Muud

võlgnik alates 2022 aastast teeninud mistahes tulu peale Töötukassa toetuste. Usaldusisikul on kahtlus, et võlgnik ei ole oma tulude kohta õiget teavet avaldanud. Usaldusisiku hinnangul nähtuvad peamise konto väljavõttelt maksed, mis osutavad erinevatele reisidele, baaride ja kohvikute külastustele, mida võlgnik enda avaldatud sissetulekute juures lubada ei saaks. Võlgnik on Harju Maakohtu 15.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr xxxx (vt aruande lisa 19) süüdi mõistetud KarS § 169 („Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine“) järgi. Võlgniku poolt esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt pole võlgnik saanud 2023. ja 2024. aastatel mistahes tulu. 2022. aasta tulu seisneb Eesti Töötukassalt saadud toetustes terve aasta peale kokku summas 584 eurot. Võlgniku väitel saab ta tulu valdavalt juhutöödest, kuid võlgnik on jätnud selgitamata, milliseid juhutöid ta teeb ja kui suures summas ta sellest tulu teenib. Võlgnik on MTA-le esitatud deklaratsioonides oma tulusid seega varjanud (FiMS § 45 lg 3 p 2). Võlgnik vastas 14.04.2025 usaldusisikule, et ta on alates 01.04.2020 kasutanud ainult ASi Xxxx kontot. Võlausaldaja S. K. esitas usaldusisikule maksekorraldused, millest nähtub, et võlgnikul on 2023. aastal olnud ka Xxxx SA konto, mida võlgnik on võlausaldajate ja usaldusisiku eest varjanud. Võlgnik vastas 14.04.2025 usaldusisikule, et ta ei ole kasutanud ühegi kolmanda isiku kontot. Võlgniku endine tööandja on usaldusisikule teatanud, et võlgniku töötasu on kantud M. H. kontole. Esitatud on ka võlgniku 04.02.2025 allkirjaga vastavasisuline avaldus. Võlgnik kuulub N OÜ (registrikood xxxx) ja S OÜ (registrikood xxxx) juhatusse. Usaldusisikul on kahtlus, et võlgnik kasutab ühingute kontosid nagu oma isiklikke kontosid, mistõttu palus usaldusisik võlgnikul esitada nimetatud ühingute kontode väljavõtted. Võlgnik jättis need esitamata. Võlgnik on jätnud usaldusisiku 16.04.2025 küsimustele valdavas osas vastamata. Eeltoodud asjaolud vastavad usaldusisiku hinnangul FiMSi § 45 lg 3 p-des 4 ja 5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alustele. Kohus edastas võlgnikule 29.05.2025 päringu, kas ta jääb avalduses taotletu juurde ning taotleb pankroti väljakuulutamist üksnes koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus selgitas, et asja materjalide ja usaldusisiku aruande põhjal paistab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei ole eeldatavasti alust. Võlgnik vastas 04.06.2025, et jääb avalduse juurde ning ei soovi pankroti väljakuulutamist ilma kohustustest vabastamiseta. Kohtumääruse põhjendused Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik on küll püsivalt maksejõuetu ning esineb alus pankroti väljakuulutamiseks, kuid samaaegselt esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Kuna FIMS § 18 lg 3 järgi ei saa kohus välja kuulutada võlgniku tahte vastaselt tema pankrotti ilma kohustustest vabastamise menetluseta, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 4 lg 2 sätestab, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kas võlgniku suhtes on võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus või mitte. Kui vastus eelnevale on eitav, ei saa avaldust FIMS § 18 lg 3 tõttu rahuldada. Usaldusisikule antud selgituste kohaselt (dtl 161-167; 173) kasutab võlgnik ainult Xxxx kontot, ei kasuta ega oma volitust teiste inimeste pangakontodele; suurema osa sissetulekutest katavad juhutööd.

2

Esitatud 2022.-2024. aastate tuludeklaratsioonides ei ole juhutöid ja sellest saadud tulu kajastatud (dtl 181, 188, 195). Tegemist on FIMS § 45 lg 3 p-s 2 sätestatud rikkumisega: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist andnud ebaõigeid andmeid maksude maksmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on tegemist raske hooletusega: võlgniku vastusest nr 3 (dtl 173) nähtub, et deklaratsioone ei esitatud, kuna tal puudus sissetulek; vastusest 4 (dtl 173) nähtub samal ajal, et võlgnik saab sissetulekut juhutöödest ning ta on teadlik, et tegemist on „mitteametliku“ tuluga. Usaldusisikule esitatud vastusest 1 nähtub, et võlgniku kinnitusel on tal üksnes Xxxx konto ning ei kasuta teiste isikute kontosid (dtl 173). Esitatud maksekorraldustest nähtub, et vähemalt 2023. aastal oli võlgnikul ja ta kasutas Xxxx S.A.

(SWIFT:

xxxx) kontot nr xxxx (dtl 447-448). B OÜ vastuse kohaselt kanti võlgniku töötasu 2025. aasta märtsis ja aprillis M. H. arvelduskontole nr xxxx. Selle aluseks oli võlgniku enda 04.02.2025 vastav avaldus (dtl 451). Usaldusisikule antud vastusest nr 9, „Kuhu kontole on kantud B OÜ töötasu? Kuna Xxxx kontol on arest“ (dtl 443) järeldab kohus, et tegemist oli teadliku ja sihipärase tegevusega, et vältida AS-i Xxxx kontole laekuva töötasu arestimist kohtutäiturite poolt. Tegemist on FIMS § 45 lg 3 p-des 4 ja 5 sätestatud rikkumistega: võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist; samuti esitanud ebaõigeid andmeid kasutuses olevate enda ja teiste isikute arvelduskontode kohta. FIMS § 45 lg 3 p-de 2, 4 ja 5 rikkumise tõttu ei saa kohus algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik on pika aja vältel, hooletult ning kohati ka tahtlikult rikkunud enda kohustusi, varjanud vara ning sihilikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tegemist ei ole ausa ja heatahtliku võlgnikuga, kellele peaks laienema kohustustest vabastamise režiim. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise võimatuse tõttu ei saa kohus avaldust rahuldada ning see tuleb jätta rahuldamata. Pankroti väljakuulutamist ilma kohustustest vabastamiseta ei ole võlgnik soovinud. Kuivõrd käesoleva tsiviilaja menetlus lõpeb, vabastab kohus Mark Uska usaldusisiku kohustustest. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 3

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on kuupalga alamäär 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11,40 tundi (menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine, päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara- ja võlanimekirja koostamine), arvestuses sisalduvad bürookulud. Tasu palub usaldusisik mõista välja tunnitasuga 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt on tasu suuruseks 11,40 x 135 = 1539, millele lisandub käibemaks 22% summas 338,58 eurot. Usaldusisik palus hüvitada usaldusisiku tasu riigi vahenditest. arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära (22,80 x 33 eurot= 752,40 + käibemaks 165,52). Ülejäänud osa summas 959,66 (sh käibemaks) eurot (1877,58 – 917,92) mõista tasu välja võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on 11,40 tunni eest (alustatud pooltunde 22,80 × 33) 752,40 eurot, s.o 917,92 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 917,92 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 959,66 eurot (1877,58– 917,92) tuleb tasu hüvitada võlgnikul. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.