J P avaldus Tallinn, Staadioni tn 1 // Võistluse tn 1 korteriühistu vastu 05.06.2018 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: J P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isik: Tallinn, Staadioni tn 1 // Võistluse tn 1 korteriühistu (registrikood 80483478, asukoht Staadioni tn 1/Võistluse tn 1, 10132 Tallinn); Puudutatud isiku lepingulised esindajad: vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Ave-Ly Käsi (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected] ja [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus hagita asjas
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada osaliselt. Tunnistada Tallinn, Staadioni tn 1 // Võistluse tn 1 korteriühistu 05.06.2018 üldkoosoleku päevakorra p 3 all vastu võetud põhikirja tühisust osas, milles see vabastab KÜ majandamiskulude kandmisest need korteriühistu liikmed, kelle korteriomandi eriomandi (reaalosa) osaks on parkimiskoht. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
2-18-11781 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.J P (avaldaja) esitas 06.08.2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Staadioni tn 1 // Võistluse tn 1 korteriühistu (edaspidi ka kui KÜ) vastu 05.06.2018 vastu võetud põhikirja tühistamiseks.
2.Harju Maakohus võttis avalduse 14.08.2018 määrusega menetlusse, kaasas puudutatud isikuna KÜ, kes esitas avalduse kohta oma seisukoha 22.10.2018. Avaldaja esitas sellele oma arvamuse 18.04.2019.
3.Harju Maakohus määras 04.07.2019 e-kirjaga avaldajale täiendava tähtaja avalduse täpsustamiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
4.Avaldaja palub tunnistada KÜ poolt 05.06.2018 vastuvõetud põhikirja tühisust.
5.Avaldaja toob esile järgmised asjaolud: − KÜ üldkoosolek võttis 05.06.2018 vastu uue põhikirja. Põhikirja punkti 4.2.8 kohaselt jagatakse kütte-, üldelektri-, üldvee-, prügiveo-, raamatupidamise, mehaanilise lumekoristuse, liftide hoolduse ja remondi, avariitööde remondi ning muud majanduskulud üksnes eluruumide ja äriruumide omanike vahel. S.t kulude jaotamisel ei osale 176-st korteriomandist 94 korteriomandi omanikud, kelle korteriomandite reaalosaks on parkimiskohad (mitte elu- või äriruumid). − Paljude parkimiskohtade omanikuks on kas arendaja või muud isikud, kellele ei kuulu samas majas elu- või äriruume. − Põhikirjas sätestatud kulude jaotus on vastuolus heade kommetega, sest seab ebavõrdsesse olukorda erinevate korteriomandite omanikud. Sisuliselt peavad elu- ja äriruumide omanikud tasuma maja halduskulud (s.h remondikulud) muude korteriomandite omanike eest. Seeläbi on tekkinud olukord, kus osa ühisest kinnistust kaasomandit omavad isikud (nt xxxx OÜ) ei osale kinnistuga seotud kulude kandmises. Samas asuvad 94 korteriomandit kinnistu keldrikorrusel, millega seonduvad kõige suuremad kulud (keldrikorruse kütmiskulud on kõige suuremad, kaldteed köetakse elektriga ning parkimisalal teostatakse regulaarset koristust). − Juhul kui põhikirjas ei oleks sätestatud kulude jaotust, siis peaks korteriomanikud tegema makseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. S.t iga eluruumi, äriruumi või parkimiskoha omanik kannaks kulusid vastavalt talle kuuluva reaalosa suurusele. Põhikirjas sätestatud kulude jaotuse eesmärgiks on aga vabastada osa korteriomanikke (s.t. parkimiskohtade omanikud) kaasomandi majandamiskulude kandmisest. Samal ajal kui parkimiskohtade omanikud naudivad parkimiskohtade kasutamisest saadavaid vilju on nad otsustanud panna parkimiskohtadega seonduvad kulud ka nende inimeste kanda, kellele ei kuulu parkimiskohti. Seega sisuliselt on korteriühistu otsustanud, et avaldaja peab kandma teiste inimeste kulusid. − KÜ üheks vastuväiteks on, et enamus korteriomanikke oli sellise kulude jaotusega nõus ning see enamus omab ka ise parkimiskohti. Samas on just see selgelt vastuolus
2-18-11781 õiglustundega ning ebamoraalne – seaduse kohaselt kulusid kandma kohustatud inimesed on otsustanud jätta need kulud teiste inimeste kanda, kes lihtsalt ei oma piisavalt hääli korteriühistu üldkoosolekul, et kaitsta enda õigusi. Ükskõik kui palju teisi korteriomanikke seda ka ei sooviks, ei tohi otsustada, et osa korteriomanikke hakkab teiste kulutusi hüvitama. Korteriomanikke tuleb kohelda võrdselt. − KÜ väide raamatupidamiskulutuste suurenemise kohta on ebausutav. Arvestades, et korteriühistu arved koostatakse arvutis automaatselt ning väljastatakse e-postiga tundub see ebausutav. Seda kinnitab ka korteriühistu majanduskava, millest nähtub, et seni on igakuine raamatupidamise kuluks planeeritud 238 eurot. Pole võimalik, et kulude teistsuguse jaotuse korral suureneks raamatupidamise igakuine kulu üle kahe korra. Ühekordne kulu 327,12 eurot oleks aga mõistlik õiglase kulujaotuse saavutamiseks, eriti kui arvestada korteriühistu suurust. − Kulude jaotuspõhimõte toob avaldajale kaasa olulise kahju. Ühe parkimiskoha omaniku võit on ca 20-24 eurot kuus ehk 240 – 288 eurot aastas. Arvestades et maja kasulikuks eaks võib pidada vähemalt 30 aastat teeb see kogusummaks 7200 kuni 8640 eurot. Korteriühistus on 94 parkimiskohta ning 82 elu- ja äriruumi. Seega peab üks elu- ja äriruum kandma (94/82=) 1,14 parkimiskoha kulusid, et hüvitada parkimiskoha omaniku sääst. Seega tekib antud põhikirjas sätestatud kulude jaotuse põhimõtte tõttu avaldajale 30 aasta jooksul kahju summas 8208 kuni 9839,6 eurot.
6.Menetluskulude jaotuse osas pole avaldaja arvamust väljendanud. Korteriühistu vastuväited
7.KÜ leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited: − KÜ hallataval kinnistul on 174 korteriomandit, millest 84 on elu- ja äriruumid ning 90 parkimiskohad. Iga elu- ja äriruumi osaks on ka keldrikorrusel asuv panipaik, mis ei ole eraldi korteriomand. − Avaldaja on korteriomanik KÜ hallatavas elamus ja ka KÜ liige. Avaldajale kuulub elamus korteriomand pindalaga 53,5 m2 – selle koosseisu kuulub lisaks terrass pindalaga 43,8 m2 ning keldrikorrusel asuv panipaik nr 98. − KÜ üldkoosolek võttis 05.06.2018 vastu põhikirja, mille kohaselt kohustuvad järgnevate majandamiskulude eest tasuma elu- ja äriruumide omanikud (Korteriomanikud) vastavalt nende reaalosade suurustele: üldelekter; küte; üldvesi; prügivedu; raamatupidamine; mehhaaniline lumekoristus; liftide hooldus ja remont; avariitööde fond; muud majandamiskulud. − Seadus võimaldab kulud jagada nii proportsioonis korteriomandite suurusega kui muul viisil, kui see on sätestatud põhikirjas. Seega ei saa sellise võimaluse kasutamine olla vastuolus heade kommetega. Seadusandja on ette näinud, et ka muu, kui proportsionaalne kulude jagamine, on legaalne. Seaduses sätestatud viisil käitumine ei ole heade kommetega vastuolus. − KÜ üldkoosolekul hääletas kohale tulnud ühistu liikmetest 95% põhikirja sellises redaktsioonis vastuvõtmise poolt (kohalolijaid 93, poolt oli 88, vastu 3 ja erapooletuid 2). Seega on KÜ liikmete ülekaalukas enamus leidnud, et majandamiskulude jagamine Korteriomanike vahel on mõistlik ja moraalne ning vastab ühistu liikmete tahtele ja reaalsele situatsioonile.
2-18-11781 − KÜ liikmeks on 1 parkimiskoha omanik, kes ei ole samaaegselt ka Korteriomanik. Seega ei tasu korteriomanikud majandamiskulude kandmisel parkimiskohtade omanike eest, vaid tegelikkuses kattub korteriomandite omanike ring parkimiskohtade omanikega 98,25% ulatuses. − Arendajale (s.o xxxx OÜ) kuulub lisaks parkimiskohtadele kui korteriomanditele ka 4 korterit, st arendaja osaleb Korteriomanikuna majandamiskulude tasumisel. − Majandamiskulude jagamise hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et korterelamu keldrikorrusel asuvad lisaks parkimiskohtadele ka panipaigad (sh avaldajale kuuluv panipaik) ja kõik tehnosõlmed, ehituskilbid jne. Tehnosõlmede ja -seadmete teenindamine ja korrashoid majahalduri ja teiste isikute poolt on otseselt seotud kõikide korteriomandite omanikega ning eeltoodut tehakse nende kõikide huvides (ka avaldaja huvides, kes eeltoodud hüvesid kasutab). Seega ei kasutata keldrikorrust ainult autode parkimiseks, vaid kõikide korteriomandite omanike poolt. Kõigil on tarvis panipaika jõuda läbi valgustatud ja puhta ruumi. Seetõttu otsustati keldrikorruse kütmise, valgustamise jt kulud jagada Korteriomanike vahel. − Avaldaja soovitud regulatsioon tekitab olukorra, kus raamatupidamise kulud suureneks selle tõttu 327,12 euro võrra. Seega tooks avaldaja soovi rahuldamine ühistule kulude kokkuhoiu asemel suurema kulu, mis on ebamõistlik. − Keldrikorrusel asuva ühe parkimiskohaga seonduvad kulud ühes kuus on 10 – 12 eurot. Kuna keldrikorrusega seonduvad kulud on kõikide korteriomandite huvides, mitte ainult parkimiskoha omanike kasuks, on majandamiskulude teisiti jagamine ebamõistlik. Sellisel seisukohal on korteriomandi omanike enamus. − Avaldaja väide parkimiskohtadega seonduvatest suurtest küttekuludest ei ole tõendatud. Avaldaja ei ole arvestanud, et keldrikorrusel ei hoita kõrget temperatuuri ja ca 10 kraadise temperatuuri hoidmine toob kaasa minimaalsed kulud võrreldes näiteks küttekuludega hoone koridorides, kus peab hoidma ligi toetemperatuuri. Parkimiskohtade ülalpidamisega seoses ei eksisteeri mingeid suurenenud kulutusi. − Parkimisala koristatakse regulaarselt, kuid korduvus tähendab kaks korda aastas. Jää eemaldamiseks kaldtee kütmise kulu ei ole koormav. Esiteks on süsteem automaatne ja toimib vaid ajal, kui õhutemperatuur seda nõuab ja teiseks tõstetakse temperatuuri ainult niivõrd, kui see on vajalik jää eemaldamiseks. Kolmandaks on rõhuv enamus selle teenuse saajatest siiski Korteriomanikud. − Kortermajas, kus on palju korteriomanikke, ei ole mõistlik üritada kõiki kulusid sendi täpsusega mõõta ega jagada. Antud lahendus põhikirjas oli korteriomandite omanike enamuse jaoks vastuvõetav ning see hoiab kokku ajakulu üldkulude jagamisel ja on õiglasem kui avaldaja soovitud lahendus.
8.Menetluskulud palub KÜ jätta avaldaja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Avaldaja palub tunnistada 05.06.2018 vastuvõetud põhikirja tühisust. Põhikiri võeti vastu samal kuupäeval peetud KÜ üldkoosoleku otsusega päevakorrapunkti nr 3 all (t lk 3-8).
10.Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 järgi hagita menetluses.
11.Kohus tugineb lahendi tegemisel TsMS §-le 477 lg-tele 1,5 ja 7, mille kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi. Kohus ei ole
2-18-11781 seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
12.Avaldusest sisust võib järeldada, et avaldajal on tegelikkuses vastuväiteid ainult põhikirja p 4.2.8 osas, millega määratakse kindlaks, et majandamiskulude kandmises osalevad ainult need korteriomandite omanikud, kellele kuuluvad elu-või äriruumid. Ligi poolte korteriomandite reaalosaks on aga vaid parkimiskohad ja nende väljalülitamine majandamiskulude kandmisest rikub avaldaja õigust võrdsele kohtlemisele. Avaldaja selgitab, et hääletas põhikirja vastuvõtmise otsusele vastu ja palus kanda enda vastuväide protokolli (sellele pole KÜ vastu vaielnud).
13.Seega on avaldaja taotluse tegelik sisu selles, et kohus tunnustaks KÜ 05.06.2018 üldkoosoleku päevakorra p 3 all vastu võetud KÜ põhikirja p 4.2.8 tühisust.
14.Avaldaja nõude alus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2, mis näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
15.Avalduse asjaolude osas vaidlusi pole, muuhulgas on KÜ kinnitanud, et avaldaja on KÜ liige, kellele kuulub Tallinnas Staadioni tn1/Võistluse tn 1 kinnistul asuvas elamus korteriomand koos panipaigaga keldris.
16.Avalduse asjaoludest nähtuvalt tugineb avaldaja sellele, et 05.06.2018 vastuvõetud põhikirja p 4.2.8 on vastuolus heade kommetega, kuna põhikirjas sätestatud kulude jaotus on vastuolus heade kommetega. Nimelt parkimiskoha omanikud on kulude kandmisest jäetud välja. Sellega koheldakse korteriomandi omanikke põhjendamatult erinevalt, sest parkimiskoha korteriomandi omanikud ei kanna majandamiskulusid ja nende eest peavad kulusid kandma elu-ja äriruumide korteriomandi omanikud, s.h ka need, kellele parkimiskoha korteriomandit üldse ei kuulu.
17.KrtS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi teine lõige lubab sellest reeglist kõrvale kalduda. Nimelt sätestab teine lõige, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
18.Riigikohus on leidnud, et selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, peab olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ja milline on nende kulutuste arvestuse viis (Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11).
19.Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul see nõue täidetud. Nimelt ei nähtu põhikirja p-st 4.2.8 selgelt, kas parkimiskohtade omanikud on vabastatud kulude kandmisest ja/või kuidas parkimiskohtade omanikud tasuvad majandamiskulude eest või milliste majandamiskulude eest nad tasuvad.
2-18-11781
20.Kuna parkimiskohti on KÜ 22.10.2018 seisukohas toodu kohaselt 6-e võrra rohkem, kui elu-ja äriruume, siis on vähemalt 6 korteriomandi omanikku, kes põhikirja p 4.2.8.kohaselt teoreetiliselt ei tasu üldse majandamiskulude eest.
21.Kohtu hinnangul on korteriühistu liikmeks olevad mitteeluruumide kui korteriomandite omanikud üldjuhul kohustatud tarbitavate majandamisteenuste (KrtS § 40 lg 1) tarbimise eest tasuma eluruumide omanikega võrdsetel alustel (vt ka nt Riigikohtu 21.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-04).
22.Praegusel juhul sätestab põhikiri, et parkimiskohtade omanikud ei tasu majandamisteenuste eest üldse (t lk 5-8 ja 39). Seega kohtleb põhikiri oma liikmeid erinevalt. Selgelt nähtavat põhjust erinevaks kohtlemiseks kohus tsiviilasja materjalide alusel ei tuvasta. Avaldaja esitatud dokumentidest ei nähtu küll, kuidas on ebavõrdne kohtlemine tema rahalisi kulutusi oluliselt suurendanud võrreldes põhikirja varasema redaktsiooniga, kuid põhimõtteliselt ei saa eitada avaldaja väidet, et KÜ põhikirja p 4.2.8 praegune versioon rikub KÜ liikmete võrdsete kohtlemise põhimõtet.
23.Kohtu hinnangul ei saa tänapäeva IT-võimaluste juures olla raamatupidamisega seotud probleemid niivõrd kaalukad, et tingiksid KÜ liikmete ebavõrdse kohtlemise (t lk 32).
24.Kohtu arvates seisneb probleem eelkõige selles, et parkimiskohad on jagatud eraldi korteriomanditeks. Praegusel juhul toob KÜ esile, et ainult üks korteriomanik ei oma samaaegselt parkimiskohta. Samas parkimiskoha korteriomandit on võimalik käsutada sõltumata elu-või äriruumi korteriomandist ning tulevikus võib tekkida olukord, kus parkimiskohtade omanike ja korteriomanike vahekord on proportsioonist väljas (sh omavad parkimiskohti isikud, kellele ei kuulu ühtegi elu-ega äriruumi).
25.Kui oleks tagatud parkimiskohtade korteriomandi omanike ja elu-ning äriruumide korteriomandi omanikke kattumine 100 % ulatuses, siis probleemi ei eksisteeriks, kuna kõik KÜ liikmed osaleksid kulude kandmises. Praegusel juhul see tagatud ei ole.
26.Isegi, kui parkimiskohtade omanikud ei tarbi majandamisteenuseid samas ulatuses, mis eluruumide korteriomanikud, siis pole see alus parkimiskohtade omanike kulude kandmisest välistamiseks. Nimelt ei ole võimalik, et parkimiskohtade korteriomandi omanikud ei saa osa KÜ pakutavatest hüvedest (nt üldelekter, küte, koristus, prügivedu jne). Sellises olukorras tuleks parkimiskohtade omanikke kulude kandmisesse kaasata kasvõi väiksemas ulatuses ja mitte kõikide kulu liikide osas. Selles osas saavad korteriomanikud ise otsustada, kuidas kulude kandmist jagada.
27.Kohtu hinnangul puudub alus kohelda korteriomanike ja parkimiskohtade omanikke ebavõrdselt ja selliselt, et parkimiskoha omanikud ei ole kaasatud kulude kandmisesse.
28.Selles osas leiab kohus, et põhikiri ei vasta headele kommetele ning on vastuolus KrtS § 40 lg 2, mis lubab põhikirjas sätestada seaduses märgitust erineva kulude kandmise põhimõtte juhul, kui sellega ei kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Avaldaja õigustatud huve on praegusel juhul põhjendamatult kahjustatud.
29.Samuti leiab kohus, et põhikirja p 4.2.8 vastuvõtmiseks puudus vajalik eeldus – korteriomanike kokkulepe. Nimelt sätestab KrtS § 40 lg 2, ühistu põhikirjaga võib ette näha § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel arvestades korteriomanike kokkuleppe tingimusi. Sellist kokkulepet ei ole kohtule esitatud. KÜ liikmete enamuse otsus ei asenda korteriomanike kokkulepet. Seega on põhikirja p 4.2.8 vastuolus KrtS § 40 lg 2 ja seega tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel.
30.Avaldaja on soovinud terve põhikirja tühisuse tuvastamist. Kohtu hinnangul puudub alus ja vajadus terve põhikirja tühisuse tuvastamiseks. Seega rahuldab kohus avalduse osaliselt ja
2-18-11781 tuvastab KÜ 05.06.2018 üldkoosoleku päevakorra p 3 all vastu võetud põhikirja tühisust osas, milles see vabastab KÜ majandamiskulude kandmisest need KÜ liikmed, kelle korteriomandi eriomandi (reaalosaks) osaks on parkimiskoht. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.
32.Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel samuti avaldaja enda kanda.
33.Kohus leiab, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
34.Kuna kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohtu täiendavad selgitused
35.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata järgmised tõendid: t lk 28, 30, 4042 (arved), sest neist ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
36.TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.