Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse A K võla väljamõistmise nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama hagiavalduse ja tasuma täiendava riigilõivu. Avaldaja esitas 16.04.2019 avalduse, mille kohaselt on A K korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr 2826708) omanik. Enne 01.01.2018 ei olnud XXX asuvas elamus asutatud korteriühistut ja korteriomanikud valitsesid kaasomandi eset korteriomanike ühisusena enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Elamu haldamiseks, majapidamiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks nimetati korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks munitsipaalettevõte AS M (edaspidi ka „valitseja“). Valitseja täitis oma kohustusi ja kandis kulusid seoses elamu tavapärase valitsemisega ja korrashoiuga. Seoses elamu valitsemisega esitas valitseja korteriomanikele, sh võlgnikule igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. A K tasus arveid ebaregulaarselt, mille tõttu tekkis tal valitseja ees võlgnevus summas 596,55 eurot, millest 28,35 eurot on võlgnevus valitseja teenuste eest ning 568,20 eurot on võlgnevus tarbitud soojusenergia eest.

Alates 13.01.2018 sundmoodustati XXX asuvas elamus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) alusel XXX korteriühistu (rk 80527371). Võlgnik sai korteriühistu liikmeks. Korteriühistu valitsejaks on nimetatud ja registrikaardile kantud AS M. Valitseja esitas igakuiselt arveid majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Seoses arvete jätkuva tasumata jätmisega tekkis võlgnikul võlgnevus korteriühistu ees perioodil jaanuar 2018 – aprill 2018 summas 365,95 eurot, millest 108,36 eurot on valitseja teenused ja 288,88 eurot on tasu tarbitud soojusenergia eest.

2(6)

Avaldaja nõuab võlgnikult majandamiskulusid summas 693,79 eurot, viivist summas 48,66 eurot, sissenõudmiskulusid summas 40 eurot ning jooksvat viivist alates 17.04.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras.

Kohus selgitas avaldajale, et olenemata sellest, et kohus on esialgselt kohustanud avaldajat esitama hagiavalduse menetluse jätkamiseks hagimenetluses, siis peab kohus võimalikuks antud olukorras määratleda asja lahendamise õige liigina selle läbi vaatamine hagita menetluses. Lisaks sellele kohustas kohus avaldajat esitama täiendavaid tõendeid ja selgitusi.

Avaldaja esitas täiendatud avalduse ning selgitas, et valitseja elamu majapidamisega seotud tariifid kehtestatakse valitseja nõukogu poolt ja tehakse teatavaks igale korteriomanikule ning avaldatakse valitseja veebilehel. XXX majas rakendatakse tariifi 0,4131 eurot ilma käibemaksuta. Võlgniku korteri pind on 44,2 m2. Seega on valitseja teenuste tasu võlgniku jaoks 18,25902 eurot (44,2 x 0,4131), millele lisandub 20% käibemaks, s.o 21,91 eurot. Lisaks sellele vahendas AS M hallatavate majade elanikele prügivedu, mida korraldab OÜ E. Alates 01.03.2017 on OÜ E teenuste hind prügiveo eest inimese kohta oli 2,82 eurot koos käibemaksuga. Valitseja poolt esitatud arved hõlmasid nimetatud tasu prügiveo eest. XXX korteriomanike 26.02.2014 üldkoosoleku otsusega otsustati koguda raha trepikodade koristamise eest, mille maksumust arvestati korteriomandite üldpinna ruutmeetrite põhjal tariifiga 0,03 eurot/m2. Võlgniku osas moodustas nimetatud kulu 1,81 eurot koos käibemaksuga.

Soojusenergia hinnad on kehtestatud S AS poolt, kes on Sillamäe linna soojusettevõtja. Elamu soojusenergiaga varustamiseks sõlmis valitseja 01.07.2003 soojusettevõtjaga vastava lepingu. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29.09.2000 määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat10 ning Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001 määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat. Võlgniku poolt kuuluvad tasumisele järgnevad summad: veebruari 2017 eest 66,35 eurot; märtsi 2017 eest 59,96 eurot; aprilli 2017 eest 49,18 eurot; mai 2017 eest 30,61 eurot; juuni 2017 eest 15,76 eurot; juuli 2017 eest 11,71 eurot; augusti 2017 eest 12,68 eurot; septembri 2017 eest 13,18 eurot; oktoobri 2017 eest 46,66 eurot; novembri 2017 eest 60,59 eurot; detsembri 2017 eest 67,78 eurot; jaanuari 2018 eest 76,43 eurot; veebruari 2018 eest 80,36 eurot; märtsi 2018 eest 75,85 eurot; aprilli 2018 eest 56,24 eurot.

Korteriühistu on loovutanud oma nõuded valitsejale ja AS M on oma nõuded võlgniku vastu loovutanud lepingu alusel avaldajale kogusummas 693,79 eurot, millest teavitati võlgnikku posti teel 11.10.2018 nõudekirjaga. Samas kirjas andis uus võlausaldaja võlgnikule täiendava aja võla tasumiseks. Võlgnik jättis avaldaja nõude täitmata.

Kohus võttis avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks. A K toimetas kohus määruse koos materjalidega kätte e-posti teel. A K ei esitanud kohtule tähtaegselt vastust.

Kohus kuulas avaldaja ära 19.08.2019 kohtuistungil. Puudutatud isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kohustas avaldajat esitama 10.09.2019 puuduvad tõlked ja kulude koonddokumendid ja menetluskulude nimekirja. Avaldaja esitas tõlked ja soojusenergia kulude koonddokumendi. Kohtukulude nimekirja avaldaja kohtule ei esitanud.

3(6)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb osaliselt rahuldada.

Avaldajale on loovutatud nõue, mille sisuks on korteriühistu majandamiskulud. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 2826708).

Avaldaja nõuab puudutatud isikult valitseja tasude maksmist. Valitseja tasud koosnevad hoone hooldustasust, mis on kehtestatud AS M poolt ja avaldatud kodulehelt. Alates 01.06.2015 kohaldatakse puudutatud isiku korterile tariifi 0,4131 eurot ruutmeetri kohta, ilma käibemaksuta. Võlgniku korteri pind on 44,2 m2. Seega valitseja teenuste tasu võlgniku jaoks on 18,25902 eurot (44,2 x 0,4131), millele lisandub 20% käibemaks, s.o 21,91 eurot. Lisaks sellele vahendas AS M hallatavate majade elanikele prügivedu, mida korraldab OÜ E. Alates 01.03.2017 on OÜ E teenuste hind prügiveo eest inimese kohta oli 2,82 eurot koos käibemaksuga. XXX korteriomanike 26.02.2014 üldkoosoleku otsusega otsustati koguda raha trepikodade koristamise eest, mille maksumust arvestati korteriomandite üldpinna ruutmeetrite põhjal tariifiga 0,03 eurot/m2. Avaldaja on nimetatud tasu suuruseks nimetanud 1,81 eurot (koos käibemaksuga), kohtu hinnangul on nimetatud tasu suurus 1,59 eurot (0,03 x 44,2 + käibemaks). Seega leiab, et tõendatud on igakuine valitseja tasu summas 26,32 eurot. Seega alates 01.03.2017 kohustus puudutatud isik maksma valitseja tasu summas 26,32 eurot kuus. Arvestades avaldaja poolt esitatud puudutatud isiku arvelduste kokkuvõtteid, tuleb avaldaja poolt nõutavat valitseja tasu vähendada 16,38 euro võrra, kuna nimetatud summa ei ole kohtumenetluse käigus leidnud tõendamist. Seega kuulub puudutatud isiku poolt tasumisele 20,33 eurot.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult tarbitud soojusenergia eest tasumist. Võttes arvesse esitatud tõendeid soojusenergia kulude arvestamise kohta ning puudutatud isiku arvelduste kokkuvõtteid leiab kohus, et tõendatud on, et puudutatud isik on soojusenergia eest kohustatud tasuma 657,08 eurot.

Kokku on puudutatud isiku võlgnevus soojusenergia ja valitseja tasude eest 677,41 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral

4(6)

võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.06.2018 kuni 16.04.2019 ja jooksev viivis KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras tasumata majanduskulude võlgnevusest alates 17.04.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, kuid arvestades, et kohus vähendas välja mõistetavat põhivõlgnevuse suurust, siis väheneb ka väljamõistetav viivise suurus ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.06.2018 kuni 16.04.2019 eest summas 47,51 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus välja viivise põhinõudelt, s.o 677,41 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 17.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Avaldaja on palunud mõista välja KrtS § 42 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. Avaldaja on viidanud VÕS § 1131 ja palunud mõista välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. KrtS § 42 lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. KrtS jätab aga täpsustamata, millise võlaõigusseaduse sätte alusel on õigus sissenõudmiskulusid nõuda. Kohus leiab, et VÕS § 1131 kohaldub majandus- või kutsetegevuses tegutsevale võlgnikule, kes puudutatud isik ei ole. Puudutatud isik on füüsiline isik ning VÕS § 1 lg 5 alusel tarbija. Tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmisele tuleks kohaldada VÕS § 1132 sätteid. Korteriühistu ja korteriomaniku vahelist suhet majandamiskulude osas saab käsitleda tehingulisena (RKTKm 14.2.2012, 3-2-1- 174-11, p 11). Arvestades, et puudutatud isik on jätkuvalt korteriomandi omanik ja sellest tulenevalt omab jätkuvalt tehingulist suhet, siis peaks sissenõudmiskulude osas kohaldama VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Oluline on samas, et nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule on esitatud avaldaja poolt puudutatud isikule saadetud nõudekiri, kuid nimetatud kirja tuleb käsitleda tasuta meeldetuletusena

5(6)

ning muude sissenõudmiskulude osas kohtule tõendeid esitatud ei ole. Seega jätab kohus avaldaja nõude sissenõudmiskulude välja nõudmiseks rahuldamata.

Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas võlgniku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja ei esitanud nõutavaks tähtpäevaks menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt ei ole võimalik kohtul ka hinnata lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust.

Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 50 eurot (riigilõiv).

/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.