3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. LawPower OÜ-l ei ole apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1(4)
Tsiviilasi nr 2-18-122761
LawPower OÜ (hageja) esitas kohtule hagiavalduse XX-lt (kostja) vastu võla 40 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 21. augustil 2018 suuline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks, s.o avalduse ettevalmistamiseks töövaidluskomisjonile esitamiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale nimetatud teenuse eest 90 eurot. Kostja on hagejale tasunud 50 eurot. Kostja hagejale osutatud teenuste kohta pretensioone esitanud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale 40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivise perioodi 21. septembrist 2018 kuni 26. novembrini 2018 eest summas 0.59 eurot ja edasi alates 27. novembrist 2018 kuni nõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot VÕS § 1131 alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei teinud oma tööd vastava hoolsusega, sest töövaidluskomisjoni esitatud avaldus oli puudusega. Lisaks hõlmas leping ka esindust töövaidluskomisjoni istungil, kuid hageja teatas enda volituste lõppemisest enne istungit. Kostja ei nõustunud ka viiviste ja sissenõudmiskuluga. Esimese astme kohtu lahend
3.Harju Maakohtus rahuldas 23. augusti 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 40 eurot ja viivise 0.59 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt, s.o 40 eurolt alates 27. novembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jättis kohus 52 % ulatuses kostja kanda ja 48 % ulatuses hageja kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja summas 57.72 eurot. Hagejalt kostja kasuks mõistis kohus välja menetluskuluna 52 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis need kostjalt hageja kasuks välja summas 5.72 eurot. Kohus märkis, et kostjal tuleb hagejale tasuda väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist.
Kohus tuvastas järgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud: •
Pooled on sõlminud suulise käsunduslepingu.
•
Tasu suuruseks lepiti kokku 90 eurot.
•
Kostja on tasunud hagejale 50 eurot.
•
Hageja on esitanud kostja nimel 27. augustil 2018 töövaidluskomisjonile avalduse (etoimik lk 39).
•
Hageja on esitanud kostja nimel 3. septembril 2018 töövaidluskomisjonile täpsustatud avalduse (e-toimik lk 29-32).
•
Töövaidluskomisjon on kostja nimel esitatud avalduse võtnud 4. septembri 2018 määrusega menetlusse (e-toimik lk 36-38).
•
Kostja on edastanud hagejale 20. septembril 2018 e-kirja, milles palub saata arve summale 40 eurot avalduse nr 4-1/1621/18 töövaidluskomisjonile edastamise eest, kuivõrd esimene osa summas 50 eurot on kostja poolt tasutud (e-toimik lk 50). 2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-122761 •
Hageja esitas kostjale arve nr 71 summas 40 eurot maksetähtajaga 18. september 2018 (e-toimik lk 48-49). Vaidlus puudub, et kostja poolt on arve tasumata.
Kohus leidis, et kostja etteheited hagejale töö mittevastavuse osas on alusetud, kuivõrd töövaidluskomisjon on hageja poolt esitatud avalduse võtnud 4. septembri 2018 määrusega menetlusse. Tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja esindab kostjat ka töövaidluskomisjoni istungil, kohtule esitatud ei ole. Kokkulepitud tasu, s.o 90 eurot, vastab avalduse koostamisel kuluvale ajakulule ning on turul õigusabiteenuste osutavate isikute keskmine tasu suurus ühe töötunni eest (e-toimik lk 41-47). Kuna kostja on hagejale tasunud kokkulepitud tasust 50 eurot, tuleb kostjal VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tasuda kostjal hagejale veel 40 eurot.
Kohtu hinnangul puudus alus jätta hageja viivisenõue rahuldamata, sest kostja vastuväide on põhistamata, kostja on viivitanud kohustuse täitmisega teadlikult ning tegemist on seadusjärgse viivise määraga.
Kohus jättis hageja sissenõudmiskulu 40 euro nõude rahuldamata, sest VÕS § 1131 lg-t 1
ei kohaldata tarbijast võlgniku suhtes (VÕS § 1131 lg 4).
Kohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, määras kindlaks menetluskulude suuruse, mõistis põhjendatud ulatuses menetluskulud menetlusosalistelt välja ja tegi vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse.
Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja palub hagi rahuldatud ulatuses maakohtu otsuse tühistada. Kostja leiab, et kohus on hinnanud esitatud tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et poolte vaheline käsundusleping ei sisaldanud kokkulepet töövaidluskomisjoni istungil esindamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
10.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 83 eurot ja 79 senti, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
12.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-122761 oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus, hinnates tõendina kostja 20. septembri 2018 e-kirja, põhjendatult järeldanud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping kostja nimel töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik antud tõendit uurides asuda maakohtust vastupidisele seisukohale. Kostja oma väidet, et poolte vaheline suuline käsundusleping sisaldas ka kokkulepet töövaidluskomisjoni istungil esindamiseks, tõendanud ei ole.
14.Kuigi maakohus on otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, ei ületa see TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud 200 euro piiri.
15.Arvestatud eeltoodut leiab ringkonnakohus, et täidetud on TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, mistõttu puudub õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks (vrdl nt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363; RKTKm 25.09.2019, 2-17-8667).
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.