Tsiviilasi nr 2-19-108597
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.09.2019, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-108597
Tsiviilasi
Jõgeva vald, Jõgeva linn, Rohu tn x korteriühistu avaldus Axxx Jxxxxx ja Axxx Jxxxxx vastu majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse ja viivise nõuetes
Hagihind
1735,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Jõgeva vald, Jõgeva linn, Rohu tn 4 korteriühistu (registrikood: 80445526; asukoht: Rohu 4, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48307 Jõgeva maakond; e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Merike Valgmäe ([email protected]); Puudutatud isik I: Axxx Jxxxxx (isikukood: 4xxxxxxxxxxxxxxxxoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik II: Axxx Jxxxxx (isikukood: 3xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses Lõpplahend
1 (4)
nõudelt tasutud riigilõiv.
2 (4)
perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 10.04.2018 ja 07.05.2019 toimunud üldkoosolekutel kehtestasid korteriomanikud 2018.a ja 2019.a majanduskavad, mille kohaselt teevad korteriomanikud ettemakseid haldus- ja hoolduskulude, remondifondi maksete, üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni ning kütte eest, mida avaldaja on tõendatud 10.04.2018 ja 07.05.2019 üldkoosoleku protokollidega ning 2018.a ja 2019.a majanduskavadega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikutelt nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt võlgnevust 01.10.2018-30.04.2019 summas 1696,37 eurot. Nõue on esitatud aprilli 2019 arve alusel, mis on kohtule esitatud. Arvel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud majanduskavade alusel. Arvelt nähtub, et võlg seisuga 31.03.2019 on 1308,54 eurot, laekumata 207,67 eurot (seisuga 31.03.2019, tähtaeg 20.04.2019) ning aprillikuu teenuste (2019.a) eest tuleb tasuda 180,16 eurot. Kokku on võlgnevus 1696,37 eurot. Puudutatud isikud võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1696,37 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil 20.11.2018-11.06.2019 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast hagi esitamise kuupäevani. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist summas 38,65 eurot. Kohus kontrollis viivise arvestust, mis on korrektne. Puudutatud isikud viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 38,65 eurot tuleb puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 1735,02 eurot, millest põhivõlgnevus on 1696,37 eurot ja viivis 38,65 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,
3 (4)
väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub puudutatud isikute poolt avaldajale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.