Täitmine › Muud täitmisasjad

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab menetluse, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Määruskaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on A V’i hagi I V’i, J V’i vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks (tsiviilasi 2-18-3858) ja A Vi hagi I Vi vastu kahju hüvitamiseks ning O V hagi I Vi vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks (2-18-2942). Kohus liitis 16.03.2021.a määrusega eeltoodud nõuded ühte menetlusse ning liidetud tsiviilasjade numbriks loeti 2-18-3858. Pooled esitasid kohtule 15.03.2021.a kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on palunud kohtul lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Eeltoodust tulenevalt saab kohtumääruse peale edasikaevata 2 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulud jaotanud ning kokku leppinud, et poolte lepinguliste esindajate kulud jäävad nende endi kanda. Kohus jätab kõik kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja I on esitanud 15.03.2021.a taotluse, mille kohaselt palub, et kohus tagastaks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o tsiviilasja nr 2-18-2942 62,50 eurot ja tsiviilasja nr 2-18-3858 tasutud 175 eurot (kompromissi punkt 15). Hageja I esitas 16.03.2021.a täpsustuse ning korrigeerib 15.03.2021.a esitatud kompromisslepingu punktis 15 märgitud tsiviilasjas 2-182942 makstud riigilõivu summa. Õige summa on 600 eurot. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt järgmisel põhjustel.

Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 2, kuulub tsiviilasjas nr 2-18-2942 tasutud riigilõivust tagastamisele 212,5 eurot. Hageja nõude hind nimetatud tsiviilasjas oli 5109,38 eurot ja hageja on esitatud nõude eest tasunud riigilõivu kokku 425 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et A V on nimetatud tsiviilasjas tasunud 600 eurot (22.02.2018 kviitung), kuid riigilõiv 600 eurot on tasutud ühiselt A Vi ja O V nõuete eest. Tallinna Ringkonnakohus märkis 27.09.2019.a kohtulahendis, et 22.02.2018 tasutud riigilõiv 600 eurot tuleb arvestada selliselt, et A V on tasunud enda nõude eest 300 eurot ja O V enda nõude eest 300 eurot. Kummalgi hagejal oleks tulnud tasuda hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot, mistõttu tuli A Vil tasuda täiendavalt 125 eurot (tasutud 15.11.2019). O V poolt maakohtus tasumata jäänud 125 eurot mõistis kohus kostjalt välja riigituludesse. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja I nõude esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 425 eurot, kuulub nimetatud riigilõivust tagastamisele pool, s.o 212,5 eurot. Kohus märgib, et O V eest tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuivõrd tema suhtes on kohtulahend jõustunud ning O V hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti I Vi kanda.

Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 2, kuulub tsiviilasjas nr 2-18-3858 tasutud riigilõivust tagastamisele 150 eurot. Hageja I on tasunud nimetatud tsiviilasjas riigilõivu 350 eurot, s.o 300 eurot hagihinnalt ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt. Kohus lahendas hagi tagamise taotluse 14.03.2018.a määrusega sisuliselt. Põhjendatud ei ole tagastada hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust pool. Hagejal on õigus taotleda hagihinnalt tasutud riigilõivust pool. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale I tagastamisele tsiviilasjas 2-18-3858 tasutud riigilõivust 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.