20% võlgnevuse katteks. Ta saab krediiti elatisraha maksete jaoks 3139 USD. Lapse elatisraha suunised, mis näitavad lapse elatist, lisati asitõendina A. Vormistatakse tulu mahaarvamise määrus ja puudutatud isik tasub elatist selle kaudu. Elatisraha suuniste töölehe kohaselt oli puudutatud isiku minimaalne elatise kohustus 871,08 USD (I kd, tl-d 26 pöördel–29). Kohtuotsuse koopia saadeti puudutatud isiku advokaadile ja avaldaja advokaadile. Kohtuistungi protokolli kohaselt viibisid istungil puudutatud isik ja tema advokaat (I kd, tl 36 pöördel). Seega olid 18.09.2014. a otsuse puhul täidetud TsMS § 620 lg 1 p 2 asjaolud. Puudutatud isik kui kostja sai oma õigusi mõistlikult kaitsta. Puudutatud isik osales isiklikult tsiviilasja nr 11-DR -6527 kohtuistungil ning kasutas advokaadi abi. Menetlusosalised ei vaielnud ja maakohus nõustus nendega, et 18.09.2014. a otsuse täidetavaks tunnistamisel ei esinenud TsMS § 620 lg 1 p-des 1 ja 3-6 sätestatud kohtulahendi tunnustamise eeldusi välistavaid asjaolusid. Maakohus viitas TsMS § 620 lg-le 2 ning märkis, et 02.09.2016. a otsusega muutis kohus lapse kasvatamise kava ja ajajaotuse kava avaldaja muudetud täiendava taotluse alusel muuta vanemlikku vastutust, lapsekasvatuse kava/ajajaotuse graafikut, lapse elatist, tühistada isadus ja lõpetada lapse elatise maksmise kohustus (I kd, tl-d 48-55). Kostjast puudutatud isikule toimetati 02.09.2016. a otsuse kohaselt menetlusdokumendid kätte konstruktiivselt (eeldatavale aadressile). Kohtusekretär registreeris puudutatud isiku kohtusse ilmumata jätmise 25.05.2016. Kohus määras 02.09.2016. a otsuse p-s 10.1 lapse elatiseks kuus 871,08 USD. Avaldaja palus 02.09.2016. a otsuse p 10.2 kohaselt teha lõpliku rahalise kohtuotsuse nii, et seda saaks kasutada täitemenetluses Eesti Vabariigis, kus puudutatud isik avaldaja arvates elab. Madalama astme kohtunikul puudub õiguspädevus lõpliku rahalise kohtuotsuse tegemiseks ja finantsabi andmiseks konstruktiivse kättetoimetamise alusel. Kohus muutis 02.09.2016. a otsuse p 15 kohaselt lõplikku kohtuotsust soovitatud lõpliku kohtuotsusega. Avaldajale anti vanemlik ainuvastutus, sest jagatud vanemlik vastutus oli nüüd lapsele kahjulik. Täiendav taotlus lükati tagasi ilma õigusi piiramata lõpliku rahalise kohtuotsuse tegemise osas lapse elatisraha võlgnevuse ja muu finantsabi kohta, mille puhul oli nõutav personaalne jurisdiktsioon. Madalama astme kohtunik teadis 02.09.2016. a otsuse p 16.1.3 kohaselt, et avaldaja võiks esitada soovitatud täiendava lõpliku kohtuotsuse kohtuvaidluses Eesti Vabariigis. Madalama astme kohtunik palus, et kohus mis tahes jurisdiktsioonis, millele soovitatud täiendav lõplik kohtuotsus võidakse esitada, võtaks selle vastu ühtsuses. Kohtuotsus saadeti puudutatud isiku viimasele teadaolevale aadressile. Puudutatud isiku viimasele teadaolevale aadressile edastati ka 14.10.2016. a otsus, millega kinnitati 02.09.2016. a otsus (I kd, tl-d 65-66). Maakohus tuvastas, et tsiviilasja materjalide kohaselt osales puudutatud isik kohtumenetluses 2014, kuid mitte 2016. Maakohtule ei esitatud tõendeid, et puudutatud isikule toimetati 2016 kohtukutse või muu menetlust algatav dokument õigel ajal või nõuetekohaselt kätte. Seega ei saanud puudutatud isik 2016. a kohtumenetlustes oma õigusi mõistlikult kaitsta. Maakohtu hinnangul oli siiski võimalik praeguses menetluses lahendada 18.09.2014. a lõpliku kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise küsimusi elatise osas.
Kohus otsustas 14.10.2016. a otsusega, et pooled peavad järgima kõiki järeldusi ja otsuseid, mis on toodud madalama astme kohtuniku aruandes ja soovitatud täiendavas kohtuotsuses. Seega on olemas lõplik rahaline kohtuotsus, mille kohaselt on lapse elatis igas kuus 871,08 USD, kuid tagasi lükati avaldaja taotlus teha lõplik kohtuotsus lapse elatisraha võlgnevuse ja muu finantsabi kohta, mille puhul on nõutav personaalne jurisdiktsioon. Seega määras kohus kindlaks elatise 871,08 USD igas kuus, kuid võlgnevuse suurust kindlaks ei määratud. Maakohus selgitas, et 18.09.2014. a otsuse kohaselt arvutatakse tagasiulatuv elatis vanemate sissetulekuid ning kantud päevahoiu- ja kindlustuskulusid kasutades. Elatisevõlgnevuse kohta ei olnud kohtuotsust. Maakohus ei saanud tunnistada täidetavaks lahendit, milles ei olnud võlgnevust lahendatud. Maakohtu hinnangul oli 02.09.2016. a otsusest üheselt mõistetav, et avaldaja taotlus teha elatisraha võlgnevuse kohtuotsus lükati tagasi. Seetõttu sai maakohtu arvates lahendi täidetavaks tunnistada 871,08 USD suuruse igakuise elatise osas alates 18.09.2014. Maakohus leidis, et 18.09.2014. a otsus oli jõustunud ka hüvitise osas, mida puudutatud isik peab tasuma makstud meditsiinikuludest. Elatisraha suuniste töölehe kohaselt oli võlgnevus 1646,01 USD. Puudutatud isik pidi 1646,01 USD tasuma 90 päeva jooksul. Seega oli puudutatud isiku kohustuse täitmise tähtaeg 17.12.2014. Puudutatud isik ei esitanud andmeid, et ta on kohustuse täitnud. Maakohus tunnistas täidetavaks 1646,01 USD suuruse hüvitise. Maakohus rõhutas, et välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluses saab otsustada vaid selle üle, kas lahend tunnistada täidetavaks või mitte. Eesti kohus ei saa võtta seisukohta, et jooksvat elatist tuleb tasuda iga kuu esimesel kuupäeval kehtiva kursiga. Määrates kindlaks TsMS § 445 alusel välisriigi kohtulahendi täitmise korra, mida lahend ei sisalda, väljuks maakohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse põhimõttetest. Eestis kehtib raha vääringuna euro. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 93. Eelnevast tulenevalt tunnistas maakohus Eestis täidetavaks 18.09.2014. a otsuse osas, millega kohus määras kindlaks puudutatud isiku poolt lapse ülalpidamiseks avaldajale igas kuus makstava elatise 871,08 USD alates 18.09.2014 ning hüvitise võlgnevuse 1646,01 USD. Maakohus tuvastas, et 2016. a kohtumenetluses ei toimetatud puudutatud isikule kohtudokumente kätte. Maakohtu hinnangul nähtus 02.09.2016. a otsuse p-st 10.2, et avaldaja teadis suure tõenäosusega, et puudutatud isik viibis 2016. a kohtumenetluse ajal Eestis. Kuna oli teada, et puudutatud isik ei viibi Ameerika Ühendriikides, ei olnud asjakohased avaldaja esitatud tsiviilasja materjalid selle kohta, kuidas ja mil viisil üritati Ameerika Ühendriikides puudutatud isikule kohtumenetluse dokumente kätte toimetada. Kohus kinnitas 02.09.2016. a otsuse 14.10.2016. a otsusega. Maakohus viitas 02.09.2016. a otsuse p-le 14, mille kohaselt praegune lapse kasvatamise kava oli hooldusõiguse määramine laste ühtse hooldusõiguse õiguspädevuse ja täitmise tagamise seaduse, rahvusvahelise lapseröövi õiguskaitsevahendite seaduse, lapsevanema poolt inimröövi vältimise seaduse ja rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva Haagi konventsiooni tähenduses. Eesti liitus 19.10.1996. a Haagi konventsiooniga „Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon“ 01.06.2003. Tegemist on välislepinguga. Maakohus viitas 19.10.1996. a Haagi konventsiooni art 23 lg-tele 1 ja 2, art-le 24 ja art 26 lg-le 3. Puudutatud isik ei vaidlustanud ärakuulamisel, et 02.09.2016. a otsuse ja 14.10.2016. a otsuse puhul on avaldajal ainuhooldusõigus (IV kd, tl 41). Üheks 19.10.1996. a Haagi konventsiooni eesmärgiks on eelkõige laste huvidega arvestamine. Puudutatud isik vaidles lahendi tunnustamisele vastu 19.10.1996. a Haagi konventsiooni art 23 lg 2 p-de c ja d tähenduses.
Maakohus selgitas, et 19.10.1996. a Haagi konventsiooni art 23 lg-s 2 sätestatud asjaoludel võib kohus tunnustamisest keelduda, kuid see ei ole kohtu kohustus. Tsiviilasja materjalide kohaselt üritas Ameerika Ühendriikide kohus puudutatud isikule korduvalt menetlusdokumente kätte toimetada. Samas ei olnud kinnitust, et puudutatud isik sai dokumendid kätte. Puudutatud isiku etteheide, et talle ei toimetatud dokumente kätte elektrooniliselt, ei olnud veenev. Ka praeguses menetluses Eesti kohtus edastas maakohus menetlusdokumendid puudutatud isikule elektrooniliselt, kuid ta ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et advokaat soovitas tal dokumentide kättesaamise kinnitust mitte saata (IV kd, tl 41). Seega ei kasutanud puudutatud isik oma menetlusõigusi heauskselt. Puudutatud isiku kinnituse puudumine, et talle on 2016. a kohtudokumendid kätte toimetatud, ei välistanud kohtuotsuse tunnustamist TsMS § 620 lg 1 p 2 alusel, sest puudutatud isikul oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada, kuid ta ei teinud seda. Puudutatud isikule toimetati praeguses tsiviilasjas 07.11.2017 kätte kõik 2016. a Ameerika Ühendriikide kohtulahendid. Kuni 25.01.2018. a ärakuulamiseni ei astunud puudutatud isik mõistlikke samme kohtulahendi vaidlustamiseks. Ka 02.03.2018. a seisuga ei olnud puudutatud isik esitanud Ameerika Ühendriikide kohtule avaldust lahendi vaidlustamiseks (IV kd, tl 65). See tähendab, et puudutatud isik ei astunud viie kuu jooksul mõistlikke samme, et lahendit vaidlustada. Praeguses menetluses esitas puudutatud isik 27.02.2018 paljasõnalise elektronkirja, et on astutud samme otsuse vaidlustamiseks. Kuna 19.10.1996. a Haagi konventsiooni ja Eesti kehtiva õiguse kohaselt arvestatakse lastega seotud vaidlustes eelkõige laste huvidega ning 19.10.1996. a Haagi konventsiooni kohaselt tunnustamist välistavad asjaolud puudusid, tunnustas maakohus 14.10.2016. a. otsust selles märgitud sõnastuses, st avaldajal ja puudutatud isikul ei ole ühist vanemlikku vastutust ja hooldusõigust seoses lapsega. Avaldajale anti vanemlik ainuvastutus lapse eest. Poolte puhul kehtis nende lapse suhtes ajajaotus, mis on toodud 02.09.2016. a otsuses. Lapse ja puudutatud isiku ajajaotus oli 02.09.2016. a otsuse p 8.2 järgi vastuolus lapse parimate huvidega. Madalama astme kohtunik ei otsustanud isegi minimaalset, mittejärgitud ajajaotuse kava. Isegi minimaalne kava oli lapse parimate huvidega vastuolus. Eeltoodust tulenes, et avaldajal on ainuhooldusõigus ning puudutatud isiku ja lapse vahel ei ole kindlaksmääratud suhtluskorda. Asjakohased ei olnud puudutatud isiku väited, et otsus on vastuolus PKS-i põhimõtetega. PKS § 143 lg-te 3 ja 5 kohaselt võib lapse ja vanema suhtluskorda piirata või suhtlusõiguse teostamise lõpetada, seda saab teha ka kohus omal algatusel (Riigikohtu 11.01.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-16). Seega ei esinenud tunnustamisest keeldumise aluseid 19.10.1996. a Haagi konventsiooni art 23 ning TsMS §-de 620 ja 623 kohaselt. Maakohus nõustus avaldajaga, et rahvastikuregistri kaudu tehakse nähtavaks vanemate hooldusõiguse kanded kolmandate isikute jaoks. Praegu oli rahvastikuregistris kanne, kus lapse mõlemal vanemal on täielik isiku- ja varahooldus (IV kd, tl 85). Tunnustatava kohtulahendiga anti ainuhooldusõigus ühele vanemale (avaldajale). Maakohus viitas TsMS §-le 5631 ning selgitas, et kuna kohus tunnustab Ameerika Ühendriikide kohtulahendit, millega on muudetud lapse perekonnaseisuandmeid, tuleb praegune kohtumäärus pärast jõustumist saata hooldusõiguse andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks Tallinna perekonnaseisuametile ja Hiiumaa Vallavalitsusele. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel 50% ulatuses avaldaja ja 50% ulatuses puudutatud isiku kanda. Maakohus arvestas, et tunnistas täidetavaks osa elatist puudutava välisriigi kohtulahendist. Maakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Avaldaja määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata, ja tunnistada lisaks Eestis täidetavaks 18.09.2014. a otsus osas, millega määrati kindlaks puudutatud isiku poolt lapse ülalpidamiseks avaldajale perioodi 01.09.2011–17.09.2014 eest makstav elatisevõlgnevus 871,08 USD igas kuus. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata, ja lisaks tunnistada Eestis täidetavaks 18.09.2014. a otsus elatisevõlgnevuse puhul vähemalt 20% elatusraha ulatuses (igas kuus 174,22 USD) alates 18.09.2014 kuni 31 852,49 USD suuruse koguvõla tasumiseni. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna määruse põhjendused on osaliselt vastuolulised (TsMS § 442 lg 8 ja § 659). Eestis tuleb täidetavaks tunnistada ka tagasiulatuva elatise puudutatud isikult väljamõistmine. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et elatisevõlgnevuse kohta ei tehtud täidetavaks tunnistatavat otsust, sest elatisevõlgnevuse suurust ei ole kindlaks määratud. 02.09.2016. a ja 14.10.2016. a otsustega ei muudetud 18.09.2014. a otsust (mh tagasiulatuva elatise osas). Seega ei ole elatise ja elatisevõlgnevuse täidetavaks tunnistamise puhul need kohtulahendid asjassepuutuvad. Ülalpidamise kohta kehtib praeguseni 18.09.2014. a otsus, mille täidetavaks tunnistamist avaldaja taotleb. Maakohus viitas, et nii edasi- kui ka tagasiulatuva elatise suurus on 18.09.2014. a otsuses märgitud viitega elatisraha suunistele. Seega on välja arvutatav elatisevõlgnevuse minimaalne jääk perioodil 01.09.2011–17.09.2014. Seda põhimõtet 2016. a otsused ei muutnud. Maakohus leidis vääralt, et 18.09.2014. a otsuse resolutsioon, mille kohaselt tagasiulatuv elatisraha arvutatakse käesolevas dokumendis toodud vanemate sissetulekuid ning kantud päevahoiu- ja kindlustuskulusid kasutades, tähendab seda, et kohus peab tegema täiendava otsuse tagasiulatuva elatise suuruse kohta. Maakohus jättis tähelepanuta, et 18.09.2014. a otsuse lisaks olevas elatisraha suunistes arvutatud 871,08 USD kuus põhineb vanemate sissetulekute ning kantud päevahoiu- ja kindlustuskulude arvestusel. Selle alusel määrati edasi- ja tagasiulatuv elatis võrdsetena. Lisaks tõendab Ameerika Ühendriikide kohtu 10.07.2017. a seisuga koostatud elatisearvestuse väljavõte, et puudutatud isiku sissenõutav võlgnevus 01.07.2017. a seisuga on 62 839,23 USD. Seega oli maakohtul alus tunnistada ka elatisevõlgnevuse osas otsus täidetavaks alates 01.09.2011, mitte alates 18.09.2014. Märkus, et täiendav taotlus lükatakse tagasi õigusi piiramata lõpliku rahalise kohtuotsuse tegemise osas lapse elatisraha võlgnevuse ja muu finantsabi kohta, mille puhul on nõutav personaalne jurisdiktsioon, ei puudutanud 01.09.2011–17.09.2014 tagasiulatuva elatise suurust 18.09.2014. a otsuse tähenduses ega selle arvutusi. See käis avaldaja taotluse kohta määratleda kõik kulud ja kogu võlgnevus alates 01.09.2011 kuni uue avalduse (11.11.2015) kohtule esitamiseni, mille tulemuseks oli 02.09.2016. a otsus. Kohus ei saanud kogu võlgnevust määratleda, sest kohtul ei olnud pädevust muuta otsust avaldaja soovi kohaselt Eestis täidetavaks. Lisaks ei saanud kohus hinnata avaldaja pärast 18.09.2014. a otsust tehtud meditsiinikulusid. Kuna tegemist oleks olnud rahalise võlgnevuse määratlemisega, ei saanud seda lahendada ilma dokumente puudutatud isikule kätte toimetamata. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohtul alust jätta tagasiulatuva elatise (perioodil 01.09.2011–17.09.2014) puhul otsust täidetavaks tunnistamata. Maakohus leidis, et otsust saab arvestusega täita igakuise elatisena alates 18.09.2014 ja võlgnevust täidetavaks tunnistada ei saa, kuigi Ameerika Ühendriikide elatisearvestuse väljavõte nii kajastab. Maakohus märkis määruse põhjendavas osas 18.09.2014. a otsust tsiteerivasse p 8 vastuoluliselt mh resolutsiooni sätte, mille järgi peaks puudutatud isik maksma
jätkuvalt elatisraha suuniste kohaselt ja 20% võlgnevuse katteks. Kui maakohus ei pidanud võimalikuks tunnistada kohtulahendit vaatamata Ameerika Ühendriikide elatisearvestusele täielikult täidetavaks perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse osas, tulnuks seda teha osaliselt - alates 18.09.2014 kuni võla tasumiseni lisaks igakuisele elatisele ka 20% võlgnevuse katteks, st igas kuus lisaks 174,22 USD (871,08 × 20%). Perioodi 01.09.201117.09.2014 koguvõlg oli 31 852,49 USD (3 × 12 × 871,08 + 17/30 × 871,08). Avaldaja selgitas 15.06.2018. a seisukohas lisaks, et puudutatud isikule võimaldati 2011 automaatselt e-maili kaudu juurdepääsu kohtuasja nr 11-DR-6527C materjalidele, kuna ta on kohtuasja pool. Ka 15.06.2018. a seisuga ei olnud viidatud kohtuasja taas avatud. Puudutatud isikul tuleb seda teha, kui ta soovib muuta lapse elatusraha suurust. Avaldaja selgitas 14.05.2019, et Florida Maksuameti Florida osariigi Lee Maakonna Laste Elatusrahade Väljamaksete Sundimisosakond (sundimiskomisjon) võttis 20.12.2018 ühendust Eesti Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunikuga ning palus tunnustada 18.09.2014. a otsust ning alustada puudutatud isiku maksekohustuse sundimist. Sundimiskomisjon esitas puudutatud isiku elatisevõlgnevuse alates 2011 Excel programmi väljundis ja kroonides/eurodes. Eelnevast nähtub, et ka Florida osariik ja sundimisosakond püüavad praeguseni sundida puudutatud isikut tasuma igas kuus lapse elatist ja elatisevõlgnevust. Puudutatud isik hoiab teadlikult eemale elatise maksmisest ja kohtumääruste täitmisest. Menetluse edasine käik
12.Puudutatud isik esitas 22.05.2018 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohus keeldus 29.05.2018. a määrusega (jõustunud) puudutatud isiku määruskaebust menetlusse võtmast. Vastus määruskaebusele
13.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse vastuse kohaselt ei ole 18.09.2014. a otsusega elatisevõlgnevust kindlaks määratud. Seega ei ole elatisevõlgnevuse kohta otsust tehtud ning avaldaja arvutas selle ise välja. Viidatud otsuse kohaselt on elatis muutuv summa elatisraha suuniste kohaselt, mitte 871,08 USD kuus. Lisaks põhineb summa avaldaja arvutustel ja kohtule esitatud vääradel andmetel (avaldaja väitis 02.11.2016, et ei ole abielus, kuigi abiellus 24.06.2016). Tsiviilasja materjalide kohaselt tuleb elatis tasuda Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Lee maakonna Lastekaitse talituse pangakontole. Nimetatud asutus peab nõutavate summade ja laekumiste üle arvestust. Kui 18.09.2014. a otsust tunnustada selliselt, et elatisevõlgnevus tuleb tasuda Lastekaitse talituse vahenduseta avaldaja soovitud summas tema pangakontole, ei kajastuks summad Lastekaitse talituse programmis ning puudutatud isikul oleks võlgnevus Ameerika Ühendriikides. Puudutatud isikule anti juurdepääs kohtuasja nr 11-DR-6527C materjalidele 16.04.2018. Puudutatud isikul ei olnud kohe raha, et vaidlustada Ameerika Ühendriikides tehtud otsust. Lisaks võtab asjaajamine aega. Puudutatud isik esitas 12.06.2018 Lastekaitse talitusele seletuskirja ja tõendid, mille kohaselt on asjaolud muutunud. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis 15.06.2018. a määrusega rahuldamata avaldaja määruskaebuse ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata avaldaja avalduse tunnistada Eestis täidetavaks 18.09.2014. a otsus lapse ülalpidamist puudutavas osas.
Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tunnistab 18.09.2014. a otsuse Eestis täidetavaks osas, millega määrati kindlaks, et puudutatud isik tasub lapse ülalpidamiseks avaldajale alates 18.09.2014 igas kuus perioodi 01.09.2011 – 17.09.2014 elatisevõlgnevuse katteks 20% elatisest (174,22 USD) kuni 28 713,49 USD suuruse elatisevõlgnevuse tasumiseni. Määruskaebus rahuldatakse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.
16.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt on ringkonnakohus ka määruskaebuste lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlusaluse maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse täielikult rahuldamata 18.09.2014. a otsuse Eestis täidetavaks tunnistamiseks elatisevõlgnevuse osas. Muus osas ei ole menetlusosalised maakohtu määrust vaidlustanud.
17.TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. TsMS § 620 lg 1 järgi kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja – vabadustega (p 1); kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud (p 2); lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse (p 3); lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga (p 4); lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav (p 5); lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt (p 6). TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt ei esinenud 18.09.2014. a otsuse puhul TsMS § 620 lg-s 1 sätestatud tingimusi, mille esinemisel ei saaks tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendit Eestis tunnustada. Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt muutis kohus 02.09.2016. a otsusega avaldaja taotluse alusel lapse kasvatamise kava ja ajajaotuse kava ning seetõttu on praeguses menetluses võimalik lahendada 18.09.2014. a kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise küsimusi elatise osas, kuigi puudutatud isik 2016 kohtumenetluses ei osalenud (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
19.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1), kui jättis 18.09.2014. a otsuse perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse osas Eestis täidetavaks tunnistamata.
19.1.Avaldaja täiendav taotlus lükati 02.09.2016. a otsuse p-de 10.2 ja 15 kohaselt tagasi ilma õigusi piiramata mh lõpliku rahalise kohtuotsuse tegemise osas lapse elatisraha võlgnevuse ja muu finantsabi kohta, mille puhul oli nõutav personaalne jurisdiktsioon. Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja maakohtuga, et seega jäi elatise puhul kehtima 18.09.2014. a otsus.
19.2.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse kohta ei olnud otsust. Asjaolust, et 18.09.2014. a otsuse järgi arvutatakse tagasiulatuv elatis otsuses toodud vanemate sissetulekuid ning kantud päevahoiu- ja kindlustuskulutusi kasutades, ei saa järeldada, et perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevust ei määratud kindlaks. Ringkonnakohtu arvates nähtub 18.09.2014. a otsusest selgelt, et elatisraha suunistes (st lisas B esitatud tabelis) kajastatud puudutatud isiku minimaalne lapse elatise kohustus oli 871,08 USD ka perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse puhul, sest 18.09.2014. a otsuses on märgitud „isa maksab igakuiselt lapse elatisraha lapse elatisraha suuniste kohaselt tagasiulatuvalt kuni septembrini 2011“ ning „tagasiulatuv elatisraha arvutatakse käesolevas dokumendis toodud vanemate sissetulekuid ning kantud päevahoiu- ja kindlustuskulusid kasutades“. Lauseosa „käesolevas dokumendis toodud“ viitab lisas B esitatud elatisraha suunistele ning ka lisas B esitatud tabeli sisust (nt „tervisekindlustus, lastehoid ja muu“, „tervisekindlustuskulu“) saab järeldada, et vajalikud andmed olid esitatud, tagasiulatuv minimaalne elatis arvutatakse elatisraha suuniste kohaselt ning on 871,08 USD. Lisaks on 18.09.2014. a otsuses märgitud „isa peaks maksma jätkuvalt elatisraha suuniste kohaselt ja 20% võlgnevuse katteks“. Ka see viitab, et kohus tegi perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse kohta otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul tegi kohus perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse kohta otsuse, kui määras minimaalse elatisraha suuruse alates 2011. a septembrist ning märkis, et puudutatud isik tasus vaidlusalusel perioodil elatist 3139 USD. Ringkonnakohus ei välju välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse põhimõttest, kui teeb sellises olukorras elatisevõlgnevuse kohta arvutuse ((36 kuud × 871,08 USD + 871,08 USD/30 päeva × 17 päeva) - puudutatud isiku tasutud 3139 USD=28 713,49 USD).
19.3.Ringkonnakohus leiab, et kuna 18.09.2014 sai kohus teha otsuse üksnes enne 18.09.2014 tekkinud elatisevõlgnevuse kohta, ei ole hilisema elatisevõlgnevuse kohta tehtud otsust ning praeguses menetluses saab 18.09.2014. a otsuse täidetavaks tunnistada üksnes perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse puhul.
19.4.Ringkonnakohus leiab, et 18.09.2014. a otsus tuleb perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse puhul tunnistada Eestis täidetavaks selliselt, et puudutatud isik peab elatisevõlgnevuse katteks tasuma igas kuus 20% igakuisest elatisest (174,22 USD) kuni 28 713,49 USD suuruse elatisevõlgnevuse tasumiseni. Ka perioodi 01.09.2011–17.09.2014 elatisevõlgnevuse puhul kohaldub VÕS § 93.
19.5.TsMS § 623 lg 6 kohaselt on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
20.Kuna maakohus arvestas menetluskulude jaotuse määramisel, et tunnistas Eestis täidetavaks osa elatist puudutava välisriigi kohtulahendist ning seda lõppjäreldust ringkonnakohus ei muuda, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohtu menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna määruskaebus ja avaldus rahuldatakse osaliselt.
21.Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad TsMS § 625 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.