Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 16.02.2015 tähtajalise liitumislepingu nr xxx ja 27.02.2015 selle liitumislepinguga seotud võrgulepingu nr xxx. Võrgulepingu alusel osutas Elektrilevi OÜ kostjale võrguteenust Salme tuulepargis ja kostja kohustus tasuma teenuse eest vastavalt lepingutingimustele. Kostja ei täitnud kohaselt liitumislepingust tulenevaid kohustusi. 10.08.2016 esitas kostja liitumistaotluse 0,8MW täiendava võimsuse saamiseks Salme tuulepargile (5,2 MWlt 6 MW-le). 06.09.2016 sõlmisid mh kostja ja Elektrilevi OÜ kompromisslepingu. Lepiti kokku tingimused, millistel saab Salme tuulepark täiendava võimsuse 0,8MW ilma võrgutugevdustasuta, mh oli tingimuseks liitumislepingu sõlmimine Elektrilevi OÜ ja Elering AS-i vahel ilma võrgutugevdustasudeta tootmissuunalise võimsuse suurendamiseks X alajaamas. Samuti leppisid pooled kokku, et kui kostja ületab kokkulepitud tootmisvõimsust, siis tasub ta tootmisvõimsuse ületamise eest Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud 5-kordset hinnakirjas toodud võrguühenduse kasutamise kilovatipõhist tasu vastavalt esitatud arvetele. 26.02.2017 sõlmisid Elektrilevi OÜ ja Elering AS liitumislepingu X alajaamas ilma võrgutugevdustasudeta. 19.06.2017 väljastas Elektrilevi OÜ kostjale liitumispakkumise ilma võrgutugevdustasudeta. 18.07.2017 edastas Elektrilevi OÜ kostjale teavituse, et liitumine Salme tuulepargile on valmis, aga kuni uus võrguleping on sõlmimata, jäävad kehtima kehtiva võrgulepingu tingimused (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel – 5200 kW, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust võtmisel – 400 kW). 19.08.2017 alustas kostja Salme tuulepargis tootmist kehtivas võrgulepingus sätestatud võimsusest suuremal võimsusel. Suurema võimsuse kasutamiseks oleks pidanud olema sõlmitud uus võrguleping ning edukalt läbitud sidetest. 31.08.2017 esitas Elektrilevi OÜ kostjale perioodi 01.08.2017-31.08.2017 eest arve nr xxx, millel oli märgitud vastavalt võrgulepingule 5-kordne tasu tootmissuunalise läbilaskevõime ületamise eest 526 kW võrra summas 9 215,52 eurot. Arve maksetähtaeg oli 19.09.2017. 30.09.2017 esitas Elektrilevi OÜ kostjale perioodi 01.09.2017-30.09.2017 eest arve nr xxx, millel oli märgitud vastavalt võrgulepingule 5-kordne tasu tootmissuunalise läbilaskevõime ületamise eest 502 kW võrra summas 8 795,04 eurot. Arve maksetähtaeg oli 19.10.2017. Elektrilevi OÜ on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt viidatud arvete alusel kokku 18 010,56 eurot. Hageja nõustub kostjaga, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Õige ei ole kostja väide, et kõik sisulised toimingud olid tehtud, et kostja saaks hakata täiendavat võimsust kasutama. Sidetest oli tegemata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 18 010,56 eurot, viivis 8 939,54 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,1% põhinõudelt päevas. Kostja seisukohad

Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Elektrilevi OÜ ei ole loovutanud oma nõudeid hagejale. Hageja osutab Elektrilevi OÜ-le üksnes arveldusteenust, mitte ei ole omandanud temalt nõudeid. Kostja soovis saada 0,8 MW täiendavat võimsust. Alajaama täiendav 0,8 MW võimsusega liitumine valmis 18.07.2017. Elektrilevi OÜ teatas e-kirjaga kostjale, et elektrijaama kasutusele võtmiseks tuleb esitada teatis elektrisüsteemi nõuetekohasuse kohta. Kostja vastas, et teatist ei ole vaja esitada, kuna see on varasemalt juba esitatud. Kostja suhtles telefoni teel Elektrilevi OÜ töötajaga, kes kinnitas, et täiendava võimsuse kasutamiseks tehnilised takistused puuduvad ning nõue korduva teatise esitamiseks ei ole põhjendatud. Seejärel muudeti Elektrilevi OÜ poolt alajaama releeautomaatika sätteid, mis võimaldasid täiendava võimsuse kasutamist 0,8MW ulatuses. Pärast seda suurendas kostja alajaama tootja läbilaskevõimet, millele Elektrilevi OÜ vastuväiteid ei esitanud. Faktilist võrguühenduse läbilaskevõimet ületatud ei ole. Hageja nõuab kostjalt sisuliselt leppetrahvi. Kompromisslepinguga kokkulepitud leppetrahv oli mõeldud kohaldamiseks faktilise läbilaskevõime ületamise korral, millega võidakse tekitada reaalselt kahju. Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, oleks Elektrilevi OÜ pidanud andma leppetrahvi nõudmiseks kostjale mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Leppetrahv ja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suured ja kummagi nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on arve xxx täielikult tasunud kogusummas 9 215,52 eurot. Tasumine oli ekslik, arve oli põhjendatud üksnes 1 562,69 euro ulatuses. Kostja tegi 24.01.2018 avalduse, millega tasaarvestas mh Elektrilevi OÜ nõude, mis on kajastatud arvel xxx (põhjendatud ulatus kostja käsitluse järgi 1 864,21 eurot), oma alusetult saadu tagastamise nõudega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Tõendi vastuvõtmisest keeldumine 28.05.2019 eelistungil määras kohus, et menetlus jätkub kirjalikus menetluses ning määras pooltele tähtaja täienduste, taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 12.08.2019 ning vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 26.08.2019. Kohus selgitas, et kõik tõendid peavad olema esitatud hiljemalt 12.08.2019 ning hoiatas, et ei võta vastu hilinemisega esitatut. 26.08.2019 esitas kostja vastuse hageja täiendustele ning esitas samas uue tõendina O. S. e-kirja. Menetlusdokumendis ei ole tõendi hilinemisega esitamist põhjendatud. Vastavalt TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus keeldub kostja 26.08.2019 menetlusdokumendile lisatud tõendi vastuvõtmisest TsMS § 66 alusel, kuna tõend on esitatud hilinenult ning kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu tõendi esitamisega hilinemiseks. Tõendi vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimist, kuna tõendi vastuvõtmisel peaks kohus võimaldama hagejal selle osas seisukohta avaldada. Kuna tõend on esitatud elektroonilisel kujul, siis kohus füüsiliselt seda kostjale ei tagasta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastab võrgulepingu nr xxx (leping koos tüüptingimustega lk 23-25, 26-30p) alusel, et kostja ja Elektrilevi OÜ vahel oli sõlmitud võrguleping nr 4940350145, millega Elektrilevi OÜ kohustus osutama kostjale kokkulepitud tingimustel võrguteenust ja kostja maksma selle eest tasu. Lepingu kohaselt oli tarbimiskohas Tuulepark, x alajaam, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel 5 200 kW. Kohus tuvastab kompromisslepingu (lk

40-42) alusel, et kostja, Elektrilevi OÜ ja Elektri Energia AS sõlmisid 07.09.2016 kompromisslepingu. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kompromisslepingu p 4 alusel, mille kohaselt tasub kostja alates 01.09.2016 võrgulepingu nr xxx, samas liitumispunktis varem sõlmitud võrgulepingu või selle lisa ja/või samas liitumispunktis hiljem sõlmitud võrgulepingu kohase tootmisvõimsuse (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) ja/või muu vastavas liitumispunktis kokku lepitud tootmisvõimsuse ületamise eest Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud 5-kordset hinnakirjas toodud võrguühenduse kasutamise kilovatipõhist tasu (edaspidi ja eelnevalt ka 5-kordne võrgutasu) vastavalt esitatud arvetele. VÕS (võlaõigusseadus) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlus puudub, et kompromisslepingu p-s 4 on sisuliselt kokku lepitud leppetrahvis VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Pooled vaidlevad, kas Elektrilevi OÜ on loovutanud oma kompromisslepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Loovutamise tõendamiseks on hageja esitanud Elektrilevi OÜ kinnituse nõuete loovutamise kohta (lk 50). Nähtuvalt nimetatud tõendist on Elektrilevi OÜ väljastanud 13.02.2015 kinnituse, mille kohaselt Elektrilevi OÜ kinnitab, et on andnud hagejale üle võrguteenuse osutamisest tulenevad olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded klientide vastu. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud tõendiga ei ole tõendatud, et hagejale on loovutatud Elektrilevi OÜ nõuded kostja vastu, mis tulenevad 07.09.2016 kompromisslepingust. Leppetrahvinõue ei ole tasunõue võrguteenuse osutamise eest. Samuti ei olnud 07.09.2016 leping sõlmitud mitte võrguteenuse osutamiseks, vaid, nähtuvalt lepingu preambula punktidest a - j, eesmärgiga reguleerida lepingupoolte õigussuhteid, mille osas olid tekkinud vaidlused. Nähtuvalt vaidlusalustest arvetest nr xxx ja nr xxx (vastavalt lk 47-47p ja 48-48p) on arved esitatud kostjale 2017.a. augustis ja septembris Elektrilevi OÜ poolt. Arvetel on märgitud, et hageja osutab Elektrilevi OÜ-le arveldusteenust. Seega on Elektrilevi OÜ käsitlenud ennast võlausaldajana ega ole andnud mõista, et nõuded oleksid loovutatud. Kostja on esitanud kohtule ka e-kirjavahetuse kompromissi läbirääkimiste kohta seoses vaidlusaluste arvetega (lk 149-151). Nähtuvalt nimetatud kirjavahetusest on kostja pidanud läbirääkimisi 2017.a. detsembris ja 2018.a. jaanuaris Elektrilevi OÜ-ga, mitte hagejaga. Nimetatu ei ole kooskõlas hageja väitega nõuete loovutamise kohta. Kohus juhtis eelistungil kostja tähelepanu asjaolule, et esitatud tõend ei pruugi olla loovutamise tõendamiseks piisav ning tegi ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (protokoll lk 2, tlk 137p). Kostja asus 29.07.2019 menetlusdokumendis seisukohale, et esitatud tõend on piisav ning täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et kuna tõendatud ei ole, et Elektrilevi OÜ oleks loovutanud oma 07.09.2016 kompromisslepingust tulenevad nõuded hagejale, ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja on vastavad nõuded kostja vastu omandanud. Seetõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et hageja põhinõue tuleks 9 215,52 euro osas, so arve xxx, koos seonduva viivisenõudega jätta rahuldamata sõltumata hinnangust nõuete loovutamisele. Pooled ei vaidle, et kostja on arve xxx tasunud, hageja ei ole välja toonud, et kostja ei oleks arvet tasunud tähtaegselt. Asjaolu, et kostja asus pärast arve tasumist seisukohale, et arvel kajastatud nõue ei olnud täies ulatuses põhjendatud ning asus seda, vastavalt hageja väljatoodule, vaidlustama, ei

muuda varasemat kohustuse täitmist. Juhul kui tasaarvestuse teeb isik, kellel teise poole vastu nõue puudub, on tasaarvestuse avaldus õigusliku toimeta. Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda liitumisleping xxx (lk 5-22), teade võrgulepingu pikendamisest (lk 31), liitumislepingu lisa 5 (lk 32-37), kiri lepingu täitmisest (lk 38-39), teade liitumistaotluse menetlemise tähtajast (lk 43), kostja e-kiri seoses menetluse peatamisega (lk 45), kirjavahetus seoses elektrisüsteemi nõuetekohasusega (lk 46-46p, lk 74-74p), kirjavahetus seoses võlgnevusega (lk 49, lk 76-77, lk 79, lk 80-81), võrguleping xxx(lk 92-92p), kirjavahetus seoses sidetestiga (lk 93-114, lk 133-134), kostja kahju hüvitamise nõue Elektrilevi OÜ-le koos lisadega (lk 126-132). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Hageja on nimetanud hagihinnaks 26 950,10 eurot. Hageja ei ole arvestanud hagihinna arvestamisel hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivisenõude hinda. Hagihind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1 alusel 33 523,19 eurot (põhinõue 18 010 + viivis 8 939,54 + viivis ühe aasta kohta 6 573,65). Kohus määrab TsMS § 136 lg 1 alusel hagihinnaks 33 523,19 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on märkinud oma menetluskulude nimekirjas, et kostja menetluskuluks on kulu lepingulisele esindajale summas 1 957,50 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

hagi analüüs 1 tund; kostja vastuse koostamine 6,25 tundi (19.03 ja 20.03.19 toimingud); hageja täiendavate seisukohtade analüüs 0,75 tundi; kostja täiendav vastus 1,5 tundi; ettevalmistus istungiks koos osalemisega 2 tundi; täiendava seisukoha koostamine, hageja esitatu analüüs, 26.08 menetlusdokument 3 tundi.

Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Eelistung kestis protokolli kohaselt 0,75 tundi, lisaks istungi kestusele on põhjendatud ajakulu ka istungil osalemise ettevalmistamiseks, kuna istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Selleks märgitud ajakulu 1,25 tundi ei ole ülemäärane. Taotluse kohaselt osutati kostjale õigusteenust hinnaga 135 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa nimetatud tasu oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud kulu lepingulisele esindajale on tervikuna põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1 957,50 eurot (14,5 x 135). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.