XX avaldus YY vastu CC ja QQ suhtes ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja YY samasisuline vastuavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Puudutatud isik III: YY (Norra Kuningriigi isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Eestkosteasutus: Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus, volitatud esindaja Inga Šorikova Istungi toimumise aeg
10. september 2019
Resolutsioon:
1.Võtta asja materjali juurde Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosavalitsuse kaudu)
17.septembril 2019 esitatud tõend (psühholoogi arvamus).
Keelduda asja juurde võtmast Prokuratuuri 27.09.2019 vastust teabenõudele.
3.Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2018 määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi ja märkides resolutsioonis täiendavalt, et XX avaldus jääb rahuldamata ja YY avaldus rahuldatakse ning et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu kehtib kuni lõpplahendi täitmiseni.
4.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Harju Maakohtu 14. detsembri 2018 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Jätta XX avaldus rahuldamata.
3.2.Rahuldada YY avaldus.
3.3.Lõpetada YY ja XX ühine hooldusõigus laste CC ja QQ suhtes, andes YY-le ainuisikuliselt üle laste CC ja QQ hooldusõiguse.
3.4.Määrata lahendi täitmise kord:
3.4.1.XX annab lapsed CC ja QQ YY-le koos laste reisidokumentidega Norra Kuningriiki minekuks üle Eesti Vabariigis;
3.4.2.YY teatab Eestisse saabumise täpse aja ning laste ülevõtmise aja laste ema esindajale ette vähemalt 7 kalendripäeva e-kirja teel. Laste CC ja QQ emal XX-l on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita 3 päeva jooksul YY saabumisest Eesti Vabariiki.
3.5.Laste CC ja QQ üleandmiseks YY-le on kohtutäituril õigus määruse alusel ja täitmiseks viia läbi täitemenetlus XX suhtes. Kohtutäituril on õigus rakendada laste CC ja QQ üleandmisel täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 sätteid. Kui täitemenetluse käigus on muude vahendite rakendamine jäänud tulemusteta, lubada TMS § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel kohtutäituril CC ja QQ üleandmiseks YYle kasutada käesoleva määruse tsiviilasjas nr 2-16-9422 sundtäitmisel vajadusel XX suhtes vahetut jõudu ning siseneda XX nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.
3.6.Kohaldada esialgset õiguskaitse kuni käesoleva lahendi täitmiseni selliselt, et XX tohib koos laste CC ja QQ-ga Eestist lahkuda ainult YY nõusolekul.
6.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud XX kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
7.Mõista XX-lt YY kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks välja 3732,50 eurot (õigusabikulu).
8.Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja asja läbivaatamise kulu 105,17 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (õigusabikuludelt ja asja läbivaatamise kuludelt) tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX esitas 16.06.2016 Harju Maakohtusse avalduse, milles palus lõpetada XX ja YY (puudutatud isik III) ühiste laste CC (puudutatud isik I) ja QQ (puudutatud isik II) suhtes ühise hooldusõiguse, YY-lt hooldusõiguse täielikult ära võtta ja määrata laste ainuhooldusõigus XX-le.
2.Avalduse kohaselt abiellusid avaldaja ja puudutatud isik III Norra Kuningriigis ja neil sündisid XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX tütred. Vanemad elavad alates 11.11.2012 lahus. Laste isa vägivaldse iseloomu ja mentaliteedi erinevuste tõttu oli ema sunnitud koos lastega lahkuma Norrast Eestisse. Vanemate abielu lahutati septembris 2013.
3.Vanemad sõlmisid 24.04.2013 tsiviilasjas number 2-12-49479 kompromissi, millega määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord selliselt, et lapsed on alates veebruarist 2014 isa juures Norras iga kahe kuu jooksul vähemalt nädal aega ja alates suvest 2014 vähemalt kaks järjestikust nädalat isa puhkuse ajal. Kompromissiga võttis isa kohustuse tagada, et lapsed ei jää isapoolse vanaisaga ilma kolmandate isikute juuresolekuta, kuna viimast on karistatud lapsealise isikuga sugulisse vahekorda astumise eest.
4.Isa on lapsi Norras seksuaalselt väärkohelnud, mille kohta alustati 16.05.2016 kriminaalmenetlus (nr XXXXXXXXXX). Arvestades delikaatseid asjaolusid, laste vanust ja isa tekitatud psüühilist ja füüsilist traumat, ei ole ühise hooldusõiguse teostamine võimalik. Olenemata kriminaalmenetluse tulemusest, on laste huvid ning füüsiline ja vaimne tervis oluliselt kahjustatud. Isa on lastele ohtlik ja temalt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta. Isa avaldus
5.Isa esitas 21.02.2018 avalduse ning 30.10.2018 ja 07.12.2018 selle täpsustused, milles palus taastada vanemate ühise hooldusõiguse nende alaealiste laste suhtes, seejärel selle lõpetada ja anda hooldusõigus täies ulatuses üle laste isale. Samuti palus isa määrata laste Norra Kuningriiki viimiseks kindlaks kohtumääruse täitmise kord selliselt, et ema kohustub andma lapsed koos reisidokumentidega üle isale, andes emale võimaluse täita kohtumäärust vabatahtlikult 3 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Isa palus lubada kohtutäituril kasutada määruse sundtäitmisel vajadusel laste ema suhtes vahetut jõudu, siseneda ruumidesse ja need läbi otsida.
6.Avalduse kohaselt on laste ema oluliselt kahjustanud laste huve, pannes esmalt toime lapseröövi ja sundides seejärel lapsi andma isa süüstavaid valeütlusi.
7.Ema väitis juba 2013.a tsiviilasjas nr 2-13-11856 (laste Haagi lapseröövi konventsiooni alusel tagastamise asjas), et ei saa lapsi Norra isa juurde tagastada, kuna laste vanaisa on pedofiil ja isa väärkohtleb lapsi. Kuigi sellised väited ei leidnud kinnitust ja kohus oli seisukohal, et lapsed tuleb isale tagastada, soostus isa avaldusest loobuma, et lapsi emast mitte eraldada tingimusel, et ta saab lapsi näha. 19.04.2013 kompromissilepingus määrasid pooled isa ja laste suhtlemise korra, mis toimis kuni juunini 2016. Kuna ema soostus sõlmima kompromissi, on selge, et väited laste väärtkohtlemisest ja füüsilisest vägivallast olid pahatahtlikud ja otsitud.
8.Alates juunist 2016 hakkas ema tegema takistusi isa ja laste vahelisele Skype suhtlusele. Seejärel esitas ema avalduse kohtule ja kuriteoteate politseile, milles väitis, et isa kuritarvitas lapsi seksuaalselt. Avaldaja mõisteti kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigeks, kuna isa ei ole laste suhtes kuritegu toime pannud. Kohus tuvastas, et tegemist oli ema pahatahtliku tegevusega hooldusõiguse ja elatise menetlustes parema tulemuse saavutamiseks.
9.Ema on laste huve korduvalt rängalt kahjustanud. Ema pani lapsed olukorda, kus nad tema enda väitel vajavad psühholoogilist abi. Rõõmsameelsed, isa juurde minekust õhinaga rääkivad lapsed muutusid kriminaalasjas ülekuulamistel aina kurvemaks. Viimasel ülekuulamisel tunnistas puudutatud isik II nuttes, et tegelikult ei ole isa neile midagi
teinud. Laste mõjutamist ema poolt kinnitab ema tehtud video. Lisaks ei tee ema koostööd terapeutidega ja lekitab kohtumenetlust puudutavaid andmeid sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse kaudu.
10.Ema eraldas lapsed turvalisest keskkonnast ja sotsiaalvõrgustikust, keelates neil ka vanavanematega suhtlemise. Vanavanemad, kes olid lastele väga lähedased, ei ole lapsi näinud alates maist 2016. Ema pani lapsed teise lasteaeda, et keegi ei saaks nendega kohtuda ega neid mõjutada, eraldades laste elust sellega nii õpetajad kui ka sõbrad. Ema soovib anda lastele uut identiteeti, kasvatades ja mõjutades neid üksi ning sisendades, et isa on nende suhtes toime pannud kuriteo. Ükski pereliige ei tea, mis täna lastega toimub.
11.Ema ei ole suuteline laste eest hoolitsema. Ta on pannud lastele ebamõistlikult suure füüsilise koormuse, mis võib kahjustada nende tervist. Lapsed käivad vähemalt 6 korda nädalas iluuisutamise trennis (lisanduvad lisatrennid), igal nädalal ujumas, ratsutamas, iluvõimlemises ja muudes huvialaringides. On üldteada, et selles vanuses lastel peaks olema vähemalt kaks ilma treeninguta päeva nädalas. Koolilapsel tuleb järgmiseks päevaks ka õppida. Ema ei anna endale aru, mida ta lastega teeb ja kas see on neile hea. Ema kinnitas elatisenõude menetluses, et elab üle oma võimete teistelt saadud rahade eest. Ta ei suuda mõistlikult majandada.
12.Isa töötab, tal on Norras oma maja, kus on mõlemal lapsel vajadustele vastav tuba. Kõrvalmajas elab isapoolne vanaema, kes on valmis isa tööl oleku ajal laste eest hoolitsema.
13.Hooldusõigust ei või mingil juhul anda laste emale. See tuleb anda isale, kes on alati lähtunud laste huvidest. Lapsed armastasid enne nendega manipuleerimist isa. Isa teeb endast kõik oleneva, et taastada suhe lastega. Norra koolisüsteem võimaldab teistest riikidest tulnud ja keelt mitte oskavatel lastel õpingutega järele jõuda. Lapsed rääkisid enne suhte katkemist päris ilusasti Norra keelt. Keeleoskus taastub kiiresti. Seisukohad avalduste suhtes
14.Ema vaidles isa avaldusele vastu ja leidis, et see ei vasta laste huvidele. Isa andis 19.04.2013 kompromissiga hooldusõiguse osaliselt emale üle ja kinnitas sellega, et ema sobib hooldusõigust teostama. Ema on jaganud isaga laste hooldusõiguse seisukohast olulist teavet ega ole laste ja isa suhet kahjustanud. Alates 2012.a on laste eest hoolitsenud sisuliselt ainult ema, kellel on lastega tugev hingeline seotus. Lapsed tunnevad emaga suuremat kiindumussuhet ja vajadust olla koos temaga. Ema on suhtunud laste kasvatamisesse kohusetundlikult, seades esikohale laste huvid. Ema on korraldanud kõik laste hariduse, huviringide ja tervisega seonduva. Varem ei ole isa emale laste uisutrennis käimist ette heitnud. Treeningugraafikuid koostab treener, mitte ema, ja see on lastele jõukohane. Emal on majanduslik valmisolek hooldusõigust teostada, s.t stabiilne töökoht ja sissetulek. Isa ei ole lastele elatist maksnud. Lapsed kardavad isa ja ei soovi temaga kohtuda, rääkimata isa juures elamisest. Isa käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav vaatamata sellele, et tema teos puudus kuriteokoosseis. Isa on olnud vägivaldne ka ema suhtes. Laste isa elukoht ei ole lastele sobiv. Maja on amortiseerunud ja elamiskõlbmatu ning seal elab ka laste isapoolne vanaisa, kes on pedofiilia eest kriminaalkorras karistatud. Isa ei oska laste eest vajalikul määral hoolt kanda (sh tagada tervislikku toitumist ja ilmale vastavat riietust). Ühtegi laste huvi, mille tõttu tuleks hooldusõigus anda isale, ei esine. Isa avaldus lähtub tema enda huvist maksta emale kätte.
15.Eestkosteasutus ei toetanud isa avaldust ja leidis 13.04.2018 seisukohas, et ainuhooldusõigus peaks laste huvides jääma emale. Lapsed elavad koos emaga
kolmetoalises mugavustega korteris, kus on olemas kõik vajalik igapäevaeluks ja laste arenguks. Pere sisekliima on sõbralik, usaldusväärne, positiivne ja lapsi toetav. Lapsed on aktiivsed, õnnelikud ja neile meeldib ema juures elada ja oma hobidega tegeleda. Laste kinnitusel ei tunne nad vajadust suhelda isa ja tema sugulastega. Isa järele nad ei igatse. Psühholoogilise abi andmise teenuse kaudu selgus, et puudutatud isik I on isa poolt tugevalt haiget saanud, sh viisil, mis tekitab häbitunnet, alandust ja tardumist. Puudutatud isik II ei avaldanud isa suhtes igatsust ega tahtnud temast rääkida. Laste ja ema vahel on turvaline kiindumussuhe. Terapeut ei välistanud laste seksuaalset väärkohtlemist isa poolt. Terapeut toetas laste elamist koos emaga ja ei toeta laste kohtumist isaga.
16.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et isa ja laste vahelise suhtlemise täielik ärajätmine, eriti olukorras, kus isapoolne laste väärkohtlemine ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud. Laste huvides on isaga suhtlemise taastamine võimalikult kiiresti.
17.Norra Kuningriigi Indre Foseni valla lastekaitseteenistus viis isa juures 28.11.18 läbi kodukülastuse ja märkis oma seisukohas, et isal on olnud seoses kujunenud situatsiooniga keerulised aastad, kuid ta igatseb tütreid ja soovib, et nad koliksid tagasi tema juurde Norra. Isa töötab XXX hooldekodus öises vahetuses. Ta ei kasuta ravimeid ja ütleb, et ei suitseta ja on alkoholiga mõõdukas. Isa elamu asub looduskaunis kohas, mõne kilomeetri kaugusel Y keskusest. Tegemist on suure vana elamuga, mida köetakse küttepuude ja elektriküttega. Isa tahaks teha remonti vannitoas ja vahetada maja katuse. Elamu on mööbli ja kaunistustega hubaselt sisustatud, maja on puhas, korras ja hubase atmosfääriga. Elamu sobib hästi lastega perekonnale. Tüdrukute magamistuba on eakohaselt sisustatud. Kinnistul on olemas mänguala ja lähimal naabril on tüdrukutega samas vanuses lapsed. Aed ja kinnistu on piisavalt turvalised. Talus teostakse regulaarset elektri- ja tulekahju häiresüsteemi kontrolli. Isa on valmis toetama lastel teiste keelte oskuste säilitamist. Lastel on võimalik käia vene õigeusu kirikus. Y koolis käimiseks on lastel vahemaa tõttu õigus koolitranspordi teenusele. Asulas on erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, sh ratsutamine, murdmaasuusatamine, käsipall, jalgpall, kergejõustik, võimlemine, taekwondo, ujumine ja kultuurikooli erialad nagu tants, visuaalsed kunstid, erinevad pilliõpped, fotograafia, puhkpilliorkester jne. Isal on plaan, kuidas laste kolimist korraldada ja neid seejuures toetada. Tal on palju tuge vanemast õest ja heast sõbrast. Isa on positiivselt meelestatud ja tal on hea ülevaade kohaliku omavalitsuse pakutavatest võimalustest.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
18.Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse nende alaealiste laste suhtes, andes isale üle ainuisikulise laste hooldusõiguse. Kohus määras kindlaks lahendi täitmise korra selliselt, et ema annab lapsed isale üle koos laste reisidokumentidega Norra Kuningriiki minekuks; isa teatab Eestisse saabumise täpse aja ja laste ülevõtmise aja laste ema esindajale ette vähemalt 7 kalendripäeva e-kirja teel. Emal on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita 3 päeva jooksul isa saabumisest Eesti Vabariiki. Kohus määras, et laste isale üleandmiseks, on kohtutäituril õigus määruse alusel ja täitmiseks viia ema suhtes läbi täitemenetlus. Kohtutäituril on õigus rakendada laste üleandmisel TMS § 179 sätteid. Kui muude vahendite rakendamine jääb tulemusteta, võib kohtutäitur laste isale üleandmiseks kasutada vajadusel ema suhtes vahetut jõudu ja siseneda ema nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.
Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset selliselt, et ema tohib koos lastega Eestist lahkuda ainult isa nõusolekul. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
19.Määruse kohaselt sündisid lapsed XX.XX.XXXX ja X-XX-XXXX ning elasid koos vanematega Norras. Vanemate kooselu kestis kuni 11.11.2012, kui ema lahkus koos lastega isale teatamata pere ühisest elukohast. Põhja Prefektuur alustas 16.05.2016 isa suhtes kriminaalasja laste seksuaalse väärkohtlemise süüdistusega. Isa vahistati Eestis 17.11.2016. Isa mõisteti laste seksuaalses väärkohtlemise õigeks ja vabastati vahi alt 21.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Maakohtu 29.06.2016 määrusega nr 2-16-9422 kohaldati isale laste suhtes lähenemiskeeld, mis tühistati 02.05.2018. Mõlemad vanemad soovivad saada endale laste ainuhooldusõigust. Ema tugines esialgu väitele, et isa on lastele ohtlik ja hiljem sellele, et lapsed on emaga harjunud ja lähedased, ema juures on paremad tingimused ja lapsed kardavad isa. Isa tugines väitele, et ema väärkohtleb lapsi psüühiliselt ja on lapsi tugevalt kahjustanud.
20.Maakohus tuvastas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, et ema valmistas lapsi ette ja tegi selgeks, mida peab järgmisel päeval uurija juures rääkima. Laste traumeeritus seoses läbitud kriminaalasjaga ja neile sisendamisega, et neid on seksuaalselt väärkoheldud, kajastub kunstiterapeut Ww seanssidest, ringkonnakohtu 30.11.2017 otsusest kriminaalasjas ja terapeut RR arvamusest.
21.Lapsed ei suhelnud isaga kaks ja pool aastat, kuid enne seda olid suhted head, isa hoolitses laste eest probleemideta. Laste traumeerituse põhjustas oma tegevusega ema, kes kujundas laste suhtumise isasse. Maakohus tuvastas kriminaalasjas, et ema eesmärk on lapsi isast eemal hoida. Ema sisendas oma 6-aastasele ja 4,5-aastasele tütrele 2016 suvel neis hirmu tekitamiseks, et isa on neid seksuaalselt väärkohelnud ja teda tuleb karta. Ema teeb seda käesoleva ajani. Eeskosteasutus ja Sotsiaalkindlustusamet ei arvestanud oma arvamuse andmisel, et lapsed ei ole ema tegevuse tõttu saanud kaks ja pool aastat isaga suhelda, pidid ema tõttu läbima kriminaalasjas korduvad ülekuulamised ja ekspertiisid nii nende vaimse seisundi kohta, kui ka tuvastamaks, kas laste intiimpiirkonda on vigastatud. Ema õpetas lapsi andma valeütlusi ja levitas laste kohta avalikkuses intiimset valeinfot. Lapsed on pidanud elama ema tekitatud hirmus. Kahtlust selles, et laste ema võiks olla vaimselt häiritud, ei ole. Ema käitumine on olnud teadlik ja tahtlik.
22.Lapsed on hingeliselt emaga rohkem seotud põhjusel, et ema on isa laste elust kõrvaldanud. Mõlemal vanemal on majanduslik valmisolek lapsi kasvatada ja nende elamistingimused on väga head. Ema võimaldab lastel tegeleda mitmete huvialadega ja käib lastega kirikus, mis lastele meeldib. Isal on suurem vaimne valmisolek lapsi kasvatada. Teada ei ole ühtegi asjaolu, kus isa ei oleks käitunud vanemlikult. Ema vaimse valmisoleku kohta on teada, et ta sisendab jätkuvalt lastele alusetult, et neid on seksuaalselt väärkoheldud. Muus osas on ema lapsi väga hästi hooldanud ja arendanud. Koolis on lapsed tublid ja toimetulevad. Eestkosteasutuse hinnangul on ema suurepärane lapsevanem. Tavapäraselt vanemad, kes teise vanema jõuliste võtetega lapse elust välja tõrjuvad, täidavadki ise lapse hooldamise kohustust väga suure pühendumusega, soovides olla ainuke vajalik isik lapse elus.
23.Laste Norra kolimine ei riiva nende usuvabadust. Lapsed vanuses 7 ja 8 aastat suhtuvad religiooni nii, nagu vanem, kes nende eest igapäevaselt hoolitseb. Perekonnaväliseid religioosseid vaateid selles vanuses lastel ei ole. Isa juurde elama asudes võtavad lapsed üle isa veendumused. Isa avaldas valmisolekut viia lapsi pooleteise tunni sõidu kaugusele Vene Õigeusu Püha Anna kirikusse Trondheimi linnas.
24.Kohus kuulas lapsed isiklikult ära. Lapsed kohanesid kiiresti, olid rõõmsad ja avatud, rääkisid koolist ja kodust. Puudutatud isik II vastas küsimusele, kas nad tahavad isaga suhelda ja miks ei taha seda, et ei taha ja ei tea, miks ei taha. Puudutatud isik I vastas tõsiselt, et ei taha isaga suhelda ja ei taha rääkida, miks. Mõlemad lapsed kinnitasid, et ei taha ka vanaemaga suhelda ja küsimusele, miks, vastasid nad, et lihtsalt ei taha. Puudutatud isik II ei olnud päris kindel, kas ta ikka ei taha vanaemaga suhelda, kuid puudutatud isik I kinnitas, et ka tema ei taha. Mõlemad lapsed kinnitasid, et tahavad olla oma emakesega.
25.Määravat tähtsust ei oma see, kumma vanema juures on paremad elamistingimused või kumb vanem on lastega hingeliselt rohkem seotud. Ema on lapsi oluliselt kahjustanud ja see jätkub ka käesoleval ajal – isaga kohtumisi ei ole toimunud ja ema käib lastega teraapiates, et ravida olematut väärkohtlemist. Ema suhtumine ei ole muutunud vaatamata sellele, et isa õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 11 kuud. Prognoositav on, et ema kahjustab lapsi ka edaspidi. Ema ei ole võimeline hindama, milline tegevus lapsi kahjustab. Ta jagas lastega seotud konfidentsiaalset infot Facebookis ja Eesti Ekspressi ajakirjanikule, kellele väitis, et isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud. Ema ei taju, mida sellise sisuga valeinfo jagamine lastele tähendab. Sellega on ema raskelt kahjustanud laste huve.
26.Kui lapsed saavad ema mõju alt välja, harjuvad nad isaga kiiresti. Kui nad aga ema mõju alt välja ei saa, ei saa nad oma isa kunagi tundma. Ema ei ole toetav isa ja laste suhtlemise osas. Kohtumenetluse ajal korraldatud isa ja laste kohtumised ei toimunud, kuna ema toetust kohtumistele ei ole olnud. Elatist puudutavas tsiviilasjas (nr 2-17-3897) avaldas ema kohtuistungil, et psühholoogid on kindlad, et isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud ja lapsed ei taha isaga suhelda, sest oli kriminaalasi. Tallinna Perekeskuse klienditöö kokkuvõtte kohaselt keelduvad lapsed igasugusest suhtlusest isaga, 31.10.2018 keeldusid lapsed perekeskuse juures ka autost välja tulema. Seega sisendab ema lastele käesoleva ajani, et isa on halb ja ohtlik.
27.Ema esitas isa kohta valesüüdistuse ja sisendas oma väikestele lastele, et isa on neid seksuaalselt väärkohelnud selleks, et saada eelis laste hooldusõiguse küsimuses. Ema soov on olnud isa laste elust täielikult välja tõrjuda. Kuna ema on valinud isa laste elust väljatõrjumiseks viisi, mis ei põhjustanud ainult isast eraldamist, vaid lastele ka muid kannatusi, on lapsed väga tugevalt traumeeritud. Ema lapsi kahjustav käitumine jätkub. Sellises hingelises seisundis kasvamine rikub laste huve ja õigusi.
28.Eeltoodu tõttu tuleb laste hooldusõigus anda tervikuna üle nende isale. Kuna ema on varem lahkunud isa teavitamata koos lastega isa elukohast ja tema suhtes on algatatud lapseröövi menetlus, on reaalne, et ema võib koos lastega Eestist lahkuda. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse abinõuna keelata emal lastega Eestist väljasõitmine isa nõusolekuta.
29.Isa taotlus määrata kindlaks määruse täitmise kord ja anda kohtutäiturile luba kasutada lahendi vabatahtlikul mittetäitmisel jõudu, on põhjendatud. Ema varasem käitumine annab alust eeldada, et ta ei anna lapsi isale vabatahtlikult välja. Määruskaebus
30.Laste ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada ema avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse temale üleandmiseks ning jätta laste isa vastuavaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub ema saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Samuti palub ema tühistada esialgse õiguskaitsena emale kohaldatud keelu lahkuda lastega Eestist ilma isa nõusolekuta. Ema
palub saata maakohtusse uueks läbivaatamiseks ema avalduse võtta isalt täielikult ära laste hooldusõigus. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.
31.Kuna kohus jättis tegemata otsustuse ema taotluse kohta võtta isalt täielikult ära laste hooldusõigus ja ringkonnakohtul ei ole seetõttu võimalik selle kohta otsustust teha, tuleb see nõue saata tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.
32.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, ei lahendanud kõiki nõudeid ja taotlusi, ei kohaldanud asja lahendamisel uurimispõhimõtet ega juhindunud laste huvidest. Kohus jättis hindamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, ei arvestanud laste ja eestkosteasutuste arvamustega ja lähtus isa paljasõnalistest väidetest, mis on asjas esitatud tõenditega ümber lükatud. Kohus ei lahendanud asja erapooletult. Kõik isa taotlused rahuldati, kui ema taotlused jäeti rahuldamata või lahendamata. Maakohus rajas lahendi ebaõigesti isa väitele selle kohta, et ema on lapsi väärkohelnud ja et see on kriminaalmenetluses tõendatud. Ka kriminaalasjas tehtud kohtulahendi hindamisel jättis maakohus kõrvale asjaolud ja tuvastatu, et emal puudus tahtlus laste väärkohtlemiseks. Ema poolt laste väärkohtlemise toimepanemine ei olnud kriminaalmenetluse esemeks. Ema ei vastuta ebakvaliteetselt läbi viidud kriminaalmenetluse ja uurija antud juhiste järgimise eest.
33.Määrusest ei selgu, millistel põhjustel on põhjendatud muuta laste elukorraldust, määrata nad viivitamatult elama välisriiki teise kultuuri- ja keelekeskkonda, kui neil puudub norra ja inglise keele oskus ning nad ei ole psühholoogiliselt valmis isaga ka mitte Skype teel suhtlema ega kohtuma kolmandate isikute juuresolekul. Kohtu subjektiivne arvamus põhineb isa paljasõnalistel väidetel, valikuliselt kriminaalmenetluses tehtud otsusel ja otsuses nimetatud tõendite valikulisel ja meelevaldsel tõlgendamisel. Kriminaalasjas tehtud otsus ei ole piisav alus ega tõend laste elukorralduse muutmiseks ja ema hooldusõiguse piiramiseks.
34.Vaidlus on selles, kas ja milliseid kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja kohtu esitatud põhjendusi saab tsiviilasjas tõenditena üle võtta teisi tõendeid hindamata ning laste seisukohta ja olukorda arvestamata. Kohus jättis arvestamata kõik muud tõendid, sh ema vastuse vastuavaldusele, täiendavad seisukohad, taotlused, TT kirja, lastele tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiisid, kohtuarsti aruande, väljavõtted kohtuistungite protokollidest, sh VV, QQ ja laste ütlused. Kohus jättis alusetult rahuldamata taotluse kuulata ära laste psühholoog ja korraldada ekspertiis, et selgitada välja, miks lapsed isaga kohtuda ei soovi, st kas ja kumb vanematest on lapsi väärkohelnud. See oleks lõpetanud vanemate vaidluse selle üle, kas isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud ja kas lapsed üldse vajavad psühholoogilist abi ning kas isa osalemine teraapias on vajalik. Samas ei olnud maakohtus vaidlust selles, et lapsed on traumeeritud ja vajavad psühholoogi. Kohus jõudis ebaõigesti järeldusele, et nii ohvriabi, laste psühholoog, lastekaitsetöötaja kui ema tegelevad olematu väärkohtlemisega ja puudub vajadus psühholoogilise abi järele, samas nentides, et lapsed on kriminaalmenetlusest väga traumeeritud.
35.Isa ütlused on vastuolulised. Ta tunnistas laste vajadust psühholoogi järele, kuid keeldus psühholoogiga suhtlemast. Isa ei täitnud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorda. Vanemate tegelik käitumine ja spetsialistide arvamused annavad alust anda hooldusõigus tervikuna emale. Isa äärmuslik vaenulikkus ja negatiivne hoiak ema ja tema otsuste suhtes annavad alust järeldada, et isa ei ole emotsionaalselt valmis teostama hooldusõigust lähtuvalt laste huvidest.
36.Kohus jättis arvestamata tõenditega, mis kinnitavad, et ema tegi kõik endast oleneva laste ja isa vahelise suhtluse taastumiseks. Ema on laste kasvatamisele pühendunud, lähtub
nende heaolust ja huvidest. Artikkel ilmus ajalehes ekslikult ja kõrvaldati ema initsiatiivil esimesel võimalusel. Ka eestkosteasutus ei leidnud, et ema oleks lapsi väärkohelnud.
37.Kohus ei arvestanud eestkosteasutuse ja psühholoogi arvamustega, et laste ja isa vahelist suhet on võimalik taastada, kuid toimida ei tohi kiirustades ega lapsi vastu tahtmist survestada. Vastupidiselt isale on ema suutnud jätta kõrvale mineviku ja kahtlused. Kohus jättis kohtumiste kirjeldused ja selgitused arvestamata ning seadis isa huvid laste omadest kõrgemale. Lapsed ei ole psühholoogiliselt valmis uueks elukorralduseks. Lahend toob kaasa uue ja võimalik, et pöördumatute tagajärgedega psühholoogilise trauma.
38.Kohus asus laste huvide kaalumisel erialaspetsialisti rolli, samas keeldudes ekspertiisi määramisest, kuna see võtab liiga kaua aega. Kohus jõudis üllatuslikult ja meelevaldselt järeldusele, et ema on süüdi kriminaalmenetluses ja väärkohtleb lapsi. Suhtluspausi aluseks oli kohtu enda määratud lähenemiskeeld. Maakohtu määrus on isa soovitud karistuslik meede kriminaalmenetluse kestel kogetud läbielamiste eest. Kohus käsitleb lapsi objektidena, arvestamata nende huvidega. Maakohus ei arvestanud kohustusega ennetada laste heaolu ja arengut ohustavaid riske. Kohtu seisukoht ei ole kooskõlas menetlusse lapse huvide eest seisma kaasatud isikute arvamusega.
39.Kohus jättis laste edasise suhtluse emaga ja lastega seotud otsuste (mh usuvabaduse teostamise, psühholoogilise abi saamise) tegemise põhjendamatult isa otsustada. Sellega välistas kohus laste usuvabaduse. Kohus luges lapsed ebaõigesti usulistes küsimustes arusaamisvõimetuteks. Lapsed kinnitasid ise, et käivad kirikus. Kuna isa vastandab ennast ema põhimõtetele, ei pea vajalikuks laste psühholoogilist abi ega ole ka usklik (või lastega sama usku), on tõenäoline, et ta ei suuda emasse vaenuliku suhtumise tõttu järgida laste huvisid. Ema kaotab võimaluse lastega suhelda ja laste elus osaleda.
40.Lahendist ei selgu, miks on põhjendatud laste ja isa suhtluse taastamine kiireloomuliselt. Ema teeb kõik endast oleneva laste ja isa vahelise suhte taastamiseks. Isa aga pooldab laste tahte jõuga murdmist. Isa rikkus määrusega kinnitatud suhtluskorda, kuna lubas veeta lastel aega tema isa juures, isa ei täitnud elatise maksmise kohustust ning keeldus suhtlemast ja kohtumast laste psühholoogi WW-ga.
41.Maakohtu lahend ei ole kooskõlas Riigikohtu ega EIÕK kohtupraktikaga selle kohta, et lapsi ei tohi isaga suhtlema sundida. Tuvastatud asjaoludel on lapsed pärast isaga kohtumist stressis, ärevad ja pinges ning on ilmnenud ka käitumise muutused.
42.Kohus jättis analüüsimata ja arvestamata üheksa-aastase lapse arvamusega. Lapsed avaldasid, et soovivad elada emaga ega soovi isaga suhelda. Kui lapsed ei soovi ühe vanemaga suhelda, tuleb aktsepteerida, et suhete taastumine võtab aega ja nõuab vanemate koostööd. Lapsed on piisavalt küpsed ja võimelised väljendama selget tahet.
43.Kohus jättis lahendamata 25.09.2018 istungil esitatud taotluse laste psühholoogi WW ärakuulamiseks. Psühholoog teab anda ütlusi ja selgitusi laste vaimse tervise seisundi kohta ning saab vajadusel selgitada, kas ja milliseid negatiivseid tagajärgi laste vaimsele tervisele võib isa avalduse rahuldamine kaasa tuua.
44.Kohtulahend on vastuoluline ja mittetäidetav. Kohus keskendus üksnes sellele, millised kriminaalmenetluse tõendid õigustavad isa avalduse rahuldamist, s.t lahendas vaidlust selle üle, kas laste seksuaalne väärkohtlemise leidis aset või mitte. See ei oma aga tähtsust, kuna ema ei tugine ega saa tugineda väitele, et isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud. Tähtsust omab laste harjumuspärane elukorraldus, nende seisukoht ja valmisolek. Kohtul tuli kaaluda laste huve ja leida neid vähem traumeeriv lahendus. Lapsed on sünnist alates emaga koos. Vanemate tülid algasid pärast kriminaalmenetluse alustamist. Ema esitas
avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks oma esindaja soovitusel. Et isa esitas vastuavalduse, näitab, et isa ei lähtu lapse huvidest, vaid soovist kätte maksta.
45.Kohtul tuli lapse väärkohtlemise kahtluse korral määrata ekspertiis või kuulata ära psühholoog. Asjakohane oleks olnud allutada ekspertiisile ka vanemad. Kohus jättis ema taotlused rahuldamata. Ekspertiisi käigus saab välja selgitada, milline on lapse kiindumussuhe ema ja isaga, kes on olnud lapse esmane hooldaja, milline on kummagi vanema vanemlik võimekus, kuidas kumbki vanem märkab lapse vajadusi ja milline on lapse vajadustele reageerimine, kuidas vanemad teadvustavad enda vastutust ja rolli lapse arengul, kas ja kui, siis mis takistab vanematel tegemast omavahelist koostööd lapsevanematena, kas laste ema on mõjutanud lapsi või tuleneb laste vastuseis isaga suhtlemise osas siiski sündmustest, mis on aset leidnud vahetult laste ja isa (ka vanaisa) vahel ning millised on sobivad meetmed laste ja isa vahelise suhtluse taastamiseks.
46.Kohus määras täitmise viisi tingimustel, mida rakendatakse lapseröövi asjades olukorras, kus lapse viivitamatu tagasisaatmine teise riiki ei ole vastuolus tema huvidega. Kohtutäiturile jõu kasutamise otsustamise delegeerimine on seadusega vastuolus, kuna jõu kasutamise saab otsustada kohus. Isa esitas sellise meetme kohaldamiseks taotluse hilinenult ja kohus ei küsinud lahendi täitmise viisi ja tingimuste osas arvamust teistelt menetlusosalistelt. Kohus ei analüüsinud, kas jõu kasutamine on laste huvides. Kohtulahendi täitmise viisi üle tuleb otsustada pärast põhilahendi jõustumist, kui selle järele tekib vajadus täitemenetluses. Ema suhtes sunnimeetmete kohaldamine ei ole kohane ega too kaasa laste valmisolekut isa juurde võõrasse kasvukeskkonda ja pedofiilist vanaisa vahetusse lähedusse elama asumiseks. Vastused määruskaebusele
47.Isa vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
48.Eestkosteasutus toetab määruskaebust, leides, et ainuhooldusõiguse andmine laste isale on äärmuslik meede, mis toob lastele kaasa kardinaalsed elukorralduse muudatused.
49.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta määruskaebust ja leiab, et maakohtu määruse tühistamine ei ole kooskõlas laste huvidega. Menetluse edasine käik
50.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, täiendades määruse põhjendusi ning märkides täiendavalt resolutsioonis, et ema avaldus jääb rahuldamata ja isa avaldus rahuldatakse ning et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu kehtib kuni lõpplahendi täitmiseni. Määruskaebus jääb rahuldamata.
52.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
53.Maakohtu menetluses olid käesolevas asjas nii laste ema kui ka isa avaldused teiselt vanemalt hooldusõiguse tervikuna äravõtmiseks ja selle endale üleandmiseks. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohtu määruse resolutsioon ei vasta TsMS § 422 lg-s 5 sätestatud nõuetele, kuna selles ei ole selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud poolte esitatud nõuded. Nimelt ei nähtu resolutsioonist selgelt ja ühemõtteliselt, millise avalduse kohus rahuldas ja millise jättis rahuldamata. Nimetatu ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus saab ebatäpsuse ise kõrvaldada ja maakohtu määruse resolutsiooni selles osas täiendada, märkides, et ema avaldus jääb rahuldamata ja isa avaldus rahuldatakse.
54.Vastuseks laste isa väidetele märgib ringkonnakohus, et õige ei ole tema seisukoht, nagu oleks ema hooldusõiguse täieliku äravõtmise nõudest loobunud. 25.09.2018 kohtuistungil pakkus laste ema kompromissi korras välja võimaluse, et loobub isalt täieliku hooldusõiguse äravõtmise nõudest. Pooled asjas kompromissi ei saavutanud ja ema ei ole oma avaldusest loobunud.
55.PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu 12.02.2016 määrus nr 3-2-1-159-15 p 28).
56.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus ei ole eeltoodu vastu eksinud. Maakohtu määrusest nähtub, et kohtu seisukohad laste parimate huvide kindlakstegemisel põhinevad asjas esitatud väidetel ja kogutud tõenditel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel diskretsioonipiire ületanud ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
57.Maakohus leidis põhjendatult, et laste hooldusõigus tuleb anda täies ulatuses üle laste isale, kuna laste ema on oma tegevusega laste huve oluliselt kahjustanud. Kohus tuvastas, et lapsed on elanud kaks ja pool aastat hirmus isa ees, kuna ema on neile sisendanud, et isa on neid seksuaalselt väärkohelnud, palju halba teinud ja on ohtlik ning lapsed on olnud sunnitud taluma ülekuulamisi, ekspertiise ja teraapiaid. Kohus leidis, et ema tegevus on suunatud isa laste elust eemale tõrjumisele ning laste ja isa kontakti takistamisele, lapsi kahjustav ema tegevus jätkub ka käesoleva ajal ja ema ei ole võimeline hindama, milline tegevus on lapsi kahjustav. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohtadega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
58.Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus tuginenud asja lahendamisel ainult isa suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses tehtud otsusele või tuginenud sellele valikuliselt ja jätnud muud asjas esitatud tõendid tähelepanuta. Maakohus võttis asja lahendamisel arvesse nii esimese kui ka teise astme kohtu otsused kriminaalasjas, samuti kriminaalasja materjalid, lisaks hindas kohus kunstiteraapia ja psühholoogi seansside
kokkuvõtteid ning kuulas menetlusosalised ja lapsed isiklikult ära. Maakohtu siseveendumuse kujunemine asjaolude ja tõendite pinnalt on jälgitav. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tõenditest, et isa oleks lapsi väärkohelnud. Ema kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole isale etteheiteid. See, et laste ema teeb tõenditest teistsuguseid järeldusi, ei tähenda, et maakohus jättis lahendi tegemisel tõendid arvestamata. Eeltoodu tõttu ei ole õige ka laste ema väide, nagu ei selguks maakohtu määrusest põhjused, mis õigustavad laste elukorralduse muutmist.
59.Otsitud ja põhistamata on määruskaebuse väide selle kohta, nagu oleks maakohtu määrus isa soovitud karistuslik meede. Tsiviilasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust kahelda maakohtu erapooletuses. Samuti ei järeldu asja materjalist, et isa vastandab end emale ja keeldub lastele abi pakkumast. Vastupidi, isa on järjepidevalt kinnitanud mõistmist, et lapsed vajavad abi.
60.Oletuslik on määruskaebuse väide selle kohta, et kui lapsed elavad isaga, siis ema neid enam ei näe. Ema väitis ringkonnakohtus ärakuulamisel, et isa on seda temale kinnitanud e-kirjades, mis on ka kohtule esitatud, kuid see ei vasta tõele. Sellise sisuga kirju ei ole kohtule tõendina esitatud. Isa kinnitas ringkonnakohtus ärakuulamisel ja on kinnitanud ka Norra lastekaitseteenistusele, et soovib, et tüdrukud saaksid Norra kolimisel hoida sidet ka oma Eesti perekonnaga. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et isa hakkaks takistama laste ja ema suhtlemist. Kuna lapse isiku- ja varahoolduse kuuluvus ei mõjuta vanema õigust ja kohustust lapsega suhelda (PKS § 143 lg 1), säilivad emal kõik õigused ja võimalused lastega suhtlemiseks.
61.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väidetega, nagu oleks maakohus välistanud laste usuvabaduse ja tunnistanud nad selles osas arusaamisvõimetuks. Vastupidiselt ema väidetele tuvastas maakohus, et lastel on võimalik Norras usulisi kombetalitusi jätkata. Trondheimi linnas asub Vene Õigeusu Püha Anna kirik ja isa avaldas valmisolekut lapsi sinna viia. Maakohtu seisukohast, et väikesed lapsed ei käi kirikus ise, vaid koos vanemaga, ei järeldu, et kohus oleks pidanud lapsi arusaamisvõimetuteks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et isa on võimeline teostama oma hooldusõigust selles osas nõuetekohaselt ja tagama lastele nende usuliste kombetalituste läbiviimise.
62.Ema taotles 27.04.2018 lastele kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimist selleks, et tuvastada, kas lapsed on valmis isaga suhtlema ja kas see on laste huvides, samuti kiindumussuhte olemasolu ja kummagi vanema vanemliku võimekuse tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle taotluse põhjendatult rahuldamata. Määruskaebuses märgib ema, et ekspertiis oleks võimaldanud välja selgitada, millistel põhjustel lapsed ei soovi isaga kohtuda ning kas ja kumb vanematest on lapsi väärkohelnud. Selliseid küsimusi ja põhistust laste ema aga maakohtule esitatud taotluses ei märkinud.
63.Esmalt märgib ringkonnakohus, et lapse ema seisukohad on vastuolulised. Laste ema kinnitas ringkonnakohtus ärakuulamisel, et tal ei ole laste isale etteheiteid. Samas soovib ta siiski läbi viia kompleksekspertiisi, mis tuvastaks, kas laste isa on lapsi seksuaalselt väärkohelnud. Eeltoodud küsimuses on juba kriminaalmenetluses teostatud nii kohtupsühhiaatria kui arstlikud ekspertiisid. Ekspertiisiaktid on võetud tõenditena käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtud laste väärkohtlemist ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et laste seisundi ja nende seisukohtade kohta oli juba esitatud piisavalt tõendeid, millele tuginedes sai kohus oma siseveendumuse kujundada ja täiendava ekspertiisi läbiviimine ei olnud vajalik (TsMS § 238 lg 1 p 2).
64.Tõele ei vasta määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud lahendamata taotluse kuulata ära psühholoog WW. Sellist taotlust laste ema maakohtu menetluses ei esitanud.
Ema taotles maakohtus Ww ärakuulamist. Maakohus jättis selle taotluse põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et olukorras, kus laps väljendab vastumeelsust teise vanemaga kohtumiste suhtes, tuleb kindlaks teha selle põhjus. Käesolevas asjas ei olnud aga selleks vajalik täiendavalt ära kuulata psühholooge, kes on juba andnud kirjalikke arvamusi või andnud ütlusi kriminaalmenetluses. Maakohtule on esitatud arvukalt tõendeid laste ülekuulamiste, ekspertiiside, teraapiate ning psühholoogide jm spetsialistide arvamuste kohta. Maakohtul oli võimalik asi lahendada juba esitatud tõendite alusel. Selle üle, et lapsed on avaldanud soovi isaga mitte kohtuda, isa ja ema vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust selle üle ja see on ka muude tõenditega tõendamist leidnud, et lapsed on psühholoogiliselt häiritud ja vajavad abi.
65.Alusetu on määruskaebuses esitatud kahtlustus, et isa ei pruugi suuta teostada laste hooldusõigust lähtuvalt laste huvidest ja jättes kõrvale oma isikliku heaolu. Vaidlust ei ole selle üle, et lapsed viibisid pärast vanemate kooselu lõppemist kuni 2016.a isa vahi alla võtmiseni regulaarselt isa juures Norras. Eluliselt ei ole usutav, et ema oleks seda võimaldanud olukorras, kus tal oleks olnud lapse isale etteheiteid laste huvidega arvestamata jätmise või isiklikes huvides tegutsemise kohta. Pärast 2016.a ei ole isa ja laste tegelikke kohtumisi toimunud (kohtumisteks ei saa lugeda laste kaugelt nägemist). Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul alus järelduse tegemiseks, et isa ei suuda teostada hooldusõigust laste huvidest lähtuvalt. Selleks ei anna alust ka asjaolud, et vanemad on eriarvamusel küsimuses, millist psühholoogilist abi lapsed vajavad ning et laste ja isa suhtluse taastamine ei ole esialgse õiguskaitse korras määratud abinõude alusel osutunud võimalikuks. Kuna ühestki asjas esitatud tõendist ei järeldu isa ohtlikkus lastele ega tema võimetus lähtuda laste kasvatamisel laste parimatest huvidest, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, et isa on hea lapsevanem ja suuteline teostama laste ainuhooldusõigust parimal viisil laste huve arvestavalt.
66.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 137 lg-st 3 ei tulene, nagu omaks ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimuse lahendamisel määravat tähtsust ainuüksi laste praegune elukorraldus ning laste seisukoht ja valmisolek seda muuta, nagu leiab laste ema. Lisaks eeltoodule selgitab ringkonnakohus, et teise riiki isa juurde elama asumist ei saa pidada iseenesest laste huve kahjustavaks. Lapsed sündisid Norras ja elasid esimesed eluaastad Norra Kuningriigis isa majas ja nad käisid seal isa juures probleemideta aastatel 2013 kuni 2016. Isa kinnitusel rääkisid lapsed varem norra keelt, kuigi noorem laps vähesemal määral. Ema ei ole seda vaidlustanud. Tegemist ei ole seega täiesti võõra keskkonnaga, kuhu lapsed elama asuvad. Eesti ja Norra kultuurikeskkonnad ei ole oluliselt erinevad ja keeleoskus taastub lastel kiiresti.
67.Põhjendatud ei ole ka laste ema väide, nagu ei oleks maakohus asja lahendamisel hinnanud eestkosteasutuse arvamust. Ringkonnakohus märgib, et menetlusse kaasatud isikute arvamus ei ole kohtu jaoks siduv. Maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole võimalik eestkosteasutuse arvamusele antud juhul omistada olulist kaalu. Nimelt on eestkosteasutus oma seisukoha kujundamisel lähtunud üksnes laste ema seisukohtadest ja ei ole arvestanud muid asjas esile toodud faktilisi asjaolusid, sh ema lapsi kahjustavat käitumist.
68.Ka määruskaebemenetluses jäi eestkosteasutus selle juurde, et lapsed peaksid jääma Eestisse, kuna nad on siin juba mitu aastat elanud, ema saab nende eest hoolitsemisega hakkama ja lapsed on isast võõrdunud. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi ajafaktorile ja laste praegusele elukorraldusele tuginemine ei ole otsustuse tegemiseks piisav ega ainumäärav. Vastupidine seisukoht võimaldaks kuritarvitusi vanema poolt, kes laste ja lahuselava vanema kontakti ei soodusta ja on sellele vastu. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ema seisukohti ja määruskaebust ei toeta.
69.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väited selle kohta, nagu oleks maakohus jätnud asja lahendamisel laste arvamuse põhjendamatult arvestamata, kohelnud lapsi objektidena ja seadnud esikohale isa õigused. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule leiab ringkonnakohus, et maakohus arvestas kohustusega ennetada laste heaolu ja arengut ohustavaid riske (lastekaitseseadus (LasteKS) § 6). Perekonnaseadusest ja lastekaitseseadusest tulenevat kohustust lähtuda asja lahendamisel laste parimatest huvidest on rõhutanud oma lahendites ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu 06.04.2018 määrust nr 2-15-16111 p 18). Laste parimate huvide kontseptsiooni tunnustab ka rahvusvaheline konsensus (Haagi lapse õiguste konventsioon artikkel 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 24), mh on selle tähtsust rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK - vt näiteks 26.11.2013 Suurkoja otsus asjas X vs Läti, p 96). LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb laste huvidest lähtumise eesmärgil kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Maakohus on otsustuse tegemisel eeltoodust juhindunud.
70.Ringkonnakohus selgitab, et ekslik on samastada lapse arvamust tema huviga, nagu teeb laste ema. Hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamisel ei ole alla 14-aastase lapse arvamus kohtule siduv (PKS § 137 lg 2 p 1), samuti ei ole see siduv lastega töötavatele spetsialistidele ega lapsevanematele. Lastele tagatud õigust ja võimalust avaldada oma arvamust ei tohiks tõlgendada nende vetoõigusena. Laste parimate huvide kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka muude asjas tähtsust omavate asjaoludega. Käesolev asja lahendamisel pidi maakohus muu hulgas arvestama, et tavapäraselt on laste parimates huvides säilitada kontakt mõlema vanemaga (PKS § 143), samuti hooldusõiguslikule vanemale kehtiva keeluga rakendada isikuhooldusõiguse teostamisel lapse suhtes vaimset ja hingelist väärkohtlemist (PKS § 124 lg 2).
71.Maakohus, olles isiklikult ära kuulanud mõlemad lapsed, tutvunud erialaspetsialistide arvamustega ning püüdnud isa ja laste suhet taastada esialgse õiguskaitse korras, tuvastas, et ema on lapsi negatiivselt mõjutanud ja teeb seda tõenäoliselt ka edaspidi. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei olnud laste arvamus seega objektiivne ega omanud asja lahendamisel määravat kaalu. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud ega diskretsioonipiire ületanud. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et siseriiklikel kohtutel ja muudel ametiasutustel on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklist 8 tulenev kohustus rakendada meetmeid perekonnaelu kaitseks. Viidatud sättega oleks vastuolus tugineda asja lahendamisel üksnes sellise lapse arvamusele, kes ilmselt ei ole objektiivselt võimeline seda avaldama, näiteks lojaalsuskonflikti või ühe vanema mõjutuste tõttu (vt EIK 14.03.2017 otsus asjas K.B. ja teised vs Horvaatia, nr 36216/13, p 143).
72.Maakohus tuvastas õigesti, et laste kontakt isaga ei ole laste ema juurde jäämisel võimalik. Ema kontakt lastega pärast nende isa juurde elama asumist on seevastu võimalik. Asja materjali alusel ei ole võimalik teistsugust järeldust teha. Kuna laste huvides on vaja tagada nendele lähisuhted nii mõlema vanema kui ka teiste lähedaste isikutega, on maakohtu otsustus ka eeltoodud osas õige.
73.Ringkonnakohus leiab, et ema väited selle kohta, et lapsi on vaja isaga suhtlemiseks täiendavalt psühholoogiliselt ette valmistada on iseenesest õiged, kuid need ei lähtu tegelikust olukorrast ega antud juhul laste parimatest huvidest. Ema on püüdnud kohut eksitada paljasõnaliste väidetega, et ta teeb kõik laste ja isa suhete taastamiseks.
Tegelikkus on midagi muud. Mitme aasta vältel ei ole kohtu, lastekaitsetöötajate, psühholoogide ja terapeutide pingutused selles osas tulemusi andnud ning olukord on muutunud järjest halvemaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ja laste suhte taastamiseks tuleb tegutseda kohe, sest asja materjali pinnalt on piisavalt alust arvata, et kui lapsed jäävad emaga, ei ole nad kunagi valmis isaga kohtuma.
74.PKS § 143 kohaselt on vanemal kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Esmajärjekorras on just lapsega koos elaval vanemal võimalus teha jõupingutusi laste ja isa suhte taastamiseks või säilimiseks. Ema ei esitanud ringkonnakohtus ärakuulamisel veenvaid põhjendusi selle kohta, mida ta on omalt poolt teinud selleks, et laste negatiivset suhtumist isasse muuta. Üksnes selle alusel, et ema on viinud lapsi aasta vältel Tartusse psühholoogi vastuvõtule (kus ei ole positiivseid tulemusi saavutatud), ei saa teha järeldust, et ema teeb kõik endast oleneva isa ja laste suhete taastamiseks, nagu ta väidab.
75.Kuigi ema on lapsi menetluse jooksul määratud kohtumistele reeglina toonud, ei lükka see ümber maakohtu järeldust, et tegelikult on ema mõjutanud lapsi isaga kohtumistele vastu seisma, sest tegelikke kohtumisi isal lastega ei toimunud. Laste ema ei ole ka ringkonnakohtu menetluses teinud usutavaks, et olukord võiks laste tema juurde jäämisel muutuda.
76.Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud tõendite ja maakohtus tuvastatud asjaolude kohaselt laste isaga kohtumistest keeldumine sarnane nende laste käitumisele, kellel võib esineda vanemast võõrandumise sündroom. Sellise sündroomiga laps toetab selle vanema öeldut, kellest ta parasjagu sõltub, et tõestada talle oma lojaalsust. Lojaalsuse tõestamise nimel võib ta aga loobuda igasugustest sidemetest teise vanemaga (Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös valminud Lapse küsitlemise käsiraamat, 2016. Anneli Liivamägi-Hitrov ja Kirstjan Kask, kättesaadav www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat (23.09.2019)). Lapsi isast võõrandavale käitumismustrile viitavad kriminaalasja juurde tõenditena esitatud videod, millest nähtub, et ema on veennud lapsi andma kriminaalmenetluses emale sobiva sisuga ütlusi ja neid sellega osutatud abi eest tänanud. Lisaks ilmestab ema mõju lastele asjaolu, et hoolimata ema väidetud laste positiivsest mõjutamisest, on laste suhtumine isasse pidevalt halvenenud, kuigi tegelikku kontakti ei ole isal ja lastel olnud juba aastaid. Nimelt keeldusid lapsed viimasel isaga määratud kohtumisel isegi autost välja tulemast.
77.Eestkosteasutuse poolt tõendina esitatud psühholoog RR, kelle juurde lapsed Ohvriabi poolt suunati, arvamusest nähtub, et lapsed on aegajalt pingeseisundis ja neil esineb emotsionaalse häirituse sümptomeid, samuti esinevad lastel reaktsioonid, mis võivad tuleneda traumaatilisest kogemusest (kd V tl 76). Kuna kohtud ei ole tuvastanud isapoolset laste väärkohtlemist (seda ei heida isale enam ette ka ema) ja lastel ei ole isaga alates 2016.a sisulist kontakti olnud, kuigi enne seda olid nende suhted aga väga head, ei ole laste väidetav halb psühholoogiline seisund ja selle jätkuv püsimine seostatav isa tegevusega.
78.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ema tegevuse tulemusel on laste elust peale nende isa kõrvale jäetud ka nendega varem väga lähedane olnud vanaema (ema ema). Lapsed ei soovi enam vanaemaga suhelda ja keelduvad igasugustest kontaktidest, oskamata seda põhjendada. Ema väidete kohaselt otsustasid lapsed ise, et nad ei soovi vanaemaga suhelda. Asjas ei ole esile toodud objektiivseid põhjuseid, miks lapsed sellises otsustuse tegid. Neid ei toonud laste ema esile ka ringkonnakohtus ärakuulamisel. Samas ta kinnitas, et ei luba lastel vanaemaga suhelda põhjusel, et vanaema olevat sundinud lapsi andma valeütlusi (kriminaalasjas) ja toetab täielikult laste isa.
79.Ameerika lastepsühhiaatri Richard A. Gardneri uurimuse kohaselt on sarnases olukorras, nagu on käesolev, kõige tõhusam viis võõrandunud vanema ja laste suhete taastamiseks võõrandava vanemaga kokkupuute vähendamine või selle välistamine ja võõrandunud vanemaga kontakti suurendamine. Seejuures on traditsioonilised teraapiad olukorras, kus üks vanem lapsi mõjutab, väheefektiivsed või annavad koguni vastupidise efekti, mh põhjusel, et need ei arvesta võõrandununud vanema, võõrandava vanema ja lapse suhte eripäraga, samuti töötab teraapiale kuluv aeg lapsi mõjutava vanema kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul on nii olnud ka käesoleval juhul.
80.Ema väidete kohaselt on lapsed käinud nõustamisel juba üle aasta, kuid tulemusteta ja nad vajavad täiendavat teraapiat isaga suhte taastamiseks. Samas tugineb ema oma avalduse rahuldamise taotlemisel põhiliselt just ajafaktorile, s.t et lapsed on temaga Eestis elanud juba pikalt, on siin loonud elu ja isast võõrdunud. Asjas esitatud tõenditest järeldub, et antud juhul on iga isapoolne kontakti saavutamise katse mitte vähendanud, vaid suurendanud laste vastumeelsust isaga kohtumise suhtes. R.A. Gardeni 99 kohtuasja pinnalt tehtud uuringu kohaselt taastusid võõrandunud vanema ja laste suhted tegelikult alles siis, kui kohus piiras lapsega koos elava vanema kontakti lapsega või andis hooldusõiguse kohe üle teisele vanemale (Richard A. Gardner, Should courts order PAS children to visit/reside with the alienated parent? A Follow-up Study, The American Journal of Forensic Psyhology 2001, 19(3):61-106, kättesaadav arvutivõrgus https://pdfs.semanticscholar.org/e189/f8b3be728971febaa443aaa2737138307a0f.pdf (23.09.2019)). Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuigi laste isale üleandmine võib mõjuda neile esialgu raskelt, lõpeb sellega aastaid kestnud negatiivne mõjutamine ja kahjustamine ning lapsed harjuvad isaga kiiresti. Maakohtu otsustus on tehtud laste huve arvestavalt, kuna selle alusel eemaldatakse nad neile ebasoodsast, vaimselt koormavast keskkonnast ning see aitab taastada laste suhte nii Eestis elava vanaemaga kui ka Norras elavate lähedastega (isa ema, tädi, tädilapsed). Kuna tuvastatud asjaoludel ei ole alust arvata, et lastel seostuks isaga tegelikke negatiivseid mälestusi, puudub ka alus arvata, et isa juurde elama asumine võiks põhjustada lastele pöördumatu psühholoogilise trauma, nagu väidab laste ema.
81.Ringkonnakohus leiab, et laste parimate huvide efektiivseks tagamiseks on kõikidel laste huvide eest seisma kohustatud asutustel kohustus tegutseda selliselt, et ainuüksi ajafaktor ei saaks asja otsustamisel määravaks (vt ka 02.04.2015 EIK otsust asjas Ribić vs Horvaatia, nr 27148/12, p 92). Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust kahelda ka maakohtu määratud määruse täitmise korras, mis näeb ette, et pärast asjas lõpplahendi jõustumist teatab isa laste ülevõtmise aja 7 päeva ette, misjärel on emal 3 päeva jooksul aega lapsed vabatahtlikult isale üle anda. Isa selgitas ringkonnakohtus ärakuulamisel, et tal on laste üleminekuperioodil võimalik saada töö juurest puhkust, tal on kontakt spetsialistiga, kes saab aidata lapsi ette valmistada Eestis, samuti on asjast teadlikud Norra spetsialistid ja ka seal on tagatud psühholoogiline tugi.
82.Veendumaks selles, et laste heaolu on isa juurde Norra elama asumisel tagatud, tegi ringkonnakohus päringu Norra Kuningriigi Indre Foseni valla lastekaitseteenistusele, et välja selgitada, milliseid tugiteenuseid lastele Norras pakutakse. Lastekaitseteenistuse selgituste kohaselt on igal kooliealisel lapsel õigus tema vajadustele sobivale õppetööle. Keeleprobleemidega lapsel on õigus saada eriõpet, kuni tal on piisavalt teadmisi, et õppida oma emakeeles või nii norra kui ka emakeeles korraga. Igas Norra koolis on hariduslik ja psühholoogiline nõustamisteenus, samuti tervishoiuteenus, mis pakub ka psühholoogilist abi. Kui laps vajab rohkem abi, kui kool suudab pakkuda, saab pöörduda kohaliku omavalitsuse psühholoogilise üksuse poole. Spetsiifilisema psühholoogilise abi või diagnoosi saamiseks võivad lapse perearst või hoolekandeteenused pöörduda laste ja
noorte psühhiaatri poole. Lastele osutatav abi ja tugiteenused on individuaalsed (tõlge kd V tl 60-62 pöördel ja kd IV tl 90). Novembris 2018 tegi Norra lastekaitseteenistus isa juurde ka kodukülastuse ja hindas tingimused isa juures lastele hästi sobivaks. Lastekaitseteenistuse kinnitusel on isal hea ülevaade kohaliku omavalitsuse pakutavatest abivõimalustest ning ta teab, kuidas neid vajadusel rakendada. Isa valmisolekut lapsi igati toetada näitab ka asjaolu, et ta on alates vanemate vahelise konflikti tekkimisest õppinud vene, s.o laste praegust kodust keelt. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt puudub alus kahelda, et lastele on Norra elama asumisel tagatud igakülgne toetus, mis aitab võimalikest kaasnevatest üleelamistest taastuda, samuti tagatud abi Norras taasintegreerumiseks.
83.Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei võinud anda kohtutäiturile luba jõu kasutamiseks määruse täitmisel. TMS § 179 lg 4 kohaselt võib kohtutäitur kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte alusel võib jõudu kasutada vanema suhtes, kuid lapse suhtes üksnes tema ühekordse üleandmise korral, nt juhul, kui laps tuleb vanemast või perekonnast eraldada lapse heaolu ohustamise tõttu PKS §-de 134 ja 135 alusel või hooldusõiguse muutumise tõttu PKS §-de 137 ja 138 alusel. Sätte alusel võib jõu kasutamist taotleda nii kohtutäitur täitemenetluse raames kui ka vanem juba enne täitemenetluse alustamist. Vahetu jõu kasutamise vajadus jääb lõppastmes kohtulahendit täitva kohtutäituri otsustada (vt Riigikohtu 29.10.2014 määrus nr 3-2-1-95-14). Eeltoodu tõttu on põhjendamatud määruskaebuse väited, nagu oleks maakohus rakendanud abinõusid Haagi lapseröövi käsitleva konventsiooni alusel. Samuti on asjakohatud määruskaebuse viited lepitusmenetlust puudutavatele sätetele. Maakohus määras lahendi täitmise viisi kindlaks TsMS § 445 lg 1 (koostoimes § 463 lg 2) ja TMS § 179 lg 4 alusel. Hooldusõiguse muudatuse kaasa toova kohtulahendi täitmise tagamine on kooskõlas nii kohustusega tagada jõustunud kohtulahendi täitmine kui ka lapse parimad huvid.
84.Määruskaebuses märgitakse ebaõigesti, nagu oleks maakohus lubanud käesolevas asjas jõu kasutamist ka laste suhtes. Maakohtu määruse kohaselt on juhul, kui muude vahendite rakendamine jääb tulemusteta, lubatud vahetu jõu kasutamine laste ema suhtes, samuti on kohtutäituril lubatud siseneda ilma ema nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Kuigi jõu kasutamise lubamine on äärmuslik meede, on see kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus sekkub sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma kaalutlust piisavalt põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse tühistamiseks ka täitmise korra osas.
85.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks selle kohta eelnevalt laste emalt seisukohta küsimata, märgib ringkonnakohus, et laste ema esitas isa vastava taotluse osas isiklikult seisukoha maakohtule. Igal juhul on emal olnud võimalik esitada kõik määruse täitmise korda puudutavad vastuväited ka määruskaebemenetluses ja ringkonnakohus on nendele hinnangu andnud.
86.Kuigi laste ema palus maakohtu määruse tühistada ka osas, milles maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja keelas emal lastega ilma isa nõusolekuta Eestist lahkuda, ei sisalda määruskaebus selles osas sisulisi põhjendusi. Maakohtu määrus jääb esialgse õiguskaitse rakendamise osas seetõttu muutmata. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus
jättis ekslikult märkimata esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu kehtivuse aja. TsMS § 4771 lg 2 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. TsMS § 445 lg 2 (koosmõjus § 4772 lg 2 teise lausega) kohaselt võib kohus jätta abinõu jõusse ka kohtulahendi täitmise tagamiseks. Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset TsMS § 551 lg 1 alusel selleks, et tagada lahendi täitmine, s.o laste isale üleandmise võimalikkus. Sellest tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu kehtivust piirata käesolevas asjas tehtud lõpplahendi täitmisega.
87.Määruskaebuses esitatud väited laste isapoolse vanaisa kohta ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulud
88.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel laste ema kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jääb TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
89.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Laste isa esindas ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaat, kes osutas määruskaebemenetluses õigusabi kokku 36 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kohtulahendiga tutvumisele, selle analüüsile ja kliendile informatsiooni edastamisele 2 tundi; Vene kiriku FB postitusega seonduva elektronkirja kohtule ja menetlusosaliste esindajatele edastamisele 2 tundi ja 45 minutit; määruskaebusega tutvumisele, selle analüüsile ja kliendile olukorra selgitamisele 5 tundi ja 30 minutit; määruskaebuse vastuse projekti koostamisele 7 tundi ja 15 minutit; määruskaebuse vastuse lõplikule viimistlusele ja kohtule esitamisele 10 tundi ja 30 minutit, laste ema seisukohtadega tutvumisele, nende analüüsile ja olukorra arutelule kliendiga 3 tundi ja 45 minutit; Norrast saadetud lastekaitse vastusega tutvumisele, istungiks ettevalmistusele ja esinemisteeside koostamisele 4 tundi ja 30 minutit. Laste isa palus tekkinud kulule lisada ringkonnakohtu istungile kulunud aja, mis oli vastavalt protokollile 1 tund ja 53 minutit.
90.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et isa taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et asi on keskmisest keerukam ja ajamahukam. Esindaja tööd mõjutas ka asjaolu, et välismaalasest laste isale tuli Eestis toimuva kohtumenetluse materjale tõlkida ja selgitada. Kohus leiab, et põhjendamatu on ajakulu 2 tundi ja 45 minutit Vene kiriku FB postitusega seonduva elektronkirja saatmisele. Mõistlik aeg viidatud e-kirja saatmisele ei ole enam kui 45 minutit. Kuigi määruskaebuse mahtu ja sisu arvestades oli sellele vastamine töömahukas, mida näitab ka esitatud vastuse maht ja põhjalikkus, on kogu töö määruskaebuse ja sellele vastuse koostamisele kokku 23 tundi ja 15 minutit ilmselt ebamõistlik, arvestades ka, et esindaja esindas isa ka maakohtu menetluses ja oli tsiviilasja materjali ning poolte väidetega kursis. Põhjendatud aeg seoses tööga määruskaebuse ja selle vastusega on 12 tundi. Muus osas on esindaja ajakulu olnud kliendi õiguste efektiivseks kaitsmiseks põhjendatud ja vajalik. Kokku on põhjendatud ajakulu 24 tundi ja 53 minutit (2 tundi + 45 minutit + 12 tundi + 3 tundi ja 45 minutit + 4 tundi ja 30 minutit + 1 tund ja 53 minutit) 24 tundi ja 53 minutit. Esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning kooskõlas asja keerukuse ja esindaja kvalifikatsiooniga. Õigusabikulude hüvitamiseks tuleb laste emalt laste isa kasuks välja mõista kokku (150 × 24 tundi ja 53 minutit) 3732,50 eurot (käibemaksuta).
Vastavalt taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
91.Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast Prokuratuuri 27.09.2019 vastust teabenõudele, kuna see on esitatud hilinemisega.
92.TsMS § 138 ja § 143 kohaselt on menetluskulud ka asja läbivaatamise kulud. Ringkonnakohus tegi käesolevas asjas päringu Norra Kuningriiki. Päringu ja sellele saabunud vastuse eesti keelde tõlkimisega kaasnes tõlkekulu (27,70 + 77,47) 105,17 eurot. Kuna menetluskulud jäid laste ema kanda, tuleb nimetatud summa TsMS § 179 lg 1 alusel emalt riigi kasuks välja mõista. Gaida Kivinurm