Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(3)

2-19-10283

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linna, Kangelaste prospekt 9 korteriühistu hagi T P vastu võlgnevuse nõudes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus on 02. novembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16402 välja kuulutanud kostja pankroti. Pankrotimenetlus ei ole käesolevaks ajaks veel lõppenud. Hageja esitas hagi kostja vastu 08. juulil 2019. Seega on hageja esitanud oma nõude kostja vastu kohtule pärast kostja pankroti väljakuulutamist. PankrS § 44 lg 1 välistab pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajatel nõuete esitamise väljaspool pankrotimenetlust, st võlausaldajad saavad oma nõuded esitada üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. Lähtuvalt PankrS § 167 lg 1 ja lg 4, võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Kuna kostja pankrotimenetlus ei ole veel lõppenud, ei saa hageja pankrotimenetluse ajal esitada kostja vastu nõuet üldises korras. Pankrotimenetluse ajal tuleb kõik nõuded võlgniku vastu esitada PankrS § 44 lg 1 sätestatud korras. Nõudeid, mida võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata ning nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles ja samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada on õigus esitada üldises korras vaid peale pankrotimenetluse lõppemist (PankrS § 167). Kuna kostja pankrotimenetlus ei ole käesolevaks hetkeks lõppenud, siis ei ole kostja vastu võimalik nõuet esitada üldises korras, s.o käesolevas hagimenetluses. Kohus tuvastas, et praegusel juhul on hageja esitanud nõude kostja vastu pärast kostja pankroti väljakuulutamist ning kohaldamisele kuulub PankrS § 44 lg 1. PankrS §-s 44 viidatud norm reguleerib imperatiivselt kõigi võlausaldajate nõuete esitamist pankrotivõlgniku vastu. Seega PankrS § 44 lg 1 annab aluse jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus võlausaldaja on esitanud pärast pankroti väljakuulutamist oma nõude võlgniku vastu hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna on kostja välja kuulutatud pankrot, siis on välistatud kostja vastu hagide esitamine ja nõuded kostja vastus tuleb esitada pankrotimenetluses pankrotihaldurile. Seega ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja nõuded, mis on esitatud kohtule kostja vastu pärast kostja pankroti väljakuulutamist, tuleb jätta läbi vaatamata. 2(3)

2-19-10283 TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et hageja võlausaldajana pidi PankrS § 93 lg 1 kohaselt hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kohus selgitab, et PankrS § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Üldises korras saab hageja oma nõude kostja vastu esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostja menetluskulude rahaline suurus tuleb jätta kindlaksmääramata ning kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.