Hageja I E.S, isikukood XXX Hageja II B.P, isikukood XXX Hagejate lepinguline esindaja R.B Kõlvart Kostja O.I, isikukood XXX, seaduslik esindaja (eestkostja) X, riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
I. Kinnitada hagejate E.S ja B.P ning kostja O.I vahel sõlmitud kompromiss, milles pooled lepivad kokku alljärgnevas:
1.Kinnisasja jagamine
1.1.Kaasomand lõpetatakse kinnisasja reaalosadeks jagamise teel.
1.2.Jagamise esemeks on XXX külas asuv kinnisasi XXX, kinnistusraamatu registriosa nr XXX, katastritunnusega XXX, mille pindala on 449 061 m2.
1.3.Kinnisasi jagatakse kaheks uueks katastriüksuseks, millest:
1.3.1.katastriüksuse A ligikaudne pindala on 14 809 m2;
1.3.2.katastriüksuse B ligikaudne pindala on 434 252 m2.
1.4.Punktis 1.3 nimetatud pindalad lähtuvad XX maakorraldusspetsialisti 25.09.2026 esitatud andmetest. Nimetatud pindalade summa on 449 061 m2 ning vastab olemasoleva katastriüksuse XXX pindalale.
1.5.Punktis 1.3 nimetatud pindalad on ligikaudsed. Lõplikud pindalad määratakse maakorraldustoimingute ja katastriüksuste moodustamise käigus ning need võivad mõõdistamise tulemusena täpsustuda.
1.6.Katastriüksus A moodustatakse maakorraldusliku lahenduse kohaselt ning jääb pärast kaasomandi lõpetamist täielikult O.I ainuomandisse.
1.7.Katastriüksus B jääb pärast kaasomandi lõpetamist E.S ja B.P kaasomandisse, kummalegi kuulub 1/2 mõttelist osa.
1.8.Pooled lepivad kokku, et käesoleva kinnisasja jagamisega ei kaasne poolte vahel rahalise tasaarvestuse ega rahalise hüvitise maksmise kohustust.
2.Maakorraldustoimingud
2.1.Pooled annavad nõusoleku teha kõik vajalikud maakorraldustoimingud olemasoleva katastriüksuse XXX jagamiseks käesolevas kompromissis kokkulepitud kaheks uueks katastriüksuseks A ja B.
2.2.Maakorraldustoimingute tegemisel lähtutakse käesolevas kompromissis kokkulepitud kinnisasja jagamise põhimõttest ning maakorraldusspetsialisti esitatud andmetest.
2.3.Lõplikud katastriüksuste piirid ja maakorraldustoimingute ning mõõdistamise käigus.
pindalad
määratakse
2.4.Maakorraldustoimingute käigus tehtavad tehnilised täpsustused ei muuda käesoleva kompromissiga kokkulepitud põhimõtet, mille kohaselt A kuulub O.I’le ning B kuulub E.S-ile ja B.P’le kaasomandina võrdsetes osades.
3.Omandiõigus ja kinnistusraamatu kanded
3.1.Pärast katastriüksuste moodustamist kuulub katastriüksus A täielikult O.I’le.
3.2.Pärast katastriüksuste moodustamist kuulub katastriüksus B E.S-ile ja B.P’le kaasomandina, kummalegi 1/2 mõttelist osa.
3.3.Pooled annavad nõusoleku teha käesoleva kompromissi täitmiseks vajalikud katastri- ja kinnistusraamatu kanded.
3.4.Pooled teevad omavahel koostööd ning annavad vajalikud tahteavaldused ja allkirjad ulatuses, mis on vajalik käesoleva kompromissi täitmiseks.
4.Juurdepääs katastriüksusele A
4.1.Pooled lepivad kokku, et pärast kinnisasja jagamist tagatakse katastriüksusele A juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt reaalservituudi seadmise kaudu.
4.2.Juurdepääsu servituut seatakse katastriüksusele B kui teenivale kinnisasjale katastriüksuse A kui valitseva kinnisasja kasuks.
4.3.Juurdepääsu servituudi paiknemine ja ulatus on näidatud kompromissi lisas 1 „Juurdepääsu kokkuleppe skeem_XXX“.
2 (5)
käesoleva
4.4.Pooled nõustuvad lisas 1 näidatud juurdepääsu lahendusega ning annavad nõusoleku selle alusel vajalike maakorraldus- ja kinnistusraamatu toimingute tegemiseks.
4.5.Servituut peab tagama katastriüksusele A püsiva ja takistusteta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
4.6.Servituudi täpne tehniline vormistus ja vajalikud mõõtmed võivad maakorraldus- ja kinnistusraamatu toimingute käigus täpsustuda ulatuses, mis on vajalik servituudi nõuetekohaseks seadmiseks ja registrisse kandmiseks ning ei muuda lisas 1 näidatud juurdepääsu põhimõttelist lahendust.
5.Juurdepääsu servituudi kasutamine
5.1.Katastriüksuse A omanikul ja katastriüksuse A kasutajatel on õigus kasutada servituudiala juurdepääsuks katastriüksusele A.
5.2.Servituudi kasutamisel tuleb arvestada teeniva kinnisasja omaniku õigustatud huvidega ning kasutada servituuti viisil, mis koormab teenivat kinnisasja võimalikult vähe.
5.3.Pooled annavad nõusoleku servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks ning teevad selleks vajalikud toimingud.
6.Kulud
6.1.Kinnisasja jagamise, maakorraldustoimingute, katastriüksuste moodustamise ning juurdepääsu servituudi seadmisega seotud vajalikud kulud kannavad pooled võrdselt.
6.2.Kumbki pool kannab enda poolt kaasatud advokaadi või muu esindaja kulud ise.
7.Kompromissi lisad
7.1.Kompromissi lahutamatuks osaks on „Juurdepääsu kokkuleppe skeem_XXX“ ja XX maakorraldusspetsialisti J.L 25.09.2026 e-kiri. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-5796. III.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a hagejatele tagastamisele kuuluv riigilõivu osa ja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigilõivu tagastab kohus pärast hagejatelt taotluse saamist ja lahendi jõustumist. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid pooltel pole. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja hüvitatavad kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebe kord
3 (5)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on E.S ja B.P hagi O.I vastu XXX kinnistu (registriosa nr XXX) kaasomandi lõpetamiseks. Pooled esitasid kohtule 29.09.2026 kompromissi määruse resolutsiooni punktis I märgitud tingimustel, palusid selle kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et kompromissi tingimused on neile arusaadavad ning nad on nendega nõus. Kompromissis kinnitab kostja O.I eestkostja, et kompromiss on eestkostetava huvides ja eestkostja sõlmib käesoleva kompromissi talle antud kohtu nõusoleku alusel.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
3.TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi juhul, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid pole. Eestkostja on kohtule esitanud ka kohtult eestkostetava nimel kompromissis toodud tingimustel kinnistu kaasomandi lõpetamise ja juurdepääsu seadmise nõusoleku saamise 11.09.2026 määruse tsiviilasjas 2-23-530. See kohtumäärus jõustus 06.10.2026.
4.Vastavalt poolte avaldatule ja TsMS § 430 lg-le 1 märgib kohus kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis kompromissis kokku lepitud tingimused. Kompromissi poolte menetluslike avalduste määruse resolutsioonis kajastamiseks vajadust pole. Kohus arvestab poolte avaldustega kompromissi kinnitades. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432). Kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4).
5.Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6).
6.Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi osalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt kokku lepitule ja TsMS § 168 lg-le 3 jäävad seega kompromissiosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, va hagejatele tagastamisele kuuluv riigilõiv. Hagejatel on õigus esitada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
7.Kostjale on kohus määranud menetluses riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjale määratud esindaja tasu ja
4 (5)
kulud jäävad seega riigi kanda. Määratud esindaja tasu ja kulude hüvitise määrab kohus vajadusel kindlaks eraldi määrusega.
8.Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.