Salva Kindlustuse ASi 01.06.2023 apellatsioonkaebus ja Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF 16.06.2023 vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot / 0 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF (registrikood esindajad ringkonnakohtus B87145), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Peetsalu ja advokaat Henri Hansson Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Aleksander Muru Asja läbivaatamine
13.11.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.04.2023 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-5547 muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Salva Kindlustuse ASi 01.06.2023 apellatsioonkaebus ja Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF 16.06.2023 vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta apellatsioonkaebusega seotud ringkonnakohtu menetluskulud Salva Kindlustuse ASi kanda. Vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud jäävad poolte endi kanda.
1(10)
4.Määrata Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1799,05 eurot ja mõista see välja Salva Kindlustuse ASlt.
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF (hageja) esitas 14.04.2022 Harju Maakohtule hagi Salva Kindlustuse ASi (kostja) vastu Salva Kindlustuse ASi 17.01.2022 aktsionäride otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostjal registreeritud kokku 1 000 000 aktsiat. Hageja on kostja aktsionär, kellele kuulub 45% kostja aktsiatest (450 000 aktsiat), mida on seni hoitud ING Luxembourg (ING) esindajakontol ning alates 04.04.2022 hageja enda väärtpaberikontol. Teised kostja aktsionärid on TP (45% kostja aktsiatest ehk 450 000 aktsiat), PK (5% aktsiatest ehk 50 000 aktsiat) ja kuni 07.01.2022 TT (5% aktsiatest ehk 50 000 aktsiat). Alates 07.01.2022 sai TTle kuulunud 50 000 kostja aktsia omanikuks kostja - seda 07.01.2022 aktsionäride otsuse ja 07.01.2022 TT ja kostja vahel sõlmitud aktsiate võõrandamislepingu alusel. Hageja on 07.01.2022 aktsionäride otsuse kehtivuse kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-22-5061).
1.2.Kostja aktsionäride 07.01.2022 kirjaliku otsusega hakkasid kostja juhatuse liikmed looma praktikat, mille alusel üritatakse hageja aktsionäriõiguseid kostjas maha suruda või ta neist täielikult ilma jätta, tehes aktsionäride otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata äriseadustiku (ÄS) §-s 2991 sätestatud korras, kuid andes hagejale liiga lühikese aja hääletamiseks. Nii hääletati 07.01.2022 otsuse eelnõu nr 1 üle, mille sisuks oli mh kostja aktsionäri TT aktsiate omandamine kostja poolt hinnaga 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta. Otsuse hääletamise läbiviimisel rikuti osalemisõigust, sest hagejale anti vaid 54 minutit e-kirja kättesaamiseks, sellega tutvumiseks, hääletamisest teadasaamiseks, otsuse eelnõuga ja lepinguga tutvumiseks, otsuse tegemiseks ning hääle koos volikirjaga ärasaatmiseks. Otsuse eelnõusid polnud hagejal endal võimalik enam esitada. Taoline hääletamiskord oli loodud selleks, et hageja ei saaks võtta mistahes samme enda õiguste kaitseks. Peale kostja ja TT vahelist tehingut omandas TP koos PKga enamuskontrolli kostja üle (52,63%), sest nad hääletavad kooskõlastatult.
2(10)
1.3.17.01.2022 kell 10.16 edastas kostja juhatuse liige kostja aktsionäridele üldkoosolekut kokku kutsumata hääletamiseks otsuste eelnõud. Hääletamise ning allkirjastatud hääletuslehe kostja juhatusele edastamise tähtaeg oli samal päeval kell 16.00. 17.01.2022 otsuste eelnõude kohaselt sooviti suurendada kostja nõukogu liikmete arvu kuuelt liikmelt seitsmele, hääletada kostja nõukogu liikmete volituste pikendamise ja nõukogu liikmete valimise üle. 17.01.2022 hääletustulemuste protokolli kohaselt hääletasid eelnõude poolt TP ja PK, kes omasid 52,63% hääletusõiguslikest aktsiatest. Hagejal võimaldati hääletada vähem kui kuue tunni jooksul. Hageja ei jõudnud kostja juhatuse liikme e-kirja ega otsuse eelnõuga enne hääletustähtaja saabumist tutvuda ega ka hääletustähtaja lõpuks mistahes häält ega seisukohti, sh eriarvamust kostja juhatusele esitada.
1.4.TP oli jõudnud 17.01.2022 hääletuslehe täita ja digiallkirjastada juba enne hääletuslehtede edastamist, kell 09.49. Tema hääletusleht on sisult ja vormilt identne sellega, mis edastati kostja aktsionäridele. Seega võimaldas kostja juhatus TPl tutvuda 17.01.2022 hääletuslehega enne, kui see hagejale edastati. Nii 17.01.2022 hääletuslehe kui ka aktsionäride hääletustulemuste protokolli kohaselt esitas aktsionär TP Finantsinspektsioonile vastavalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 107 lg-le 4 enda kandidaatide kohta teavituse juba 19.11.2021. Seega oli TPl nõukogu koosseisu muutmise kavatsus teada pea kaks kuud enne 17.01.2022 aktsionäridele hääletuslehe edastamist, kuid hagejale ei antud võimalust kandidaatide esitamiseks. Kiiret nõukogu liikmete volituste pikendamisega 17.01.2022 ei olnud, kuna nõukogu liikmete volitused kehtisid kuni 18.02.2022.
1.5.Hagejal ei võimaldatud nõukogu liikmete valimisel seada üles kandidaate, mistõttu rikuti osalemisõigust. 17.01.2022 otsuse vastuvõtmine viidi läbi selliselt, et 17.01.2022 hääletuslehel ettenähtud tingimuste tulemusena välistati hagejale temale seadusest tulenev õigus esitada kandidaate nõukogu liikme positsioonile. Selliselt on oluliselt rikutud hageja aktsionäriõiguseid (sh osalemisõigust) ning otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda, mistõttu on kostja 17.01.2022 nõukogu liikmete isikuvalimised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt tühised. Seetõttu ei saa lugeda hageja hääli vastuhääleks äriseadustiku (ÄS) § 2991 lg 2 lause 2 järgi.
1.6.Samuti on otsused vastuolus heade kommetega, sest otsuste tegelikuks sisuks oli kahe kostja aktsionäri (TP ja PK) kontrolli haaramine kostjas, mis viidi läbi hageja osalemisõigust ja üldkoosoleku läbiviimise korda rikkudes.
1.7.Alternatiivselt tuleb 17.01.2022 otsused tunnistada samal põhjusel kehtetuks. Aktsionäride otsused ei ole järgmistel põhjustel kooskõlas seadusega: hagejale ei määratud hääletamiseks mõistlikku tähtaega, ta jäeti ilma teabe saamise õigusest, eelnõude esitamise õigusest, talle ei toimetatud otsuste eelnõusid korrektselt kätte ja ei antud võimalust esitada kandidaate kostja nõukogu liikme positsioonidele. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
2.1.Hageja ei olnud 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisel kostja aktsionär, vaid ta sai selleks 04.04.2022. Hageja ei saa seetõttu otsuseid vaidlustada (ÄS § 3011 või ÄS § 302 alusel). ÄS § 228 lg-st 2 tulenevalt omandab isik aktsionäristaatuse, järelikult ka aktsionäriõigused aktsiaraamatusse
3(10)
kandmise hetkest. Kuna hagejale ei kuulunud aktsionäriõigused, ei ole selles osas ka tema õiguste rikkumine võimalik.
2.2.Hagejale määratud ligikaudu kuuetunnine aeg seisukohtade esitamiseks alates hääletuslehe (eelnõude) saatmisest on mõistlik. 17.01.2022 saadetud otsuste eelnõud olid väga formaalsed. Isegi kui kostja juhatus määras liiga lühikese tähtaja, ei ole tegemist olulise rikkumisega TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Hageja oleks niikuinii 17.01.2022 vastu võetud otsuste vastu hääletanud. Isegi kui kohus tuvastaks otsuste tühisuse, võetaks need uuesti vastu ehk tegelik olukord ei muutuks.
2.3.Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ÄS §-s 2991 sätestatud korras ÄS § 2931 lg 4 ja ÄS § 294 lg-d 1 ja 11 ei kohaldu ei otseselt ega ka analoogia korras. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ÄS § 2991 korras ei pea aktsionäridele tagama teabe saamise õigust ÄS § 287 lg 1 kohaselt. Vastasel juhul ei oleks otsuste vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata võimalik. 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisel järgiti selleks ettenähtud korda (ÄS §-i 2991).
2.4.Hagejal oli olemas võimalus esitada nõukogu liikmete kohtadele kandidaate. Kui hageja oleks oma kandidaadid esitanud, ei oleks neist ikkagi keegi valituks osutunud.
2.5.Otsused, mille sisuks on nõukogu liikmete arvu määramine ning nõukogu liikmete valimine, ei saa põhimõtteliselt olla vastuolus heade kommetega. Aluseid otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 28.04.2023 otsusega hagi ning tuvastas kostja aktsionäride 17.01.2022 otsuste tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4670 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: - kostjal on kokku 1 000 000 registreeritud aktsiat; kostja aktsionärideks on hageja (45% aktsiatest), TP (45% aktsiatest), PK (5% aktsiatest) ja kuni 06.01.2022 TT (5% aktsiatest); - alates 07.01.2022 sai TT 5% aktsiate omanikuks kostja; - hageja aktsiaid hoiti ING esindajakontol ja alates 04.04.2022 hageja väärtpaberikontol; - 17.01.2022 kell 10.16 edastas kostja juhatuse liige kostja aktsionäride hääletamiseks otsuste eelnõud, mille hääletamine toimus üldkoosolekut kokku kutsumata ja hääletamise tähtaeg oli 17.01.2022 kell 16.00; - hääletusele pandi otsused, millega sooviti suurendada kostja nõukogu liikmete arvu kuuelt liikmelt seitsmele; hääletada kostja osade nõukogu liikmete volituste pikendamise üle ning uute nõukogu liikmete valimise üle; reguleeriti nõukogu liikmete volituste algustähtaegasid ja kestust.
3.2.Kuivõrd 07.01.2022 aktsionäride otsused on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-5061, siis puudub käesolevas menetluses vajadus viidatud otsuste tühisuse hindamiseks.
3.3.Hagejal on otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus, sest ta oli siinse hagi esitamisel kostja aktsionär (ÄS § 302 lg 3 alusel). Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 järgi on äriühingu juhtorgani otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus huvitatud isikutel, kelleks vähemalt üldjuhul on ka aktsiaseltsi aktsionär. Aktsionäril on üldjuhul kõigi aktsiaseltsi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus. Otsuste tühisuse tuvastamisele
4(10)
seab ajalised piirangud vaid ÄS § 301 lg 4, mis käesoleva hagi esitamise hetkeks ei olnud möödunud.
3.4.Kostja 17.01.2022 otsused on tühised, kuna hagejale ei antud mõistlikku tähtaega, et tagada otsustamisel osalemise õigus - eelnõuga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks. ÄS § 2991 lg 1 võimaldab aktsionäridel otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks tuleb juhatusel ÄS § 2991 lg 2 kohaselt otsuse eelnõu saata kõigile aktsionäridele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja määrata tähtaeg, mille jooksul peab aktsionär esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seisukoha. Seadus ei näe ette tähtaega, mis tuleb osanikele otsuse tegemiseks ja selle edastamiseks anda.
3.5.Siinsel juhul ei saa otsuste eelnõu edastamisest kuni hääletuslehe edastamiseni antud kuuetunnist tähtaega pidada piisavaks otsuste eelnõude kättesaamiseks, nendega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hääletuslehe edastamiseks. Ka kõige formaalsema otsustuse tegemiseks ei peaks üldjuhul andma seisukoha kujundamiseks ja edastamiseks lühemat kui kolmetööpäevast tähtaega. Põhjendatud ei ole kostja väidetud formaalsete otsuste tegemise vajadus kiireloomuliselt. Igal juhul tuli võimaldada hagejal osaleda otsuste hääletamisel sisuliselt. Otsustusõigusest ilmajätmine on oluline aktsionäri õiguse rikkumine. Samuti ei olnud hagejale kostja eelpool viidatud tegevuse tõttu tagatud ÄS § 2931 lg-st 4 tulenevat õigust esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu.
3.6.Samas ei ole heauskne ka hageja käitumine, kes ei ole viidatud eelnõusid käesoleva hetkeni esitanud. See muudab küsitavaks hageja tegeliku soovi kasutada eelnõu esitamise õigust.
3.7.Otsuste tühisuse tuvastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et üks aktsionäridest on allkirjastanud otsuste eelnõu enne hagejale eelnõu edastamist, millised tähtajad näeb ette kostja põhikiri üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ja 17.01.2022 otsuste uuesti vastuvõtmine 27.04.2023 koosolekul.
3.8.Kokkuvõttes rikkus kostja oluliselt otsuste tegemise korda TsÜS § 38 lg 2 järgi, mistõttu on 17.01.2022 aktsionäride otsused tühised. Ühtlasi puudub vajadus hinnata, kas esineb alus otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
3.9.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
3.10.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõiv 420 eurot on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2). Hinnates vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis maakohus, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi maakohtus 25 tundi. Taotlustes märgitud õigusabi osutamise maht 72,75 tundi on ülepaisutatud. Asjas on esitatud hageja poolt kaks sisulist menetlusdokumenti (hagiavaldus ja seisukoht hagi läbi vaatamata jätmisele) ja peetud üks kohtuistung. Lisaks on esitatud kaks menetluskulude nimekirja. Hagi koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, tehnilisele tööle, erinevatele analüüsidele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud põhjendamatult palju aega. Ka ei ole kõikide nende toimingute tulemusel esitatud kohtule menetlusdokumente.
5(10)
Põhjendatud tunnihinnaks pidas maakohus 170 eurot, sest see vastab kohtupraktikas tunnustatud ja keskmisele advokaadi tunnitasule. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuluna 4670 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et hageja ei olnud otsuste vastuvõtmisel veel aktsionär. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-14, mille p 18 kohaselt võib tuvastushagi esitada isik, kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Osanikul on üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes. Seega tuleneb viidatud lahendist õigusreegel, et ühingu aktsionär võib esitada tuvastushagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks sõltumata tema aktsionäriks saamise ajast vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal. Praeguse vaidluse esemeks olevad otsused ei mõjutanud hageja aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal.
4.2.Hagiavalduse kohaselt rikutud õigused on rangelt seotud vaid otsuste vastuvõtmise protseduuriga. Selliseid õigusi hagejal otsuste vastuvõtmise eel ega ajal ei olnud, sest ta ei olnud aktsionär. Samuti ei saanud neid õigusi tekkida siis, kui hageja omandas aktsionäri õigusliku seisundi, sest selleks ajaks olid need õigused 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisega ammendunud. Selleks, et käsitleda varasema aktsionäri suhtes väidetavalt toimepandud rikkumisi uue aktsionäri õiguste rikkumisena, peaks need õigused kuidagi eelmiselt aktsionärilt uuele aktsionärile üle kanduma ja see saab olla võimalik üksnes üldõigusjärgluse korras. Hageja ei ole aga ING Luxembourg panga üldõigusjärglane. Kohus sai hagis toodud asjaolude õigsuse eeldusel tuvastada vaid ING õiguste rikkumise. Sealt edasi oleks kohus pidanud hindama, kas hageja aktsionäriks saades omandas õigusjärgluse korras samad õigused ja kas neid õigusi rikutakse jätkuvalt. Kohus ei ole seda analüüsinud ega põhjendanud. Hageja ei saa olla huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 2 teise lause tähenduses. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.3.Otsuste eelnõude kohta seisukohtade esitamiseks anti mõistlik tähtaeg, alternatiivselt ei ole tegemist olulise rikkumisega TsÜS § 38 lg 2 esimese lause tähenduses.
4.4.Õigus esitada eelnõusid kuulub aktsionärile. ING õiguste väidetavale rikkumisele kostja TsMS § 3 lg 1 alusel tugineda ei saa.
4.5.Otsuste vastuvõtmisel ÄS §-s 2991 sätestatud korras ÄS § 2931 lg 4 (ega ka ÄS § 294 lg-d 1 ja 11) ei kohaldu.
6(10)
4.6.Kõigil aktsionäridel oli võimalus oma kandidaatide esitamiseks alati olemas, kuid hageja ei ole seda siiani teinud. Seega isegi kui ÄS § 2931 lg-st 4 tulenev rikkumine on tuvastatav, ei saa tegemist olla otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulise rikkumisega. Sellisele rikkumisele tuginemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Juhul kui vaatluse all olevat õigust rikuti, saab kohus rikkumise kõrvaldada, leides, et tegemist ei ole olulise rikkumisega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
6.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu 4670 eurot ületavas osas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulu 15 215,50 eurot.
6.1.27.04.2023 (päev enne otsuse kuulutamist) esitas kostja hilinenult tõendi. Oma õiguste kaitseks (sh kooskõlas menetlusõigusliku võrdsuse põhimõttega) esitas hageja 28.04.2023 vastuväite kostja tõendile ja palus mh jätta kostja tõendi menetlemisega seotud kulud, 1207,50 eurot, kostja kanda. Hageja lepingulised esindajad olid sunnitud kostja seisukohta ja tõendit analüüsima, koostama vastuväite. Maakohus ei ole hageja sellekohase menetluskuluga arvestanud.
6.2.Maakohus vähendas muus osas hageja menetluskulusid põhjendamatult üle kolme korra, pidades õigusabi osutamise mahtu ülepaisutatuks, kuid selgitamata, millise toimingute puhul see ülepaisutatud oli. Kohus jättis arvestamata menetlusdokumentide mahu ja nende koostamiseks kulunud aja, tõendite ja õiguspraktika analüüsiks kulunud aja. Põhjendatud ja vajalik esindajakulu ei piirdu üksnes kohtuistungil osalemise ja dokumentide esitamisega, vaid see hõlmab kliendi esindamist kohtus laiemalt, sh nt suhtlust kohtuga jne.
6.3.Tunnihind 170 eurot ei vasta kohtupraktikas tunnustatud advokaadi tunnitasule. Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 200 eurot ilma käibemaksuta, samuti 205,58 eurot ilma käibemaksuta. Alama astme kohtutes on tunnustatud ka 250 euro suurust tunnihinda ilma käibemaksuta. Seoses majanduses toimunud muudatustega (sh elukalliduse üldise tõusuga) on õigusteenuse turul rakendatavad tunnihinnad tõusnud. Kostja 10.03.2023 menetlusdokumendi lisast 1 nähtub, et kostjale on osutatud õigusteenust hinnaga 180 ja 220 eurot. Ka nende numbrite keskmine ületab oluliselt kohtu poolt välja mõistetud tunnihinda. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
7.Kostja ei ole vastuapellatsioonkaebusele vastust esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.
7(10)
Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.Hageja oli üldkoosoleku toimumise ajal kostja aktsionär, aga kuna tema aktsiad olid ING esindajakontol, kuulusid nendest tulenevad õigused INGle ja neid sai teostada ING (ÄS § 228 lg 2 ja EVKS § 6 lg 7 järgi). Samas on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus ka seetõttu, et ta on hagi esitamise ajal kostja aktsionär. Põhjendamatu ja vastuolus kohtupraktikaga on kostja seisukoht, et juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise õigust omab üksnes isik, kes oli osanik, aktsionär või muu juriidilise isiku organi liige otsuse vastuvõtmise ajal, tema aktsionäriks saamise ajast aga vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal või kui need õigused on üle läinud üldõigusjärgluse korras. Kostja viidatud Riigikohtu lahendist sellist järeldust ei tulene ja selles esitatud seisukohtade kohaselt on oluline üksnes see, et isik on kostja osanik (siinsel juhul aktsionär) hagi esitamise ajal (RKTKo 14.10.2014, nr 3-2-1-76-14, p-d 18, 19, 22). Isegi, kui kostja väidetud seisukoht Riigikohtu lahendist tuleneks, on nõukogu liikmete valimisega, nende volituste pikendamise ja arvu suurendamisega seotud otsused kestvate tagajärgedega. Nõukogu jätkab ajas tegutsemist ja annab oma pädevuse piires juhatusele korraldusi, mistõttu nõukogu liikmete arvu, valimist ja volituste kestust puudutavad otsused mõjutavad ka hageja õigusi ja kohustusi nii hagi esitamise ajal kui edaspidi.
9.2.Kui eelnimetatud otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda (protseduuri), on tegemist tühiste otsustega. Hageja esitatud asjaoludel on ta vaidlusaluse otsusega jäetud ilma võimalusest tutvuda otsuste eelnõudega, kujundada seisukohta nende suhtes ja esitada eriarvamust (hagiavalduse p 1.5). Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid ja maakohus jättis põhjendatult 23.11.2022 määrusega (tl 73) rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
10.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejale ei antud hääletamiseks mõistlikku aega ja sellega rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Hageja nõude aluseks on erinormina lisaks maakohtu märgitud TsÜS § 38 lg-le 2 ka ÄS § 3011 lg 1 p 4.
10.1.Asjaolu, et otsused oleks niikuinii vastu võetud ja hageja ei ole peale hääletamist oma kandidaate esitanud, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendus, et hiljem kandidaati esitamata jättes ei ole hageja käitunud heauskselt. Hageja ei pidanud peale tühiste otsuste vastuvõtmist esitama omapoolseid kandidaate.
10.2.Kuigi ÄS § 2931 lg 4 ning ÄS § 294 lg-d 1 ja 11 ei kohaldu otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata, saavad osanike otsused olla tühised muude oluliste protseduurivigade korral. Õigusteooria kohaselt toovad otsuste tühisuse kaasa eelkõige sellised protseduurivead, mis rikuvad osaniku õigust osaleda kirjalikul hääletamisel, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada (Saare, K jt, Ühinguõigus I, 2015, änr 995). Nimetatu on kohaldatav ka aktsionäri suhtes. Seega rahuldas maakohus põhjendatult hageja nõude koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
11.Maakohtu otsust tuleb täiendada osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud. Maakohus märkis põhjendatult, et hagi koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, tehnilisele tööle, erinevatele analüüsidele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud põhjendamatult palju aega. Samas on põhjendatud ka
8(10)
vastuapellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtu diskretsiooniotsuse kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada.
11.1.Maakohus ei arvestanud põhjendatult hageja lepingulise esindaja kuludega 1207,50 euro ulatuses. Maakohus ei küsinud hageja arvamust kostja hilinenult esitatud 27.04.2023 seisukoha ja tõendi osas. Hageja esindaja esitas 28.04.2023 oma seisukoha kostja hilinenud menetlusdokumendi osas. Hageja seisukoha esitamine ei olnud menetluses vajalik ja kohus sellega otsuses arvestanud ei ole. Seetõttu ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud ajakuluga hageja esindamisel, mida peaks kandma kostja.
11.2.Arvestades, et tegemist oli eelkõige vaidlusega õiguse kohaldamise küsimuses, hagiavalduses asjaolude vähest osakaalu, suures osas Riigikohtu praktika tsiteerimist, otseselt mitte asjasse puutuva tausta avamist seoses varasema 07.01.2022 koosoleku otsuste vastuvõtmisega, hagiavalduse lisade mahtu ja iseloomu (põhiliselt õigusvõimet ja aktsiate omandiõigust tõendavad registrite dokumendid, üldkoosolekute otsuste eelnõud ja hääletuslehed), ühe lisa tõlkimise vajadust, on selle koostamise, komplekteerimise, kliendiga suhtlemise ja kohtule edastamise vajalik ja põhjendatud ajakulu 13 h. Advokaadile peaks Riigikohtu praktika ja õigusteooria valdkonnas, milles ta tegutseb, tuttav olema. Selle otsimiseks ja analüüsimiseks pole vaja teha tunde tööd. Büroosiseseid arutelusid ei pea vastaspool kinni maksma.
11.3.Arvestades, et kostja 11.05.2022 taotlus ja korduv 30.05.2022 taotlus jätta hagi läbi vaatamata, põhineb ühel ja samal seisukohal, et hageja ei olnud 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisel aktsionär, esimese taotluse sisu on 1,5 lk pikk, teine taotlus on pikem Riigikohtu praktika tsiteerimise tõttu, taotlus sisaldab ka lühikest taotlust jätta menetluskulud igal juhul hageja kanda, on vajalik ja põhjendatud ajakulu taotluste läbilugemiseks, väidetele vastamiseks ja maakohtu määruse läbilugemiseks 6 h.
11.4.Arvestades kostja 13.12.2022 vastuse sisu ja mahtu, suures osas poolte vahel asjaoludes vaidluse puudumist, muus osas kohtupraktika analüüsi 4-l leheküljel, lisade puudumist, on vajalik ja põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks ja kliendi informeerimiseks 3 h 30 min. Kahe trafaretse menetluskulude nimekirja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 1 h. Istungi kestus oli ca 1 h 30 min.
11.5.Kokkuvõttes on maakohtu seisukoht, et hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel on 25 h, põhjendatud. Arvestades asja keskmisest väiksemat keerukust, on põhjendatud maakohtu seisukoht esindaja tunnihinna osas.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.1.Arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu (9 lk), kostja apellatsioonkaebuse sisulise osa pikkust (ca 5 lk), suures osas maakohtus esitatud väidete kordamist, uue lisana lühikese e-kirja asja juurde võtmise taotlust, trafaretset ringkonnakohtu määrust asja menetlusse võtmise kohta, on selle läbitöötamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 h. Arvestades hageja apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisu ja mahtu (6 lk), samuti suures osas varasemate seisukohtade kordamist seoses sellega, kas hageja saab üldse otsuseid vaidlustada, oli selle koostamise, kliendiga suhtluse ja kohtuistungiks ettevalmistumise vajalik ja põhjendatud ajakulu 4,5 h. Trafaretse
9(10)
menetluskulude nimekirja koostamise vajalik ja põhjendatud aeg on 30 min. Kohtuistungi pikkus on protokolli kohaselt 35 min.
12.2.Arvestades asja keskmisest väiksema keerukusega ja vandeadvokaadist ning advokaadist esindaja tavalise tunnitasuga Eesti õigusabiturul, on esindajate põhjendatud tunnihinna keskmine suurus 170 eurot. Seega on hageja vajalik ja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses (10 h 35 min * 170) 1799,05 eurot.
12.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, seega jäävad vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).
14.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.