Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-13171
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla väljamõistmiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 6. septembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts PlusPlus Capital, lepinguline esindaja Carlo Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Eesti oli kostja rahvastikuregistri järgne elukoha aadress 3. oktoober 2006 – 1. jaanuar 2019, st kostja ei ole nimetatud aadressi oma elukohana kinnitanud pärast Soome aadressikande lõppemist. Tallinna Linnakantselei vastuse kohaselt ei ole neil andmeid kostja alalise viibimiskoha ja kontaktandmete kohta. Ka Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja kehtivate elu- või viibimiskohtade osas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja viimane teadaolev elukoht asub Soomes. Euroopa parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: Brüsseli I bis määrus) art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Nimetatud sättest võib kõrvale kalduda üksnes art-s 19 sätestatud nõuetele vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet kohtule ei esitatud. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 järgi enda riigisisest materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega ei ole seaduse kohaselt isiku elukoht määratletud rahvastikuregistri kandega, vaid kohaga, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsMS § 79 lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Kostja tegelik elukoht ei ole kohtule teada ja rahvastikuregistri kanne ei ole isiku elukoha määramisel siduva tähendusega, kui isik tegelikult Eestis ei ela.
rahvastikuregistri andmebaasi ja tuvastas selle alusel, et kostja kehtiv elukoht on Soomes. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb isiku välisriigis elamise fakti kinnituseks vähemalt üldjuhul teha päring vastava riigi pädevale ametiasutusele, mida maakohus käesoleval juhul ei teinud. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks vastavat päringut ei peaks tegema. Kostja tegeliku elukoha väljaselgitamine on oluline mh põhjusel, et kohtualluvuse määramise õiguslik alus on sellest tulenevalt erinev: nii näiteks tuleb lisaks Brüsseli I bis määrusele kohaldada konventsioone või lepinguid kolmandate riikidega, kui kostja elukohaks osutub nende riikide territoorium.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.