Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind
83,79 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-18-122761 LP OÜ hagi L S vastu võlgnevuse 40 euro, viivise 0,59 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise nõudes
nende Hageja: LP OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja A N (e- post xxxx) Kostja: L S (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post xxxx) Kostja lepinguline esindaja V K (e- post: xxxx)
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja A N Kostja lepinguline esindaja V K
06.06.2019.a
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L S’lt LP OÜ kasuks võlgnevus 40 eurot ja viivis 0,59 eurot.
3.Välja mõista L S’lt LP OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt, s.o 40 eurolt alates 27.11.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
4.Jätta hageja menetluskulud 52 % ulatuses L S kanda ja kostja menetluskulud jätta 48 % ulatuses LP OÜ kanda.
5.Välja mõista L S’lt LP OÜ kasuks menetluskulu summas 57,72 eurot.
6.Välja mõista LP OÜ-lt L S kasuks menetluskulu summas 52 eurot.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni punktid 5 ja 6) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista L S’lt LP OÜ kasuks välja menetluskulu summas 5,72 eurot.
8.Välja mõista L S’lt LP OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5,72 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.LP OÜ esitas kohtule hagi L S vastu võlgnevuse 40 euro, viivise 0,59 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 21.08.2018.a suuline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks, s.o avalduse ettevalmistamiseks töövaidluskomisjonile esitamiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale nimetatud teenuse eest 90 eurot. Kostja on hagejale tasunud 50 eurot. Kostja hagejale osutatud teenuste kohta pretensioone esitanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 21.09.2018.a kuni 26.11.2018.a eest summas 0,59 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 27.11.2018.a kuni nõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot VÕS § 1131 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 75 eurot, tõlkekulu summas 36 eurot ja esindajakulu summas 350 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei teinud oma tööd vastava hoolsusega, avaldus on koostatud ja esitatud puudusega. Kostja on teatanud hagejale 20.09.2018.a volituste lõppemisest. Kostja vaidleb hageja viivise ja sissenõudmiskulu nõudele vastu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks esindajakulu summas 250 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 83,79 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (e- toimik lk 84-86). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.02.2019.a kohtumääruses (e- toimik lk 119-120).
6.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping, millise kohaselt pidi hageja koostama avalduse töövaidluskomisjonile. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale tasunud 50 eurot. Pooled on erimeelt selles, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma 40 eurot.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
8.Kohtule esitatu kohaselt on hageja esitanud kostja nimel 27.08.2018.a töövaidluskomisjonile avalduse (e- toimik lk 39) ning 03.09.2018.a täpsustatud avalduse (e- toimik lk 29-32). Töövaidluskomisjon on kostja nimel esitatud avalduse võtnud 04.09.2018.a määrusega menetlusse (e- toimik lk 36-38). Seega on hageja talle kostja poolt antud käsundi täitnud.
9.VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ja lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
10.Kostja on edastanud hagejale 20.09.2018.a e- kirja, millises palub saata arve summale 40 eurot avalduse nr. xxxx töövaidluskomisjonile edastamise eest, kuivõrd esimene osa summas 50 eurot on kostja poolt tasutud (e- toimik lk 50). Hageja esitas kostjale arve nr. 71 summas 40 eurot maksetähtajaga 18.09.2018.a (e- toimik lk 48-49). Kostja poolt on nimetatud arve tasumata.
11.Kostja on vastuses hagiavaldusele ning 06.06.2019.a kohtuistungil tuginenud asjaolule, et hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud dokument oli puudustega ning hageja ei esindanud kostjat töövaidluskomisjoni istungil (e- toimik lk 95-98, 130-132). Hageja on seisukohal, et kostja vastavad etteheited on alusetud ning poolte vahel puudus kokkulepe, et hageja esindab kostjat töövaidluskomisjoni istungil.
12.Kohtu ette toodud asjaoludest tuleneb, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping avalduse koostamiseks töövaidluskomisjonile ning selle eest leppisid pooled kokku tasu summas 90 eurot (e- toimik lk 50). Kokkulepitud tasu s.o 90 eurot vastab avalduse koostamisel kuluvale ajakulule ning on turul õigusabiteenuste osutavate isikute keskmine tasu suurus ühe tunni töö eest (e- toimik lk 41-47). Enne kohtumenetluse algust ei ole kostja hagejale etteheiteid töö mittevastavuse osas teinud.
13.Arvestades eelnevalt leiab kohus, et kostja etteheited hagejale töö mittevastavuse osas on alusetud, kuivõrd töövaidluskomisjon on hageja poolt esitatud avalduse võtnud menetlusse. Tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja esindab kostjat ka töövaidluskomisjoni istungil, kohtule esitatud ei ole.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on vastavalt pooltevahel sõlmitud käsunduslepingule esitanud avalduse töövaidluskomisjonile ning see on võetud menetlusse, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning selles osas on hagi põhjendatud. Seega tuleb kostjal VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel hagejale tasuda 40 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 21.09.2018.a kuni 26.11.2018.a eest summas 0,59 eurot ja alates 27.11.2018.a viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (e- toimik lk 58). Kostja ei nõustu hageja viivise
nõudega (e- toimik lk 98).
16.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud väide, et ta ei nõustu hageja viivise nõudega, on põhistamata ning see ei anna alust jätta viivis väljamõistmata. Samuti arvestab kohus sellega, et tegemist on seadusjärgse viivise määraga ning kostja on viivitanud kohustuse täitmisega teadlikult. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue summas 0,59 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 27.11.2018.a kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista sisssenõudmiskulu summas 40 eurot VÕS § 1131 alusel. Kostja leiab, et antud nõue ei ole põhjendatud (e- toimik lk 98).
21.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd eelpool viidatud sätet ei kohaldata tarbijast võlgniku suhtes (VÕS § 1131 lg 4).
23.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 40 eurot, viivis summas 0,59 eurot ja viivis alates 27.11.2018.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 40 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 40 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 83,79 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 83,79 eurot ja kohus rahuldab hagi osaliselt summas 43,79 eurot (võlgnevus 40 eurot, viivis 0,59 eurot ja aastane viivis 3,20 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 52 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48 % ulatuses jätta hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot, tõlkekulu summas 36 eurot ja esindajakulu summas 350 eurot (e- toimik dokument nr 14, e- toimik tl 130132). Kostja palub jätta hageja menetluskulude taotlus rahuldamata, kuivõrd seadusliku esindaja kulusid ei hüvitata (e- toimik lk 131).
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub kooskõlas TsMS § 138 lg 2 hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 39 eurot (75 – 52 %).
30.Kohus nõustub käesoleval juhul kostja seisukohaga, et hageja esindajakulud summas 350 eurot antud vaidluses hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd hagejat on esindanud seaduslik esindaja. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et hagejaks on õigusbüroo, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on õigusnõustamine ja seega ei ole tegemist ka seadusliku esindaja jaoks mittetavapärase tegevusega.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista tõlkekulu summas 36 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub kooskõlas TsMS § 143 p 1 rahuldamisele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele tõlkekulu summas 18,72 eurot (36 – 52 %).
32.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 57,72 eurot, millest riigilõiv summas 39 eurot ja tõlkekulu summas 18,72 eurot.
33.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu kokku summas 250 eurot (e- toimik dokument nr. 15, e- toimik lk 130-132). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ning leiab, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud hüvitamisele ei kuulu ning kuni 06.06.2019.a istungini on kostja ennast ise esindanud (e- toimik lk 131).
34.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, mis kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga ning nimetatud tasumäärale ei ole ka hageja vastuväiteid esitanud.
35.Kostja lepingulise esindaja kulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja esitanud vastuväite 0,5 tundi, tutvunud hagiavaldusega ja koostanud vastuse 1 tund, ettevalmistunud kohtuistungiks ning osalenud istungil 1 tund. Kokku on kostja esindaja ajakulu 2,5 tundi.
36.Kohus nõustub käesoleval juhul hagejaga, et enne 06.06.2019.a toimunud kohtuistungit on kostja esindanud ennast ise ning vastupidine millegagi tõendatud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks üksnes kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses 06.06.2019.a kohtuistungiks ettevalmistumisega ning istungil osalemisega, s.o 1 tunni ulatuses ehk 100 eurot.
37.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostja kasuks väljamõistmisele esindajakulu summas 52 eurot (100 – 48 %).
38.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 5,72 eurot (57,72 – 52).
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.