Margo Klaar (eesistuja), liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
AA hagi YY vastu kahju hüvitamiseks ning OO hagi YY vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.10.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AA hagis tehtud otsuse osas 5109,38 eurot OO hagis tehtud otsuse osas 5401,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2: OO (isikukood XXXXXXXXXXX) hagejate lepinguline esindaja Artjom Morozov Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11.10.2018 otsus tühistada osas, milles rahuldati AA hagi YY vastu, jagati menetluskulud ja määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Saata tühistatud osas tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule, välja arvatud OO hagiga seotud menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindaksmääramine, mille lahendab ringkonnakohus käesoleva otsusega.
1(10)
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 11.10.2018 otsus osas, milles rahuldati OO hagi YY vastu leppetrahvi ja sellelt viivise saamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni pd 3 ja 5).
3.OO hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta YY kanda.
4.Välja mõista YY-lt OO kasuks menetluskulu 765 eurot.
5.AA hagis jaotatakse menetluskulud maakohtu poolt.
6.Välja mõista YY-lt riigituludesse 375 eurot riigilõivu, mis tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamisel kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AA (hageja 1) ja OO (hageja 2) esitasid 22.02.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ning leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt olid kohtutäiturite menetlustes hageja 1 ja teiste sissenõudjate avalduste alusel kostja vara suhtes algatatud täitemenetlused võlgade sissenõudmiseks. Hageja 1 ja kostja leppisid suuliselt kokku, et hageja 1 maksab kostja eest kohtutäiturite täituritasud ja loobub oma nõude kostjalt sissenõudmisest, peale mida võõrandab kostja hagejale 2 Tallinnas Tihase tn 3 asuvast kinnistust 15/24-suuruse mõttelise osa (registriosa nr 3604901).
3.Hageja 2 ja kostja sõlmisid 01.02.2018 võlaõigusliku müügilepingu, milles leppisid kokku ka hagejal 1 kostja vastu oleva nõude loovutamises hagejale 2. Müügilepingus leppisid pooled kokku, et lepingu eseme omandi üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmivad pooled hiljemalt 01.03.2018 tingimusel, et on lõpetatud kostja vastu alustatud täiteasi nr 025/2015/464 ning kinnistusraamatust on kustutatud lepingu eset koormav keelumärge. Müügilepingu kohaselt kohustus kostja mitte sõlmima tehinguid lepingu eseme omandi üleandmiseks kolmandatele isikutele.
4.Hageja 1 maksis kostja võlad. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused, kuid kostja võõrandas müügilepingu eseme oma vennale, millega rikkus hagejaga 2 sõlmitud 2(10)
müügilepingu tingimusi. Hageja 2 taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust olulise rikkumise tõttu ning loovutas nõude kostja vastu tagasi hagejale 1. Hageja 1 esitas taas avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks.
5.Kohtutäituritele makstud täitemenetluste lõpetamise tasude näol tekkis hagejale 1 kahju 4730,19 eurot. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineb hageja 1 suulise lepingu rikkumisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel.
6.Hageja 2 nõue põhineb müügilepingust tuleneva kohustuse olulisel rikkumisel, kuna kostja on rikkunud müügilepingu punkte 4.3.1. ja 4.3.2. Hageja 2 nõuab kostjalt müügilepingus kokkulepitud leppetrahvi 5000 eurot tasumist. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Hageja 1 ja kostja vahel ei ole suulist lepingut sõlmitud. Hagejal 1 puudub kostja vastu nõue ka seetõttu, et on oma väidetava nõude loovutanud hagejale 2. Täitemenetluse lõpetamise tasude maksmine on hageja 1 kohustuseks, mitte kostja kohustuseks. Kostjal polnud kohustust tasuda kohtutäitur K. Põltsile 3479,43 eurot. Kostja ja hageja 2 vahel sõlmitud müügileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna kostjat on tehingu tegemisel ära kasutatud. Hagejaga 2 sõlmitud müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täitmata. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 11.10.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja 1 kasuks 4730,19 eurot ja hageja 2 kasuks 5000 eurot ning viivise nimetatud summadelt. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja solidaarselt hagejate kasuks menetluskulu 1280 eurot.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt oli maakohtus poolte vahel vaidlus selles, kas hageja 1 ja kostja vahel on sõlmitud suuline kokkulepe, kas hagejal 1 on kostja vastu nõudeõigus, kas hagejaga 2 sõlmitud müügileping on tühine tulenevalt vastuolust heade kommetega ning kas müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud.
11.Suulise kokkuleppe olemasolu osas oli maakohus seisukohal, et müügilepingu p-s 2.3 antud kinnitused loovad eelduse, et 01.02.2018 sõlmitud notariaalse müügilepingu eelselt oli kostja ja hageja 1 vahel sõlmitud kokkulepe vähemalt selles osas, et hageja 1 tasub märgitud kostja võlad ning saab kostjalt selle eest vastusoorituse. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe kinnistu võõrandamises, pooled vaidlesid üksnes selle üle, kas kokkulepe oli kinkes või müügis. Suulise kokkuleppe olemasolu eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja põhistama vastupidist, kuid kostja sellekohane vastuväide jäi üksnes paljasõnaliseks. Maakohus luges tõendatuks, et hagejal 1 on suulisest kokkuleppest hageja 1 ja kostja vahel ning nõude tagasiloovutamise lepingust tulenevalt kostja vastu nõudeid 47 187,26 eurot (45 936,50 +57,20 + 1028,12 + 165,44 eurot), kuna hagejad esitasid nõude (tagasi)loovutamise kohta tõendi ja esitatud tõendi ega tagasiloovutamise väite osas kostja vastuväited ei esitanud.
12.Pooled ei vaielnud selle üle ja see nähtub ka müügilepingust endast, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe kinnistu võõrandamises hagejale 2. Kuivõrd kostja ei ole mingil 3(10)
viisil põhistanud, et kostja huvi oli sõlmida üksnes kinkeleping, lähtus maakohus asjaolust, et on tõendatud, et hageja 1 ja kostja olid suuliselt kokku leppinud kostjale kuuluva kinnistu kaasomandiosa hagejale 2 võõrandamises ning hageja 2 ja kostja sõlmisid müügilepingu kinnistu kaasomandiosa võõrandamiseks müügilepingu alusel.
13.Arco Vara Kinnisvarabüroo AS ekspertide hinnangul oli seisuga 08.06.2018 Tallinnas Tihase tn 3 asuva hinnatava vara (JJ kasutuses oleva 21/24-suuruse kinnisasja mõttelise osa) turuväärtus 122 000 eurot müügiperioodi prognoositava pikkusega 4 - 6 kuud. Arvestades, et müügilepingu sõlmimisel kuulus kostjale 15/24-suurune mõtteline osa Tihase tn 3 kinnisasjast ning kohtu hinnangul ei ole kinnisvara keskmised turuhinnad kõnealuses asukohas perioodil alates müügilepingu sõlmimisest kuni 08.06.2018 muutunud, oli kostjale kuuluva osa turuväärtus seisuga 01.02.2018 ligikaudu 86 724,57 eurot (71,42% 122 000-st) müügiperioodi prognoositava pikkusega 4 - 6 kuud. Müügilepingu punktis 3.2 leppisid müüja ja ostja kokku, et kinnistu müügihind on 47 187,26 eurot, millise rahasumma lugesid müüja ja ostja tasutuks müüja võlgnevuse ostja ees 47 187,26 eurot tasaarvestamisega. Maakohus märkis, et kostja võõrandas talle kuuluva kaasomandiosa kiirmüügiga sarnases olukorras, s.t olukorras, kus kostjal oli mitme sissenõudja, sh hageja 1 ees, kohustusi vähemalt 47 187,26 eurot ning nende nõuete rahuldamiseks olid algatatud täitemenetlused. Kostjale kuulunud kinnistu kaasomandiosa müügihind (47 187,26 eurot) moodustas asja turuväärtusest (86 724,57 eurot) 54,4%. Soorituste väärtuste vahe heade kommetega vastuolu tõendamiseks tuli kostjal näidata käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, kuid kostja vajalikku asjaolu ei tõendanud. Kostja ei tõendanud, et aset leidnud vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. On tavapärane, et kiirmüügi või sundmüügi olukorras müüakse kinnisasi alla turuhinna, arvestades lisaks asjaoludega, et tegu oli kaasomandis oleva kinnisasjaga ning kostja võis asja oma eluasemena edasi kasutada. Ka ei ole kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et kohtutäituri oksjonil tuli hind madal. Kuivõrd kostja kui tehingu tühisusele tuginev pool ei ole tõendanud vastastikuste soorituste väärtuse heade kommetega vastuolu ning ka kohtu hinnangul ei olnud müügilepingu tingimused antud olukorras heade kommetega vastuolus, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolud, kas kostja tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast. Kostja ei ole põhistanud, et lepingu sõlmimise ajal kostja ei saanud müügilepingu sisust aru.
14.Maakohus tuvastas, et kohtutäituri tasude maksmine täitemenetluste lõpetamiste eest tekitas hagejale 1 kulutusi summas 4730,19 eurot, mis on käsitatav hageja 1 otsese varalise kahjuna tulenevalt kostjaga sõlmitud lepingu rikkumisest kostja poolt. Kostjale pidi olema arusaadav, et võõrandamiskokkuleppe rikkumisel tekib hagejale 1 kahju, kui hageja 1 ilma vastusooritust saamata tasub kostja võlad. Tekkinud kahju ärahoidmine oli kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Rikkumise ja kahju vahel on olemas ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks kinnistut võõrandanud kolmandale isikule, oleks hagejal 2 olnud võimalik nõuda müügilepingu täitmist kostjalt ning hagejale 1 oleks jäänud kahju tekkimata. Kahju hüvitamise eelduste tõendamine oli käesolevas asjas hagejate tõendamiskoormis. Kohtu hinnangul on hagejad hageja 1 kahjunõude eeldused ja 4(10)
suuruse tõendanud: pooled ei vaidle, et kostja on lepinguid rikkunud, on tõendanud, et lepingute rikkumine kostja poolt oli tahtlik ning hagejale 1 on tekkinud kahju 4730,19 eurot.
15.Hageja 2 nõude osas märkis maakohus, et kui hageja 2 tõendab taganemisavalduse üleandmise mistahes viisil, on taganemise formaalsed eeldused täidetud. Taganemisavalduse võib esitada isegi hagiavalduses. Säte lepingus, mille kohaselt lepingust taganemine jõustub taganemisavalduse üleandmisel, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval arvates taganemisavalduse tähtkirjaga postiasutusele üle andmisest, reguleerib olukorda, kui üleandmist muul viisi ei suudeta tõendada. Käesolevas asjas on hageja 2 taganemisavalduse üleandmine tõendatud. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väitele, et hageja 2 saatis 15.02.2018 kostjale taganemisavalduse e-posti kaudu, millele kostja järgmisel päeval ka vastas. Kuna kostja järgmisel päeval peale taganemisavalduse saatmist vastas hagejale 2 samalt e-posti aadressilt, saab lugeda taganemisavalduse formaalsed eeldused täidetuks.
16.Kuna pooled ei vaielnud, et kostja ei täitnud müügilepingu p-st 4.3.2 tulenevalt kohustust mitte sõlmida tehinguid lepingu eseme omandi üleandmiseks kolmandatele isikutele ning on tõendatud, et kostja on hageja 2 müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud ning müügilepingus oli leppetrahvi kokkulepe 5000 eurot, on hageja 2 õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi 5000 eurot.
17.Lepingute kehtivus on tõendatud. Pooled ei vaidle, et kostja on lepinguid rikkunud. Kostja vastutab lepingute rikkumise eest. Tõendatud on, et hageja 2 on müügilepingust taganenud ning nõudeõiguse kostja vastu hagejale 1 tagasi loovutanud, v.a leppetrahvi osas. 21.02.2018 esitas hageja 1 uue täitmisavalduse, taotledes pöörata täitmisele Harju Maakohtu otsustest nr 2-08-50936 ja nr 2-08-50936 tulenevad nõuded. Kohtutäituri tasude maksmine täitemenetluste lõpetamiste eest tekitas hagejale 1 kulutusi 4730,19 eurot, mis on käsitletavad hageja 1 otsese varalise kahjuna tulenevalt kostjaga sõlmitud lepingu rikkumisest kostja poolt. Hagejal 2 on müügilepingust tulenev leppetrahvinõue kostja vastu 5000 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagejate põhinõuded ja viivisenõuded. Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
19.Maakohtu otsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus ei võtnud seisukohta kõikide esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ning otsuses ei ole järgitud tõendite hindamise nõudeid. Kohus rikkus ka selgitamiskohustust.
20.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et suulise kokkuleppe olemasolu eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja põhistama vastupidist. Müügilepingu p-s 2.3 antud kinnitused saavad puudutada üksnes hageja 2 avaldusi, mitte kostja ja hageja 1 avaldusi. Seega ei saa see ka tõendada, et hageja 1 ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe müügiks või kinkeks. Kostja ei saanud kinnitada tehingus neid asjaolusid, mida ta ei tea ega saagi teada, sest mingeid dokumente talle kohtutäituri või hageja 1 poolt ei esitatud. 5(10)
Kostja möönab, et hageja 1 poolt kohtutäiturile kostja võlgade tasumine võiks luua mingid eeldused, et poolte vahel on kokkulepe selles, mida hageja 1 selle eest vastu saab, aga müügileping iseenesest ei saa olla sellise kokkuleppe kinnituseks. Ka on põhjendamata kohtu seisukoht, et just kostjal tuli ümber lükata eeldus suulise kokkuleppe olemasolu kohta. Kohus jagas vääralt tõendamiskoormise. Tõendamise vajadusest oleks tulnud kostjat teavitada ja vastavaid asjaolusid selgitada. Kohus seda ei teinud.
21.Tagasiloovutamise lepingust ei saa tuvastada, et kostja ja hageja 1 vahel on suuline kokkulepe ja et hageja 1 omab seal märgitud summas kostja suhtes nõudeid. Selline käsitlus ei tulene seadusest, sest kaks isikut ei saa kokku leppida, et kolmas isik neile midagi võlgneb.
22.Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis järeldusele hageja 1 kasuks välja mõistetava summa osas. Kuigi kohus on vääralt tuginenud müügilepingus sisalduvale, siis sellest hoolimata on kohus võtnud sellest kahju hüvitamise summad kohtutäituritele tasutu näol. Müügilepingu p 2.3 sisaldab kohtutäiturile tasutud summasid kokku suuruses 1250,76 eurot, kuid maakohus rahuldas nõude 4730,19 eurot.
23.Kuna kohtule ega kostjale ei ole esitatud muud nõude loovutamise lepingut, kui üksnes nõude loovutamise fakti ja asjaolusid sisalduv müügileping, mille p-s 2.3 on selle kohta tehtud märge, siis koos nõude tagasiloovutamise lepinguga saab asuda seisukohale, et loovutati üksnes rahaline nõue, mitte muid õigusi, mis väidetavalt olid sõlmitud suulise kokkuleppega. Kohtu seisukoht, et kostjale pidi olema arusaadav, et võõrandamise kokkuleppe rikkumisel tekib hagejale 1 kahju, kui hageja 1 ilma vastusooritust saamata tasub kostja võlad, on alusetu ja põhjendamata.
24.Maakohus märkis põhjendamatult otsuses erinevaid kohtutäituri seadusest tulenevaid kohtutäituri tasu maksmise aluseid. Kostja jääb selle juurde, et kohtutäitur Kaire Põltsile tasutud kohtutäituri tasu oli hageja 1 kohustus, mis oli kohtutäituri otsusega konkreetselt temalt välja mõistetud ja selles osas ei saa seda käsitleda lepingulise kohustusena kostja suhtes.
25.Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja 2 hagi. Maakohus asus vääralt seisukohale, et taganemise eeldused on täidetud, sest on saadetud e-kiri. Kostja sellega ei nõustu, sest müügilepingu p 5.5 kohaselt saadab lepingust taganemiseks õigustatud pool teisele poolele ühepoolse avalduse, milles märgib lepingust taganemise aluse. Hageja 2 ei ole tõendanud taganemisavalduse edastamisest tähitut kirjaga, nagu pooled kokku leppisid.
26.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et müügihind on õiglane, kuigi 50% turuhinnast madalam. Täielikult põhjendamata on maakohtu seisukoht, et tegemist oli kiirmüügihinnaga. Millele maakohus tugineb, et kohtutäituri müügihind oli madalam, ei ole jälgitav. Maakohus oleks saanud tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust. Tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast. Kostja rasket majanduslikku olukorda tõendab juba see, et kostjal olid tasumata erinevatele kohtutäituritele ja seda
6(10)
ka suhteliselt väikestes summades. Sellest tuleneb, et kostja sissetulek on sedavõrd väike, et sellele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Vastustajate seisukoht
27.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt osas, milles maakohus rahuldas hageja 1 hagi, jagas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse, TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja 2 hagi rahuldamise kohta tehtud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
29.Käesolevas tsiviilasja esitas kumbki hageja kostja vastu nõude eraldi alusel ja erinev oli ka hagi ese. See tähendab, et tegemist oli sisuliselt kahe eraldi hagiga sama kostja vastu, mida maakohus on menetlenud ühes menetluses. Hageja 1 nõude aluseks oli tema ja kostja vahel sõlmitud suulise lepingu rikkumine ning hageja 1 nõudis talle tekkinud kahju hüvitamist. Hageja 2 leppetrahvi nõue tulenes 01.02.2018 sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu rikkumisest kostja poolt. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et hagejaid ei saa käsitleda ühiste hagejatena, mistõttu tuleb kummagi hageja nõude osas määrata eraldi tsiviilasja hind. Maakohus on ebaõigesti määranud hinna viisil, nagu oleks esitatud ühine hagi. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud viga TsMS § 136 lg 1 järgi parandada. Hageja 1 hagi hinnaks on 5109,38 eurot (põhinõue 4730,19 eurot + ühe aasta viivis 379,19 eurot) ja hageja 2 hagi hinnaks 5401,10 eurot (põhinõue 5000 eurot + ühe aasta viivis 401,10 eurot).
30.Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse mõlema hageja esitatud nõude rahuldamise osas. Ringkonnakohus käsitleb apellatsioonkaebuse lahendamisel kummagi hageja nõuet eraldi.
31.Hageja 1 tõi hagiavalduses esile, et tema ja kostja vahel sõlmiti suuline kokkulepe, et hageja 1 maksab kostja eest kohtutäiturite menetlustes olevad nõuded, peale mida võõrandab kostja hagejale 2 Tallinnas Tihase tn 3 asuvast kinnistust 15/24-suuruse mõttelise osa (registriosa nr 3604901). Kostja kokkuleppe sõlmimist ei tunnistanud. Hageja 1 tõendas suulise kokkuleppe sõlmimist 01.02.2018 hageja 2 ja kostja vahelise lepingu p-ga 2.3. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et 01.02.2018 lepingu p-s 2.3 sisalduvad kokkulepped loovad eelduse, et hageja 1 ja kostja vahel oli enne müügilepingut sõlmitud kokkulepe vähemalt selles, et hageja 1 tasub kostja eest võlad kohtutäituritele ja saab selle eest kostjalt vastusoorituse. Eelduse ümberlükkamise kohustus oli kostjal. Kostja väitel kohus talle tõendamiskoormust ei selgitanud.
32.TsMS § 393 lg 1 p-de 1–4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Eeltoodu hõlmab ka kohtu kohustust selgitada menetlusosalistele nõude kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus viis hageja 1 nõude 7(10)
menetlemisel läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Samuti rikkus maakohus hageja 1 hagi lahendamisel otsuse põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa lahendi tühistamise ja asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-21-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Kolleegium leiab, et maakohtu poolt ebapiisava eelmenetluse läbiviimise tulemusel on hageja 1 hagi osas tehtud otsus ebapiisavalt põhjendatud, pooltevahelist suhet ei ole lahendist nähtuvalt õiguslikult kvalifitseeritud ja tõendamiskoormuse jagunemist ei ole pooltele selgelt ja arusaadavalt selgitatud.
33.14.09.2018 määruses on maakohus menetlusosalistele selgitanud, et kostja kohustused hagejate ees tulenesid 01.02.2018 kinnistu mõttelise osa võlaõiguslikust müügilepingust (tl 100-103) ja hagejatel tuleb nõude aluseks olevad asjaolud esile tuua. 14.09.2018 määruses ei ole maakohus hagejate nõudeid käsitlenud eraldi. Maakohus selgitas, et suulise lepingu olemasolu ei ole vaja eraldi tõendada, kuna nõue tuleneb kirjalikust lepingust. Samas jätkas maakohus, et hagejad on ise kinnitanud, et tegemist oli suulise kokkuleppega, millele kostja andis oma nõusoleku, mida kinnitab 01.02.2018 sõlmitud müügileping. Seega on maakohus hagejate nõudeid eristamata andnud selgitusi vastuoluliselt ja selgitusest pole arusaadav, millised asjaolud olid hageja 1 nõude osas olulised, milline oli hageja 1 ja kostja vahelise õigussuhte kvalifikatsioon ning kuidas jagunes tõendamiskoormis.
34.Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus hageja 1 nõude suhtes oli üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et kostja pidi tõendama seda, et hageja 1 ja kostja vahel puudus suuline kokkulepe. Kolleegium märgib, et 01.02.2018 võlaõiguslikust kinnistu mõttelise osa müügilepingust said tuleneda õigused ja kohustused ainult lepingu pooltele, s.t hagejale 2 ja kostjale. Hageja 1 ei olnud lepingu pooleks. Lepingu p-st 2.3 tuleneb ainult see, et hageja 1 on hagejale 2 loovutanud oma nõude kostja vastu 45 936,50 euro saamiseks, mis tulenes Harju Maakohtu 30.09.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-50936, ja tasunud kostja eest kohtutäituri Urmas Tärno nõude 57,20 eurot, kohtutäituri Mati Roodese nõude 1028,12 eurot ja ning kohtutäituri Mati Kadaku nõude 165,44 eurot. Eelviidatud lepingu punktist ei saa järeldada, millised kokkulepped olid hageja 1 ja kostja vahel. Eeltoodu tõttu pidi hageja 1 tõendama tema ja kostja vahelise suulise lepingu sõlmimist ja selle tingimusi.
35.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu otsusest ei ole arusaadav, kuidas kujunes kostjalt hageja 1 kasuks väljamõistetav summa. 01.02.2018 lepingu p 2.3 järgi oli hageja 2 tasunud kostja eest 1250,76 eurot, kuid välja mõisteti 4730,19 eurot. Maakohus ei ole tuvastanud otsuses, miks on hagejal 1 õigus nõuda kostjalt hageja 1 poolt kohtutäiturile Kaire Põltsile tasutud 3479,43 euro hüvitamist. Kohtutäitur Kaire Põltsi 05.02.2018 otsuste kohaselt pidi KTS § 41 lg 2 järgi tasuma seoses sissenõudja taotlusel täitemenetluse lõpetamisega kohtutäiturile tasu hageja 1.
36.Kuna maakohus on hageja 1 esitatud hagi osas viinud läbi eelmenetluse ebapiisavalt, mistõttu on otsus ebapiisavalt põhjendatud (TsMS § 442 lg 8), siis tuleb hageja 1 hagi rahuldamise osas maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtu poolt esmakordselt oluliste asjaolude tuvastamine, mh ka eelmenetluse läbiviimine, piiraks menetlusosaliste 8(10)
võimalust kohtulahendi peale edasi kaevata, kuna Riigikohtu menetluses lähtutakse alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludest.
37.Hageja 2 poolt esitatud leppetrahvi ja viivise nõude on maakohus õigesti lahendanud ja kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat lahendit. Kolleegium nõustub hageja 2 hagi osas tehtud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
38.01.92.2018 hageja 2 ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu p-s 5.4 oli kokku lepitud, et kui ostja lepingust taganeb p-s 5.2 nimetatud alusel või muu müüjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu, kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 5000 eurot. Pooled ei vaielnud, et kostja oli lepingu p 5.2.2 rikkunud, andes müüdud kinnisasja omandi üle kolmandale isikule, mis andis hagejale 2 õiguse lepingust p 5.4 järgi taganeda.
39.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud taganemisavalduse kättesaamise kostja poolt. Hageja 2 saatis taganemisavalduse kostjale 15.02.2018 e-kirjaga. 16.02.2018 on aadressilt, millele hageja 2 e-kirja saatis, vastatud hagejale 2 allkirjata e-kirjas, et hagejal 2 ei ole õigust saada leppetrahvi. Kostja ei ole väitnud, et tema pole seda kirja hagejale 2 saatnud. Eeltoodu tõendab, et kostja oli taganemisavalduse kätte saanud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et 01.02.2018 lepingu p 5.5 järgi sai lepingust taganeda ainult tahteavalduse saatmisega tähitud kirjaga. Eelviidatud punktis on pooled kokku leppinud, et lepingust taganemiseks saadab õigustatud pool teisele poolele ühepoolse avalduse, milles märgib lepingust taganemise aluse. Lepingust taganemine jõustub taganemisavalduse üleandmisel, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval arvates taganemisavalduse tähtkirjaga postiasutusele üleandmisest. Kolleegiumi arvates ei olnud pooled lepingus kokku leppinud, mil moel pidi taganemisavalduse üle andma. Seega võis lepingust taganeda ka e-kirjaga. Ainult juhul, kui taganemisavalduse kostjale üleandmist ei saa tõendada, oli võimalik lugeda see kostja poolt kättesaaduks lepingu p-s 5.5 kokkulepitud viisil.
40.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 01.02.2018 müügileping oli vastuolus heade kommetega. Tehingu hinnast ainuüksi sellist järeldust teha ei saa. 01.02.2018 müügileping oli sõlmitud isa ja poja vahel ja isa võõrandas elamu mõttelise osa pojale 47 187,26 euro eest. Maakohus on õigesti tehingu hinda võrrelnud kiirmüügi hinnaga, kuna enne tehingu tegemist toimus kostja suhtes mitu täitemenetlust ja nõuete täitmata jätmisel oleks kostjale kuulunud kinnistu mõttelise osa müünud kohtutäitur, mistõttu tavapärase müügiperioodiga müük ei oleks olnud võimalik. Samuti ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud asjaolusid, et kostja oleks olnud kinnistu mõttelist osa võõrandades sundolukorras. See, et kostja suhtes toimusid sundtäitmised, ei tähenda, et kostja oleks olnud sunnitud elamu võõrandama hagejale 2.
41.Maakohus jättis vaidlustatud otsusega menetluskulud kostja kanda ja mõistis hagejate kasuks solidaarselt välja 1280 eurot.
42.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada menetluskulude jaotus. Seoses hageja 2 hagi rahuldamisega ja selles osas maakohtu otsuse muutmata jätmisega tuleb hageja 2 hagi menetlemisega seotud kulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja 1 hagi osas jaotab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi
9(10)
maakohus menetluskulud tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis. Hageja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks käesolevas lahendis.
44.Kuigi hagejad on esitanud eraldi nõuded, on nad maksnud ühiselt riigilõivu, neil oli üks esindaja ja menetluskulusid eraldi esile toodud ei ole. Hageja 1 on tasunud maakohtule hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot, s.o mõlema hageja nõuete summalt. Kuna käesolevas menetluses on kahe erineva hageja erinevatel alustel ja erineva esemega hagi sama kostja vastu, siis tuleb hagejate menetluskulusid käsitleda eraldi. Hageja 1 hagi hinnaks oli 5109,38 eurot ja hageja 2 hagi hinnaks 5401,10 eurot. Kummalgi hagejal oleks tulnud tasuda hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot. Ringkonnakohus arvestab, et kummagi nõude eest oli maakohtule tasutud 300 eurot, seega mõlema hagi puhul 125 eurot vähem. Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja 600 eurot. Eeltoodust lähtuvalt oleks ta pidanud tasuma 850 eurot.
45.TsMS § 179 lg 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 125 eurot maakohtu menetluses tasumisele kuulunud riigilõivu katteks seonduvalt hageja 2 hagiga, kuna hagi rahuldati ja menetluskulud jäid kostja kanda, ja 125 eurot, mis kostja tasus vähem hageja 2 hagi peale apellatsioonkaebuse esitamisel ja sama summa, mille kostja tasus vähem hageja 1 hagi kohta tehtud otsust vaidlustades. Kokku tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse 375 eurot. Kuna hageja 1 hagi saadetakse tagasi maakohtule menetlemiseks, siis maakohtul on võimalik kohustada hagejat 1 tasuma riigilõivu juurde või lahendada riigilõivu vähem tasumisega seonduv otsuses.
46.Hageja 2 maakohtu menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot. TsMS 175 lg 1 järgi kuulub väljamõistmisele hagejat 2 esindanud lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja oli Artjom Morozov, kes osutas mõlemale hagejale maakohtus teenust kokku 11,5 tundi tunnihinnaga 60 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Kokku oli kulu 690 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on õigusabi osutamiseks kulutatud aeg vastavuses asja keerukusega ja tasu jääb tavapärase piiresse. Kuna õigusabi oli osutatud mõlemale hagejale sisuliselt võrdses mahus, siis hageja 2 õigusabikulude suuruseks maakohtus tuleb lugeda pool, mis on 345 eurot.
47.Ringkonnakohtu menetluses osutati mõlemale hagejale õigusabi 4 tundi kokku tasuga 240 eurot. Kolleegiumi arvates saab hagejate esindaja tegevusi (apellatsioonkaebusega tutvumine 20 minutit, kliendiga suhtlemine 10 minutit, kohtupraktika uurimine 30 minutit, apellatsioonile vastuse koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi) pidada vajalikuks. Hagejale 2 teenuse osutamisele kulunud vajalikuks ajaks saab lugeda 2 tundi, mille eest oli tasu 120 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
48.Kokku on hageja 2 menetluskulu, mis kuulub hüvitamisele, 765 eurot.