Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

töötab xxx AS-is, kus tema töötasu on 1000 (neto) eurot kuus; koguvõlgnevus erinevate võlausaldajate ees on 44 772,79 eurot; on püsivalt maksejõuetu, sest kasutas finantsprobleemide lahendamiseks laene; asus tööle ja koheselt võttis ka esimesed laenud juba 19 aastaselt; väga palju raha on kulunud hambaravile ja ka eluruumile, sh korduvad vahetused; võttis laenu ja maksis neid tagasi kuni viimaste kuudeni aastal 2019; kuid intressid kujunesid võetud laenuga võrreldes mitmekordseteks ja laenude põhiosad peaaegu üldse ei saa tagasi makstud, sh mõnede krediidifirmade tagasimaksed määrati selliselt, et põhiosamakse on paar eurot, intressid aga paarsada eurot kuus; järgis tuttavate nõuandeid ja hakkas internetis kaarte mängima ja vahepeal läks isegi hästi, kuid lõpuks tabasid ebaõnnestumised ning kaotas veel mitu tuhat eurot - enam ei mängi, on endale ka mängukeelu seadnud; on teinud kõikvõimaliku, et taas järje peale saada, aga võlad ei vähene, mistõttu oli stressi tõttu 2018. aasta lõpus peaaegu pool aastat haige; peres kasvab kaks alaealist last, üks xxx-aastane, teine sündis xxx; puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Vastates ajutise halduri täpsustavatele küsimusele teatab võlgnik järgmist:     

maksejõuetuks loeb end alates 2019.aasta maikuust; puuduvad varalised nõuded teiste isikute vastu; puuduvad rendi- või üürilepingud; puuduvad pooleliolevad kohtuvaidlused ja/või täitemenetlused; oma tervislikku seisundit hindab normaalseks;



rahvastikuregistri andmetel on vanemaks ühele lapsele, teine on abikaasa laps.

Võlgniku arvelduskontodel raha puudub. Isegi, kui neile kontodele laekub töötasu, siis sellest töötasust 540 eurot ei saaks arvata pankrotivara koosseisu, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida (seega ka mitte arvata pankrotivarasse) sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära, mis 2019. aastal on 540 eurot. Ning TMS § 132 lg 2 kohaselt lisandub mittekinnipeetavale summale iga ülalpeetava alaealise lapse kohta veel 180 eurot (1/3 540-st = 180). Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid kodaniku eluajal tema kohustusliku pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Seega pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Võlgnik on pankrotiavalduse lisana kohtule esitanud oma võlgade detailse nimekirja, millest nähtuvad võlgniku täitmata kohustused 12 võlausaldaja ees kogusummas 44 772,79 eurot. Võlgade täpsustamisel selgus muuhulgas, et esitatud nimekirjas on võlg xxx ees kokku 1590,55 eurot, kuid xxx AS andmetel on võlg kokku 1762,03 eurot, st 171,48 võrra suurem ning võlg xxxAS ees on kokku 5931,11 eurot (2472,72 + 3458,39), kuid xxx AS teatel on võlg vaid 3296,89 eurot, st 2634,22 euro võrra väiksem. See tähendab, et kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele viiviseid ja intresse jätkuvalt ning et võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot vältimatu - võlgasid on ca 44 772,79 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, eeldatakse et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused, sh laenude võtmine nn kiirlaenupakkujatelt ja hasartmäng. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks umbes 44 772,79 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi.

Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 630 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 630 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.