Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF hagi Salva Kindlustuse AS vastu 07.01.2022 aktsionäride otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (välismaa registrikood B87145), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Peetsalu ja advokaat Henri Hansson Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Aleksander Muru
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.12.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja menetluskulude hüvitis 4031,80 eurot (käibemaksuta) Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF kasuks.
5.Salva Kindlustuse AS-il tuleb Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
2-22-5061 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Tagastada Salva Kindlustuse AS-ile apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 30 eurot Salva Kindlustuse AS kontole nr EE412200221001144883 (Swedbank AS). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (hageja) esitas 06.04.2022 Harju Maakohtule Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja 07.01.2022 aktsionäride järgnevalt nimetatud otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks: - Omandada hiljemalt 31.03.2022 Salva Kindlustuse AS-i (registrikood 10284984) poolt TT’le (isikukood XXXXXXXXXXXX) kuuluvad Salva Kindlustuse ASi 50 000 aktsiat (ISIN EE3100026774, „Aktsiad“) hinnaga kokku 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta („Tehing“) ja kiita heaks Tehingu tingimused sellisel kujul nagu need on sätestatud Salva Kindlustuse ASi ja TT vahel 07.01.2022 sõlmitud Salva Kindlustuse AS aktsiate müügilepingus („SPA“, lisatud protokollile); kiita heaks Salva Kindlustuse ASi juhatuse liikmete IE ja KK poolt Salva Kindlustuse ASi esindamine SPA sõlmimisel.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostjal registreeritud aktsiaid kokku 1 000 000 aktsiat. Hageja on kostja aktsionär, kellele kuulub 45% kostja aktsiatest (450 000 aktsiat), mida on seni hoitud ING Luxembourg (ING) esindajakontol ning alates 04.04.2022 hageja enda väärtpaberikontol. Teised kostja aktsionärid on TP (45% kostja aktsiatest ehk 450 000 aktsiat), PK (5% aktsiatest ehk 50 000 aktsiat) ja kuni 07.01.2022 ka TT (5% aktsiatest ehk 50 000 aktsiat).
2.1.07.01.2022 kell 11.51 edastas kostja juhatuse liige KK aktsionäridele, sh hagejale, ekirjaga hääletuslehe kostja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata (edaspidi otsus). Aktsionäridele teatati, et hääletamine toimub äriseadustiku (ÄS) §-s 2991 sätestatud korras. Hääletamise ning allkirjastatud hääletuslehe kostja juhatusele edastamise tähtaeg oli 07.01.2022 kell 12.45 Eesti aja järgi. Otsuses eneses oli märgitud, et kostja aktsionäride ring, kellele edastatakse käesolev hääletusleht, on määratud kindlaks seisuga 07.01.2022 kell 10.00 Eesti aja järgi. Hageja ei jõudnud kostja juhatuse liikme e-kirja 2
2-22-5061 ega otsuse eelnõuga enne hääletustähtaja saabumist 07.01.2022 kell 12.45 isegi tutvuda ega jõudnud seega ka hääletustähtaja lõpuks mistahes häält ega seisukohti, sh eriarvamust, kostja juhatusele esitada.
2.2.Otsusega soovis kostja juhatus hääletada otsuse eelnõu nr 1 üle, mille sisuks oli kostja aktsionäri TT, kellele kuulus 50 000 aktsiat (5% aktsiakapitalist moodustavad aktsiad), aktsiate omandamine kostja poolt hinnaga 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta („tehing“) ja samuti kiita heaks tehingu tingimused sellisel kujul nagu need on sätestatud Salva ja TT vahel 07.01.2022 sõlmitud kostja aktsiate müügilepingus („SPA“, mis oli lisatud hääletuslehele) ning kiita ka heaks Salva juhatuse liikmete IE ja KK poolt kostja esindamine aktsiate müügilepingu sõlmimisel.
2.3.Otsusele oli lisatud TT ja Salva juhatuse liikmete KK ning IE poolt eelnevalt allkirjastatud ehk juba sõlmitud SPA, millega kostja kohustus omandama TT aktsiad 1 155 000 euro eest (ostuhinnale ei lisandunud käibemaksu). Täiendavalt võttis kostja TT ees ka tehingust tulenevalt kohustuse hüvitada TTle tema poolt riigile maksmisele kuuluva füüsilise isiku tulumaksu 30 000 eurot ületavas osas. SPA kohaselt võttis kostja tehinguga lisaks kohustuse hüvitada TTle ka kõik kohtulikud ja kohtuvälised kulud ja muud mistahes rahalised negatiivsed tagajärjed (sh lepingulised ja lepinguvälised kahjud), mis võivad tekkida seoses kolmanda isiku poolt esitatava nõudega allkirjastades SPA ja võõrandades nimetatud aktsiad.
2.4.Kuigi SPA p-s 3.1 oli märgitud, et müügiaktsiate ostuhind on 1 155 000 eurot, siis kostja võetud lisakohustused (SPA p-d 3.5 ja 8.1) – kohustus hüvitada TTle täiendavalt 30 000 eurot ületavas osas riigile maksmisele kuuluv tulumaks (täpne summa teadmata) ja kohustus hüvitada TTle kõik kohtulikud ja kohtuvälised kulud ja muud mistahes negatiivsed tagajärjed – tähendavad, et SPA-s ega ka vaidlustatavas aktsionäride otsuses ei olnud määratletud tegelikult tehingu maksimaalset maksumust kostja jaoks, mis tuleneb kostjale aktsiate omandamisest. Seega ei olnud aktsionäride otsuses määratletud aktsiate eest tasutavat maksimumsummat, mis on nõutud ÄS § 283 lg 2 p 1 kohaselt, sh ei ole seda võimalik tuletada isegi lisatud SPA-st endast.
2.5.SPA p-i 3.2 kohaselt pidi kostja tasuma TTle ostuhinna ühe maksena teostamispäeval rahas. 07.01.2022 kella 18.00 seisuga olid aktsiaraamatu väljavõtte kohaselt aktsiad juba kostjale üle kantud, kui veel 06.01.2022 seisuga oli samade aktsiate omanikuks olnud veel TT. Järelikult oli ka ostuhind 1 155 000 eurot kostja poolt TTle juba aktsiate ülekandmise vastu 07.01.2022 tasutud.
2.6.ÄS § 283 lg 5 kohaselt aktsiaseltsi oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi. Seega ei saanud kostja tehingust ja omaaktsiate omandamisest mitte mingit majanduslikku väärtust omavat vastusooritust, vaid tehing hoopis vähendas olulises ulatuses aktsiaseltsi vara müügihinna 1 155 000 euro ja muude lepinguga võetud kohustuste ulatuses (st kostja võetud kohustus tasuda TT eest 30 000 eurot ületavas osas tulumaks ja kohustus hüvitada TTle kõik kohtulikud ja kohtuvälised kulud ja muud mistahes rahalised negatiivsed tagajärjed, sh lepingulised ja lepinguvälised kahjud).
2.7.07.01.2022 aktsionäride otsuse vastuvõtmisel oli sisuliselt välistatud hageja osalemisõigus, mistõttu on esiteks rikutud hageja üht kõige olulisemat aktsionäriõigust ja kostja juhatus on rikkunud sellega oluliselt otsuse tegemise korda. Seega on 07.01.2022 aktsionäride otsus tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel. Täiendavalt on 07.01.2022 aktsionäride otsus vastuolus heade kommetega, kuna aktsionäride otsuse eesmärk on ebamoraalne ja taunimisväärne ning seega on otsus tühine ÄS § 3011 lg 1 p 2 3
2-22-5061 järgi. Aktsionäride otsus rikub ka võlausaldajate kaitseks kehtestatud ÄS § 283 lg-d 1 ja 2, mistõttu on 07.01.2022 otsus ÄS § 3011 lg 1 p 1 järgi tühine. Igal juhul on rikutud 07.01.2022 otsusega ÄS § 283 lg-s 2 sätestatud tingimusi, mistõttu on vastav aktsionäride otsus vastuolus seadusega ja seega alternatiivselt kehtetuks tunnistatav ÄS § 302 lg 1 alusel. Täiendavalt on alus aktsionäride 07.01.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ka TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel. Lisaks rikub otsus aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ÄS § 272 järgi ning on seega ka kehtetuks tunnistatav ÄS § 302 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja ei vaielnud vastu järgmistele hagis esitatud faktiväidetele: -
kostja aktsionärid on hageja, TP, PK ja kuni 07.01.2022 ka TT (hagiavalduse p-d 1.1 ja 1.2);
-
07.01.2022 edastas kostja juhatuse liige KK aktsionäridele e-kirjaga hääletuslehe aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata (hagiavalduse p 1.1);
-
aktsionäridele teatati, et hääletamine toimub ÄS §-s 2991 sätestatud korras (samas).
5.Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Hageja ei ole kostja organi otsuse vaidlustamiseks õigustatud isik. Hageja ei olnud 07.01.2022 vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel veel aktsionär. Hageja sai kostja aktsionäriks 04.04.2022. Selliselt sai hageja kostja aktsionäriks pärast vaidlustatava otsuse vastuvõtmist. Kehtivast õigusest võib tuletada eelduse, et juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise õigust omab isik, kes oli osanik, aktsionär või muu juriidilise isiku organi liige otsuse vastuvõtmise ajal. Hageja leiab, et sellise otsuse, mis on vastu võetud kirjalikul hääletamisel üldkoosolekut kokku kutsumata vastavalt ÄS § 2991 lg-tele 1 ja 2, vaidlustamine eeldab samuti, et hagi esitanud isik oli aktsionär selle otsuse vastuvõtmise ajal. Puudusega otsust saab ÄS § 301 1 või ÄS § 302 alusel vaidlustada isik, kelle õigusi on otsuse vastuvõtmisega või otsuse sisuga rikutud. Esimene eeldus, mis võimaldab rääkida aktsionärile kuuluvate õiguste rikkumisest otsuse vastuvõtmisega, on aktsionäriõiguste olemasolu – kui ei ole õigusi, siis ei saa neid (olematuid õigusi) mõistetavalt ka rikkuda. ÄS § 228 lg-st 2 tulenevalt omandab isik aktsionäristaatuse, järelikult ka aktsionäriõigused aktsiaraamatusse kandmise hetkest. Enne vastava kande tegemist aktsiaraamatusse ei ole isiku puhul tegemist aktsionäriga ja sellest tulenevalt ei saa talle kuuluda ka aktsionäriõigused, s.o tema õiguste rikkumine ei ole selles osas võimalik.
6.Kostja hinnangul oli hagejale hääletamiseks antud aeg mõistlik. ÄS § 299 1 järgne võimalus võtta üldkoosoleku otsuseid vastu üldkoosolekut kokku kutsumata ongi antud selleks, et otsuste tegemine saaks toimuda kiiresti ja operatiivselt (vt ka RKTKo 23.05.2018, 2-16-9415, p 22). Seetõttu ei pea ÄS § 2991 lg-s 2 viidatud tähtaeg olema võrreldav näiteks tähtajaga, mille seab ÄS § 294 lg 3 või põhikiri korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumisel. Kostja hinnangul on ka ING-le hääletamiseks antud aeg mõistlik. Ka otsustus hääletada 25.04.2023 üldkoosolekul 07.01.2023 otsuse kinnitamise vastu näitab üheselt, et ING oleks vastavalt hageja juhistele hääletanud otsuse vastu. Seega loeti ING tahteavaldus seaduse jõul selliseks, milline see oleks olnud ka siis, kui ING oleks oma hääletuslehe esitanud. Järelikult isegi kui väita, et hääletuslehe esitamiseks anti ebamõistlikult lühike tähtaeg, ei saa sellest järeldada otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulist rikkumist TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Kui hääletuslehe esitamiseks oleks antud pikem tähtaeg, siis oleks tulemus olnud sama, mis ta on praegu. Sisuliselt ei oleks mitte midagi muutunud. 4
2-22-5061
7.Kostja hinnangul omasid asja lahendamisel tähtsust veel järgmised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Esiteks, kostja ei ole SPA p-i 3.5 alusel TTle tulumaksu hüvitanud ega tema eest seda tasunud ja TT ei ole kostjat niisuguse nõude esitamisest teavitanud. Seda selgitati hagejale ka 16.05.2023 vastuses hageja teabenõudele. Teiseks, kostja ei ole SPA p-i 8.1 alusel TTle kulusid hüvitanud ja TT ei ole kostjat kolmanda isiku nõuetest teavitanud. Seda selgitati hagejale ka 16.05.2023 vastuses hageja teabenõudele. Kolmandaks, 25.04.2023 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorra p-s 4 toimus kostja aktsionäride 07.01.2022 otsuse kinnitamine. Hageja hääletas kinnitamise vastu. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja 25.04.2023 vastu võetud otsust vaidlustanud.
8.Kostja leidis, et vastu võetud otsus ei ole vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Samuti, et aktsionäre on koheldud võrdselt. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 11.12.2023 otsusega hagi ja tuvastas kostja 07.01.2022 aktsionäride järgmiste otsuste tühisuse: Omandada hiljemalt 31.03.2022 Salva Kindlustuse ASi (registrikood 10284984) poolt TTle (isikukood XXXXXXXXXXXX) kuuluvad Salva Kindlustuse ASi 50 000 aktsiat (ISIN EE3100026774, „Aktsiad“) hinnaga kokku 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta („Tehing“) ja kiita heaks Tehingu tingimused sellisel kujul nagu need on sätestatud Salva Kindlustuse ASi ja TT vahel 07.01.2022 sõlmitud Salva Kindlustuse AS aktsiate müügilepingus („SPA“, lisatud protokollile); kiita heaks Salva Kindlustuse ASi juhatuse liikmete IE ja KK poolt Salva Kindlustuse ASi esindamine SPA sõlmimisel. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 9706,25 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus järgnevate asjaolude osas, mille maakohus tuvastas omaksvõtu alusel: -
Salva Kindlustuse AS-il (kostjal) on kokku 1 000 000 registreeritud aktsiat; kostja aktsionärideks on: Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (hageja) ja TP – mõlemale aktsionärile kuulub 45% kostja aktsiatest (s.o kummalegi 450 000 aktsiat), PK ja kuni 06.01.2022 TT – mõlemale aktsionärile kuulus 5% kostja aktsiatest (s.o kummalegi 50 000 aktsiat);
-
hageja aktsiaid hoiti enne 04.04.2022 ING Luxembourg esindajakontol ja alates 04.04.2022 hageja enda väärtpaberikontol;
-
07.01.2022 edastas kostja juhatuse liige KK aktsionäridele hääletuslehe kostja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 2991 sätestatud korras; hääletama pidi otsuse eelnõu nr 1 üle, mille kohaselt pidi kostja omandama aktsionäri TT 50 000 aktsiat hinnaga 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta. Samuti oli otsustamisel kostja ja TT vahel 07.01.2022 sõlmitud kostja aktsiate müügilepingu tingimuste heakskiit ning kostja juhatuse liikmete IE ja KK müügilepingu sõlmimisel esindamise heakskiit.
11.Maakohus leidis, et hageja oli üldkoosoleku toimumise ajal kostja aktsionär, aga kuna tema aktsiad olid ING esindajakontol, kuulusid nendest tulenevad õigused ING-le ja neid sai teostada ING (ÄS § 228 lg 2 ja väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 6 lg 7 järgi). Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja oli otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamisel kostja aktsionär. Põhjendamatu ja vastuolus kohtupraktikaga on kostja seisukoht, et juriidilise 5
2-22-5061 isiku organi otsuse vaidlustamise õigust omab üksnes isik, kes oli osanik, aktsionär või muu juriidilise isiku organi liige otsuse vastuvõtmise ajal, tema aktsionäriks saamise ajast aga vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal või kui need õigused on üle läinud üldõigusjärgluse korras. Tulenevalt ÄS § 302 lg-st 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Riigikohus on leidnud, et aktsionäril on õigus teostada aktsiatest tulenevaid õigusi ning ka õiguslik huvi tuvastada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisus (RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 25). Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-6508, p 16). TsÜS § 38 lg 2 järgi on äriühingu juhtorgani otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus huvitatud isikutel, kelleks vähemalt üldjuhul on ka aktsiaseltsi aktsionär. Aktsionäril on üldjuhul kõigi aktsiaseltsi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus (RKTKo 08.12.2010, 3-2-1-106-10, p 13). Riigikohtu seisukohtade kohaselt on oluline üksnes see, et isik on kostja osanik (siinsel juhul aktsionär) hagi esitamise ajal (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p-d 18, 19 ja 22).
12.Täiendavalt märkis maakohus, et kostja oma aktsiate omandamisega seotud otsused on kestvate tagajärgedega, mistõttu otsused mõjutavad ka hageja õigusi ja kohustusi nii hagi esitamise ajal kui ka edaspidi. Maakohus leidis, et kuivõrd osundatud lahenditele tuginedes on hagejal kui aktsionäril otsuste tühisuse tuvastamise õigus ja otsuste tühisuse tuvastamisele seab ajalised piirangud vaid ÄS § 301 1 lg 4, mis käesoleva hagi esitamise hetkeks ei ole möödunud, siis on hageja vaidlustamiseks õigustatud isik, kes on seda teinud õigeaegselt. Seega oli hagejal otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus.
13.Maakohus tuvastas hagi lisana 3 esitatud e-kirjavahetuse kui dokumentaalse tõendi alusel, et 07.01.2022 kell 11.51 edastas kostja juhatuse liige KK aktsionäridele hääletuslehe kostja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 2991 sätestatud korras (I kd, tl 18). Hääletama pidi otsuse eelnõu nr 1 üle, mille kohaselt pidi kostja omandama aktsionäri TT 50 000 aktsiat hinnaga 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta. Otsustamisel oli ka kostja ja TT vahel 07.01.2022 sõlmitud kostja aktsiate müügilepingu tingimuste heakskiit ning kostja juhatuse liikmete IE ja KK aktsiate müügilepingu sõlmimisel esindamise heakskiit (I kd, tl 18 pöördel). Hääletamise tähtaeg oli 07.01.2022 kell 12.45 (I kd, tl 18 pöördel). Seega tuli hääletada 54 minuti jooksul vastava e-kirja välja saatmisest.
14.Maakohus leidis, et kostja 07.01.2022 otsused on tühised, kuna aktsionäridele ei antud mõistlikku tähtaega, et tagada otsustamisel osalemise õigus – eelnõuga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks. Mitte üheski olukorras ega ühegi küsimuse puhul ei saa maakohtu hinnangul pidada sedavõrd lühikest tähtaega (54 minutit) piisavaks ega mõistlikuks. Täiendavalt märkis maakohus, et käesoleval juhul ei olnud ka hääletamisele pandud küsimus (omaaktsiate omandamine) üldse kiireloomuline. Asjaolu, et ING loeti vastu hääletanuks ja et otsused oleksid ka tähtaja järgimise korral vaatamata tema vastuväidetele niikuinii vastu võetud, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Hääletamise korda on oluliselt rikutud ja see toob kaasa otsuse tühisuse olenemata sellest, kas otsust vaidlustanud aktsionäri häälte arv oleks suutnud hääletuse lõpptulemust muuta või mitte. Maakohtu hinnangul oli aktsionäri reaalsest otsustusõigusest ilmajätmine oluline aktsionäri õiguse rikkumine.
15.Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja aktsionäride 07.01.2022 otsused on tühised, siis puudus vajadus hinnata, kas esines alus 07.01.2022 otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
6
2-22-5061
16.Maakohus jättis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-le 1 menetluskulud kostja kanda, kuna maakohus rahuldas hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 420 eurot (riigilõiv) + 9286,25 eurot (õigusabi kulud) = 9706,25 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja koos nendelt arvestatud viivisega. Kostja palub apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Kostja hinnangul rikkus maakohus kaevatava otsusega TsÜS § 38 lg 2 teist lauset, kui leidis, et hageja oli hagi esitamiseks ehk aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks õigustatud isik. Kostja arvates tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei olnud 07.01.2022 aktsionäride üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel veel aktsionär ja vastuvõetud otsustest ei sõltu tema õigused ja kohustused kostja, teiste aktsionäride ja muude isikute suhtes. Hageja ei olnud 07.01.2022 kostja aktsionär ning teda ei saaks vaidluse all mitteolevatel asjaoludel kuidagi kehtiva õiguse järgi aktsionäriks pidada. Hageja sai kostja aktsionäriks 04.04.2022. Sellise järelduse lubab teha tuvastatud asjaolu, et Salva Kindlustuse AS-i aktsiaid hoiti alates 04.04.2022 hagejale kuulunud väärtpaberikontol ja enne seda ING Luxembourg S.A.-le (ehk ING) kuulunud esindajakontol. Seadus defineerib aktsionäri formaalselt. Aktsionäristaatuse ja sellega kaasneva võimaluse aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks saab isik siis, kui ta on kantud aktsiaraamatusse (ÄS § 228 lg 2 ja EVKS § 6 lg 7). Üksnes see, et isikule kuulub aktsia, ei muuda teda aktsiaseltsi suhtes aktsionäriks. Seda saab järeldada ka ÄS § 229 lg-st 4. Seega oli 07.01.2022 ehk ajal, mil võeti vastu vaidlustatud aktsionäride otsused, aktsionär ING, sest tema oli sel ajal kantud aktsiaraamatusse. Hageja ei olnud kantud aktsiaraamatusse ja seega tema ei olnud aktsionär, samuti ei kuulunud seega aktsiast tulenevad õigused hagejale.
19.Kostja hinnangul tuleneb Riigikohtu lahendist (3-2-1-76-14, p-d 18 ja 19) õigusreegel, et ühingu aktsionär võib esitada tuvastushagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks sõltumata tema aktsionäriks saamise ajast vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal. Käsitluse, et vaidlustamisõiguse nentimiseks piisab vaid sellest, et hageja on aktsionär hagi esitamise ajal, põhjendamatus tuleb kostja arvates kõige paremini esile suure aktsionäride ringiga aktsiaseltsis. Seadus annab organi otsuste vaidlustamise õiguse igale aktsionärile sõltumata tema osaluse suurusest ja nii on printsiibis ka suure aktsiaseltsi mikroaktsionäril õigus organi otsuseid vaidlustada. Põhjendatuks ei saa aga pidada õigust tugineda mõne sellise üldkoosoleku otsuse tühisusele, mis võeti vastu enne, kui mikroaktsionär temale kuuluvast aktsiast tulenevad aktsionäriõigused omandas, seda eriti väitega, et rikuti koosoleku kokkukutsumise või otsuse vastuvõtmise korda. Järelikult tuvastamaks, kas aktsionäriks saamise hetk omab praegu hagi lubatavuse küsimuses tähtsust, tuleb hinnata, milline on vaidlustatava otsuse mõju hagejale.
20.Kostja leiab, et otsustest, mis on käesoleva vaidluse fookuses, ei sõltu kuidagi hageja õigused ja kohustused kostja, teiste aktsionäride või muude isikute suhtes. Aktsiatest tulenevad õigused, mis kuuluvad alates 04.04.2022 hagejale (nt ÄS § 292, 236, 276, 299 lg 1, 3011, 302, 322 lg 6, 287) püsivad sõltumata praeguse vaidluse tulemusest muutumatuna. Sellises olukorras ei saa aktsionäril olla kuidagi õigustust sekkuda sellise aktsionäride otsuse kehtivusse, mis on vastu võetud enne tema aktsionäriks saamist. 7
2-22-5061
21.Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust. Maakohus leidis, et vaidlustatavad otsused on kestvate tagajärgedega, mistõttu otsused mõjutavad ka hageja õigusi ja kohustusi nii hagi esitamise ajal kui ka edaspidi. Selle sedastuse juures ei selgitanud maakohus, milles need kestvad tagajärjed kohtu hinnangul seisnevad ja kuidas täpselt need hageja õigusi ja kohustusi mõjutavad.
22.Hagiavalduse kohaselt rikuti vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel väidetavalt hagejale kuuluvaid õigusi, mis on rangelt seotud vaid vaidlustatud otsuste vastuvõtmise protseduuriga. Kostja hinnangul selleks, et käsitleda varasema aktsionäri suhtes väidetavalt toimepandud rikkumisi uue aktsionäri õiguste rikkumisena, peaks need õigused kuidagi eelmiselt aktsionärilt uuele aktsionärile üle kandma ja see saab kostja arvates olla võimalik üksnes üldõigusjärgluse korras. Hageja ei ole aga ING üldõigusjärglane. Hageja õigused tekkisid hetkest, kui ta kanti aktsionärina aktsiaraamatusse. Seega ei saa hageja tugineda väidetavatele rikkumistele ING suhtes. Nendele rikkumistele saaks tugineda ING ise, kusjuures ka pärast seda, kui ta enam aktsionär ei olnud (ÄS § 297 lg 5). Kuna hagi saab TsMS § 3 lg 1 kohaselt esitada üksnes enda rikutud õiguste kaitseks ja kohus saab lahendada hagi üksnes selles toodud asjaolude alusel ega tohi hinnata asjaolusid pooltest erinevalt (TsMS § 436 lg 4), ei oleks kostja hinnangul tohtinud hagi menetleda. Maakohus rikkus hagi menetledes TsMS § 3 lg-t 1.
23.Kostja on seisukohal, et maakohus rikkus kaevatava otsusega TsÜS § 38 lg 2 esimest lauset, kui leidis, et oluliselt oli rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Kostja jääb oma 10.10.2023 esitatud kostja vastuse peatükis 2.5 esitatud seisukohtade juurde: kostja hinnangul oli ING-le hääletamiseks antud aeg mõistlik ja igal juhul ei saa seda praegu pidada otsuse vastuvõtmise korra oluliseks rikkumiseks. Kõnekas asjaolu on selle juures kostja hinnangul mh see, et üldkoosolekul, kus võeti vastu otsus 07.01.2022 otsuse kinnitamise kohta, hääletas hageja 07.01.2022 otsuse kinnitamise vastu. Täpselt samuti loeti hageja hääl vastuhääleks 07.01.2022 otsustele. Hageja õigusi ei ole rikutud.
24.Kostja leiab, et hagiavalduses puuduvad muud alused vaidlustatud aktsionäride otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (hagiavalduse ptk-d 2.2 ja 2.3) ja jääb oma 10.10.2023 esitatud kostja vastuse peatükkides 2.6–2.9 esitatu juurde. Vastustaja seisukoht
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
27.Maakohus on tuvastanud käesoleva otsuse p-s 10 ja 13 asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
28.Hageja oli üldkoosoleku toimumise ajal kostja aktsionär, aga kuna tema aktsiad olid ING esindajakontol, kuulusid nendest tulenevad õigused ING-le ja neid sai teostada ING (ÄS § 228 lg 2 ja EVKS § 6 lg 7 järgi). Samas on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus ka seetõttu, et ta on hagi esitamise ajal 8
2-22-5061 kostja aktsionär ning kostja oma aktsiate omandamisega seotud otsused on kestvate tagajärgedega, mistõttu otsused mõjutavad ka hageja õigusi ja kohustusi nii hagi esitamise ajal kui ka edaspidi. Ringkonnakohus nõustub sellega, kuid märgib täiendavalt järgmist.
28.1.Põhjendamatu ja vastuolus kohtupraktikaga on kostja seisukoht, et juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise õigust omab üksnes isik, kes oli osanik, aktsionär või muu juriidilise isiku organi liige otsuse vastuvõtmise ajal, tema aktsionäriks saamise ajast aga vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal või kui need õigused on üle läinud üldõigusjärgluse korras. Kostja viidatud Riigikohtu lahendist sellist järeldust ei tulene ja selles esitatud seisukohtade kohaselt on oluline üksnes see, et isik on kostja osanik (siinsel juhul aktsionär) hagi esitamise ajal (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, pd 18, 19 ja 22).
28.2.Isegi, kui kostja väidetud seisukoht Riigikohtu lahendist tuleneks, on kostja oma aktsiate omandamisega seotud otsused käesoleval juhul kestvate tagajärgedega, mis mõjutavad hageja õigusi ja kohustusi nii hagi esitamise ajal kui ka edaspidi, kuivõrd vaidlustatud otsuste tulemusel vähenes kostja hääleõiguslike aktsiate arv (ÄS § 283 lg 5). Sealhulgas on vaidlustatud otsusega võetud kohustusi TT ees nii 30 000 eurot ületavas osas tulumaksu, muude kohtulike ja kohtuväliste kulude ning muude rahaliselt negatiivsete tagajärgede, sh lepinguliste ja lepinguväliste kahjude hüvitamiseks, mille tulemusel võib aktsiaseltsi vara väheneda lisaks müügihinnale (1 155 000 eurot) ka muude võimalike lepinguga võetud kohustuste ulatuses. Isegi, kui kostja ei ole TTle 16.05.2023 seisuga tulumaksu hüvitanud ega saanud temalt teavitust nii tulumaksu tasumise kui ka kolmandate isikute võimalike nõuete kohta (I kd, tl 180 ja tl 180 pöördel), ei tähenda see, et selliseid nõudeid ei võiks tekkida või et sellisel otsusel poleks kestvaid tagajärgi hageja õiguste ja kohustuste suhtes.
29.Kui eelnimetatud otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda (protseduuri), on tegemist tühiste otsustega. Hageja esitatud asjaoludel on ta vaidlusaluse otsusega jäetud ilma võimalusest tutvuda otsuse eelnõuga, kujundada selle kohta seisukohta ja esitada eriarvamust (hagiavalduse p 2.1.4). Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust, mistõttu ei olnud käesoleval juhul alust hagi läbi vaatamata jätmiseks.
30.Kolleegium nõustub maakohtuga, et aktsionäridele ei antud mõistlikku tähtaega (54 minutit), et tagada otsustamisel osalemise õigus – eelnõuga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks, mistõttu rikuti oluliselt hääletamise korda. Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud ka hääletamisele pandud küsimus (oma aktsiate omandamine) kiireloomuline ning asjaolu, et ING loeti vastu hääletanuks ja otsused oleksid ka tähtaja järgimise korral vaatamata tema vastuväidetele niikuinii vastu võetud, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Kolleegium märgib, et kuigi ÄS § 293 1 lg 4 ning ÄS § 294 lg-d 1 ja 11 ei kohaldu otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata, saavad osanike otsused olla tühised muude oluliste protseduurivigade korral. Õigusteooria kohaselt toovad otsuse tühisuse kaasa eelkõige sellised protseduurivead, mis rikuvad osaniku õigust osaleda kirjalikul hääletamisel, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada (K. Saare jt, Ühinguõigus I, 2015, änr 995). Nimetatu on kohaldatav ka aktsionäri suhtes. Seega rahuldas maakohus põhjendatult hageja nõude koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. See on kooskõlas ka varasema kohtupraktikaga (TlnRnKo 04.12.2023, 2-22-5547, p-d 10–10.2).
31.Eeltoodust tulenevalt on maakohus tuvastanud õigesti kostja 07.01.2022 aktsionäride otsuste tühisuse. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
9
2-22-5061
32.Ringkonnakohus rahuldab kostja 05.06.2025 taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu, s.o 30 euro tagastamiseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui TsMS § 132 lg-s 1 1 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg-st 11 tuleneb, et TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 132 lg 4 p 8 järgi loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kostja on vaidlustanud Harju Maakohtu 11.12.2023 otsust täies ulatuses. Seega on apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 4 ja 15 tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 420 eurot. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot, s.o 30 eurot rohkem. Seega tuleb kostjale TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagastada 30 eurot kandes selle summa kostja kontole nr EE412200221001144883 (Swedbank AS). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda, kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
35.Hageja lepinguline esindaja esitas 05.06.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kogusummas 4720 eurot (käibemaksuta) 22,25 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Annika Peetsalu tunnihinnaga 265–320 eurot (käibemaksuta), advokaat Henri Hansson tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta) ning tugipersonal tunnihinnaga 85 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguliste esindajate keskmine tunnihind on 212,20 eurot (käibemaksuta) (4720/22,25).
36.TsMS § 175 lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme lepingulise esindaja kasutamist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 järgi põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks hagejale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Kohus märgib, et hagejal on õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt menetlusosaliselt välja mõistmisel tuleb kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses vaidluses.
37.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat
10
2-22-5061 on esindanud vandeadvokaat, advokaat ning tugipersonal, kes koostas menetluskulude nimekirja.
38.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale osutati õigusabiteenust tunnihindadega 265–320 eurot (käibemaksuta, vandeadvokaat Annika Peetsalu poolt), tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta, advokaat Henri Hanssoni poolt) ning tunnihinnaga 85 eurot (käibemaksuta, advokaadibüroo tugipersonali poolt). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ning vajalikuks lugeda tunnitasu määra 212,20 eurot (käibemaksuta), s.o hageja lepinguliste esindaja keskmist tunnitasu määra (4720/22,25). Kolleegium märgib sh, et lepingulisel esindajal ei ole keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo töötajate abi ning ainuüksi põhjusel, et nimetatud kulud ei ole otseselt seotud menetlusdokumentides kajastuvate esindajatega, ei ole põhjendatud nende kohtumenetluses esindamise kulude välja mõistmata jätmine. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas.
39.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. 11.01.2024–05.02.2024 tehtud toimingud on seotud apellatsioonkaebuse analüüsi, asja materjalide analüüsi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja esitamisega ning kliendiga suhtlusega. Kokku on hagejal kulunud selleks 19 tundi. Kostja on esitanud vastavale menetlustoimingule vastuväite. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja leiab, et vastav kulu ei ole sellises ulatuses põhjendatud ja vajalik. Võttes arvesse apellatsioonkaebuse mahtu (8 lk) ja sisu, s.o kostja on ulatuslikult esitanud apellatsioonimenetluses samu vastuväiteid, apellatsioonkaebuse vastuse mahtu (8 lk) ja sisu, sh käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, siis on vastavatele toimingutele kulunud aeg ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 16 tunni ulatuses. 27.05.2025 menetlustoiminguna on hageja märkinud analüüsi 0,25 tunni ulatuses. Kostja esitas vastavale menetlustoimingule vastuväite. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Kuivõrd hageja ei ole oma menetlustoimingut täpsustanud, s.o mida analüüsiti, siis ei ole võimalik vastava toimingu vajalikkust ja põhjendatust hinnata, mistõttu vähendab ringkonnakohus nimetatud toimingu ajakulu nullini. Ülejäänud osas loeb ringkonnakohus menetlustoimingud vajalikuks ja põhjendatuks.
40.Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 19 tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4031,80 eurot (käibemaksuta) (19x212,20).
41.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.