4.Avaldada teade käesoleva määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud U.B kanda, v.a. võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.U.B (isikukood: XXX, edaspidi võlgnik) esitas 01.07.2019 Harju Maakohtule avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Harju Maakohtu 23.09.2019 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.
3.Harju Maakohtu 21.01.2020 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised olid alljärgnevad. PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded ja jaotised olid alljärgnevad: Võlausaldaja Tunnustatud nõude summa Jaotis (%) (eurodes)
M.R.C
534,06 2,30
X.R.S
3 453,78 14,87
S.P.K
1 740,71 7,50
B.K.S OÜ
1 939,04 8,35
H.W.X
1 041,44 4,49
O.U.I
3 963,94 17,07
R.T.A
3 758,83 16,19
C F AS
1 867,89 8,045
Q.Y.B
1 139,53 4,91
A F OÜ
110,72 0,48
A F OÜ
110,72 0,48
A F OÜ
110,72 0,48
A F OÜ
110,72 0,48
S.A.J
3 335,20 14,35 Kokku 23 217,30 100
4.Harju Maakohtu 27.02.2020 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kohustati võlgnikku esitama 2
kohtule iga-aastaselt alates määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta, ning kohustati võlgnikku tegema vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas.
5.Võlgnik esitas 06.04.2021 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi 01.01.2020-01.01.2021 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks töötasu netosummas 600 eurot kuus ning 7725,51 eurot aruandeperioodil kokku. Võlgnik tõi välja, et töötab E OÜ-s tootmise spetsialistina. Võlgnik selgitas, et tegid abikaasaga 2020. a. vältel oma kontode vahel ülekandeid suurusjärgus 25 000 eurot, kuivõrd võlgniku abikaasa tegeleb kasiinomängudega. Tegemist oli sama raha edasi-tagasi kandmisega, mitte täiendava sissetulekuga. Võlgnik selgitas ühtlasi, et kandideeris aasta jooksul umbes 30 ametikohale. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus 925 eurot, mille võlgnik ja tema abikaasa jagavad enam-vähem võrdselt. Võlgnik tõi ühe jooksva kuluna välja võla abikaasa ees, mille on võlgnik tekitanud (võttes võlgu erinevatest krediidiasutustest), mida võlgnik tasub, et mitte jääda ilma korterist. Võlausaldajatele tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtted, e-MTA väljavõtte võlgniku 2020. a. sissetulekutest, 09.03.2021 töölepingu E OÜ-ga ning väljavõtte CV Keskus portaalist võlgniku kandideerimiste kohta. 6. Võlausaldaja M.R.C esitas 25.08.2021 taotluse. Võlausaldaja hinnangul võlgniku aruandest ja selle lisadest nähtuvat võlgniku sissetuleku suurust arvestades on võlgnik jätnud võlausaldajale väljamakse summas 74,33 eurot teostamata. Võlausaldaja palus kohtul kohustada võlgnikku väljamakset tegema või jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja M.R.C teatas 03.09.2021 kirjas, et suhtles võlgnikuga, tegi seoses ülalpeetavate lisandumisega uue arvestuse, mille kohaselt kuulus võlausaldajale tasumisele 28,17 eurot, ning et võlgnik tegi puuduoleva makse 02.09.2021.
7.Võlgnik esitas 27.02.2022 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi 01.01.2021-31.12.2021 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks töötasu netosummas 900 eurot kuus ning 22 121,86 eurot aruandeperioodil kokku. Võlgnik tõi välja, et töötab S Õ AS-is kontroller-komplekteerijana. Võlgnik selgitas, et sissetulekute all on arvestatud ka väljavõetud II samba pensioni, ning et sissetulekutest umbes 8000 euro ulatuses maksis ta ära võlgu, mille oli tekitanud oma abikaasale viimase teadmata. Võlgniku ainsaks varaks on raha kontodel summas 100 eurot. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus 1200 eurot. Võlgnik tõi ühe jooksva kuluna välja võla abikaasa ees, mille on võlgnik tekitanud (võttes abikaasa loata ja teadmata võlgu erinevatest krediidiasutustest), mida võlgnik tasub igakuiselt summas 400 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab kolm last ning tema abikaasa on hetkel töötu, mistõttu kannab võlgnik enamuse kulusid ise. Võlausaldajatele tehtud väljamaksete all loetles võlgnik väljamakse M.R.C-le 02.09.2021 summas 28,17 eurot. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtte ning väljavõtte e-MTA töötamise registrist.
8.Võlausaldaja H.W.X esitas 25.04.2022 taotluse. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud loovutuskohustust. Võlausaldajatele pidanuks võlgniku saadud tulumaksutagastusi ning II pensionisamba väljamakset arvestades perioodil märts 2020 kuni detsember 2021 laekuma 8389,90 eurot, sh H.W.X-ile 376,71 eurot, kuid sellist väljamakset võlausaldajale tehtud ei ole. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma abikaasale võlga tasudes teinud makseid menetlusvälisele võlausaldajale, kes ei saa seaduse 3
kohaselt pöörata sissenõuet võlgniku varale või usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele ning M.R.C-le väljamakset tehes eelistanud üht võlausaldajat teistele. Võlausaldaja palus kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 9. Võlgnik selgitas 04.05.2022 seisukohas, et peab üleval kolme last, tema naine on töötu ning saab üksnes 520 eurot lastetoetust. Enne pankroti väljakuulutamist oli võlgnik kasiinosõltlane ning võttis lisaks isiklikele laenudele laene ka oma naise nimel kokku 25 000 euro väärtuses, millest osadest abikaasa teadis ja osadest mitte. Võlgnik sõlmis abikaasaga kirjaliku kokkuleppe, et maksab need võlad ise tagasi. Seetõttu maksab võlgnik igakuiselt kolme laenu kogusummas 420 eurot ning kui ta seda ei teeks, siis kaotaks tema abikaasa oma kodu võlgniku rumaluse tõttu. Lisaks nimetatud kulule kannab võlgnik kahe lapse lasteaiakulud, interneti, telefoni ja osa kommunaalarvetest. Toiduks ja laste riieteks jääb igakuiselt 200-300 eurot ringis. Lisaks on võlgnik igal aastal erinevatel põhjustel töötu olnud umbes 3-kuuliste perioodide kaupa, mille ajal oli tarvis säästudest peret ülal pidada. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, sest majanduslik olukord ei võimalda seda.
10.Kohus jättis 26.05.2022 määrusega võlausaldaja H.W.X 25.04.2022 taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks läbi vaatamata seoses taotluse tagasivõtmisega.
11.Võlgnik esitas 10.02.2023 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi 01.01.2022-01.01.2023 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks töötuskindlustushüvitis netosummas 270 eurot kuus ning 11 145,01 eurot aastas. Võlgnik tõi välja, et on töötu ning otsib aktiivselt tööd. Samuti selgitas võlgnik, et võlgniku ja tema abikaasa ühine kolmas laps sündis 13.01.2023. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus 1200 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab neli last ning nad on abikaasaga mõlemad hetkel töötud. Võlausaldajatele tehtud väljamaksete all loetles võlgnik järgmised väljamaksed: M.R.C-le 9 eurot, H.W.X-ile 25,09 eurot, Q.Y.B 15 eurot, R.T.A-le 14 eurot, S.A.J-ile 15,20 eurot, M.L.X-ile 9,34 eurot, C-le (B.K.S) 10 eurot, S.P.K-le 11 eurot, X.R.S Financ 20 eurot ning A.G.S-ile (J.W.O) 14 eurot. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtte ning e-MTA väljavõtte võlgniku 2022. a. sissetulekutest.
12.Võlausaldaja H.W.X esitas 06.03.2023 taotluse. Võlausaldaja hinnangul teeb võlgnik endiselt ülekandeid abikaasale ning eelistab seeläbi jätkuvalt pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldajat, kahjustades selliselt käesoleva menetluse võlausaldajaid. Võlausaldaja hinnangul kinnitavad võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad T G OÜ ülekanded (selgituses märgitud „Play North“, „Ninja“, „Boost“ või „Senukai“), et võlgnik tegeleb jätkuvalt hasartmängude mängimisega. Samuti nähtuvad võlgniku arvelduskonto väljavõttelt ülekanded, mida võlgnik selgitanud ei ole, muu hulgas 113 ülekannet AllePal OÜga (maksete selgituses märgitud Osta.ee-d) ning 33 ülekannet COINBASE IE EUR-iga, mis on krüptovaluutatehinguid vahendav portaal. Võlausaldaja arvestuste kohaselt kuulus perioodil jaanuar 2022 kuni detsember 2022 võlausaldajatele väljamaksmisele 1353,82 eurot, sealhulgas H.W.X-ile 60,79 eurot. Faktiliselt on võlgnik võlausaldajale maksnud üksnes 25,09 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik põhistanud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimist. Võlausaldaja palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 4
13.Võlgnik selgitas 16.05.2023 ärakuulamisel, et otsib aktiivselt tööd ning on saatnud ca 120130 elulookirjeldust kõikvõimalikele ametikohtadele, ent ei ole sellegipoolest 8-9 kuu jooksul suutnud tööd leida. Võlgnikul on põhiharidus ning puuduvad autojuhiload. Ülekanded abikaasale ei ole mitte laenude vaid igapäevaste majapidamiskulude katteks, võlgnik ei ole lihtsalt varasemat makse selgitust muutnud. Võlgnik ei tee vastavaid makseid ise oma kontolt, sest ei usalda ennast, kuivõrd on endine kasiinosõltlane ja tal on diagnoositud vaimse tervise häire. Võlgnik alustas vaimse tervise probleemidega tegelemist, ent ravi jäi pooleli tulenevalt ravikindlustuse lõppemisest.
14.Võlgnik esitas 31.05.2023 saatekirja e-konsultatsioonile, tõendamaks oma vaimse tervise häiret.
15.Kohus jättis 30.06.2023 määrusega võlausaldaja H.W.X 06.03.2023 taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks rahuldamata ja jätkas kohustustest vabastamise menetlust.
16.Võlgnik esitas 28.02.2024 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi 01.01.2023-01.01.2024 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks vanemahüvitis kogusummas 9455,51 eurot aastas. Võlgnik tõi välja, et on töötu alates 01.12.2023 ning otsib aktiivselt tööd. Samuti selgitas võlgnik, et on hasartmängusõltuvusest tulenevalt teinud tehinguid krüptovaraga ning seeläbi kaotanud 2000 eurot. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on suurusjärgus 1700-2000 eurot, kuivõrd lapsed on palju haiged ja ainuüksi apteegitarvetele kulub aastas 1200 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab neli last ning nad on abikaasaga mõlemad hetkel töötud. Perekond elab hetkel toetustest ning saavad ka toiduabi. Võlausaldajatele tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskontode väljavõtted, e-MTA väljavõtte võlgniku 2023. a. sissetulekutest, väljavõtte CV Keskus portaalist võlgniku kandideerimiste kohta, väljavõtte Töötukassa portaalist võlgniku kandideerimiste kohta, võlgniku abikaasa arvelduskonto väljavõtte apteegikulude osas ning võlgniku seletuskirja võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmise kohta.
17.Võlgnik esitas 09.02.2025 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi 01.01.2024-31.12.2024 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötasu suurusjärgus 900-1000 eurot kuus, vanemahüvitis ja töövõimetushüvitised kogusummas 6674,13 eurot aastas. Võlgnik tõi välja, et sai tööle 10.07.2024, enne seda oli töötu ja ühel kuul vanemapuhkusel. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on vähemalt 1000 eurot. Võlgnik selgitas, et peres kasvab neli last ning võlgniku abikaasa on hetkel töötu. Võlausaldajatele tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid. Võlgnik lisas aruandele oma arvelduskonto väljavõtted, e-MTA väljavõtte võlgniku 2024. a. sissetulekutest ning võlgniku seletuskirja võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmise kohta.
18.Kohus palus 08.04.2025 kohtunõudes võlgnikul muu hulgas selgitada, millest tulenevalt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust väiksemas ulatuses, ning mida on võlgnik perioodidel, mil ta on olnud töötu, teinud mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Samuti palus kohus selgitada, kuidas on hasartmängude mängimine, krüptovaluutaga kauplemine ning Osta.ee portaalis kauplemine mõjutanud võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse otsinguid ning missuguses ulatuses on võlgnik nende tegevustega tulu teeninud. 5
19.Võlgnik esitas 21.04.2025 seletuskirja, oma arvelduskontode väljavõtted, väljavõtte eMTA töötamise registrist, Coinbase portaali tehingute ajaloo väljavõtted 2023-2025 kohta ning oma bioloogiliste laste sünnitõendid.
20.Võlgnik esitas 30.04.2025 aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi 01.01.2024-27.02.2025 kohta. Esitatud aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötasu suurusjärgus 950-1075 eurot kuus. Lisaks on võlgnik saanud tulumaksutagastuse, vanemahüvitist ja töövõimetushüvitist. Võlgnik tõi välja, et töötab alates 10.07.2024 Rimi Eesti Food AS-is andmesisestaja/tootespetsialistina. Samuti osutas võlgnik, et on kandideerinud üle 175 ametikohale. Võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on vähemalt 1050 eurot, millele lisanduvad kulud riietele, laste prillidele, silmaarstidele ning apteegitarvetele. Võlgnik selgitas, et tema kannab kommunaalkulud, Interneti ja televisiooni kulu, lasteaiamaksud, laste trennid jms. Võlausaldajatele tehtud väljamaksed aruande kohaselt puudusid. Võlgnik lisas aruandele e-MTA väljavõtte võlgniku 2024. a. ja 2025. a. sissetulekute kohta ning taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik selgitas taotluses, et tal puuduvad vara ja säästud, ta elab absoluutses vaesuses ning kasvatab kolme alaealist last. Tema igakuine netosissetulek on ligikaudu 1000 eurot, mis kulub täielikult esmavajaduste katmiseks. Tema võlgnevused on kujunenud välja varasema eluperioodi jooksul, mil t kannatas vaimse tervise probleemide all ning sattus hasartmängusõltuvusse. Ta tegeleb aktiivselt sõltuvusprobleemiga ka praegu ning kannatab siiani vaimse tervise häirete all, mis mõjutavad oluliselt tema toimetulekut ja töövõimet. Ta on teinud jõupingutusi olukorra parandamiseks, kuid varasemad kohustused ületavad tema reaalse maksevõime.
21.Kohus palus 28.02.2025 kohtunõudega Eesti Töötukassalt, Maksu- ja Tolliametilt, Pensionikeskus AS-ilt, Sotsiaalkindlustusametilt ning krediidi- ja makseasutustelt teavet võlgniku kohustuste täitmise kontrollimise võimaldamiseks, mille vastavad asutused kohtule ka esitasid.
22.Kohus palus 02.05.2025 võlausaldajatel esitada oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja ärakuulamise soovi osas ning andmed võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja võlausaldajate nõuete jäägi kohta. Võlausaldajad esitasid kohtule seisukohad alljärgnevalt:
22.1.R.T.A teatas 02.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 01.06.2022 summas 9 eurot, 12.09.2022 summas 5 eurot ja 06.03.2024 summas 10 eurot ehk kogusummas 24 eurot. Võlgnevuse jääk on 3734,83 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
22.2.S.P.K teatas 02.05.2025, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd võlausaldaja nõudeid ei ole piisaval määral rahuldatud. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 01.06.2022 summas 6 eurot, 12.09.2022 summas 5 eurot ja 06.03.2024 summas 7,50 eurot ehk kogusummas 18,50 eurot. Võlgnevuse jääk on 1722,21 eurot. 22.3. B.K.S teatas 02.05.2025, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul kui võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul teha suuremas summas väljamakseid võlausaldaja nõude katteks ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega, ning et 6
tegemist on süülise rikkumisega. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 01.06.2022 summas 10 eurot ja 06.03.2024 summas 7 eurot ehk kogusummas 17 eurot. Võlgnevuse jääk on 1723,21 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.
22.4.Q.Y.B teatas 05.05.2025, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada ega soovi olla suuliselt ärakuulatud.
22.5.M.R.C teatas 07.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Alternatiivselt tuleks pikendada kohustustest vabastamise menetlust ja määrata võlgnikule uus usaldusisik. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik täitnud võlausaldaja nõuet arvestatavas ulatuses ega ole olnud motiveeritud lisatööd tegema, tegeledes selle asemel hasartmängudega. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 02.09.2021 ja 01.06.2022 kogusummas 37,17 eurot. Võlgnevuse jääk on tunnustatud nõuet summas 534,06 arvestades seega 496,89 eurot. 22.6. S.A.J teatas 07.05.2025, et ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnevuse jääk on 3320 eurot, võlgnik on teinud maksed ning tundnud huvi maksegraafiku vastu.
22.7.A.G.S teatas 09.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi ja kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, jättes võlausaldajatele väljamaksed sooritamata ja jättes kohtu korraldused täitmata. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud.
22.8.O.I.G teatas 09.05.2025, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik süüliselt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse ega selle otsimisega, kuna vastavad tõendid on võlausaldaja hinnangul esitamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Võlausaldaja tunnustatud nõuete jäägid on 110,72 eurot, 110,72 eurot, 110,72 eurot ja 110,72 eurot, võlausaldajale S.A.J-i poolt loovutatud nõude jääk on 3335,20 eurot ning võlausaldajale O.U.I poolt loovutatud nõude jääk on 3963,94 eurot.
22.9.H.W.X teatas 23.05.2025 , et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja jäi oma 06.03.2023 menetlusdokumendis väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatud määras, ei ole põhjendatud hasartmängude mängimine. Tasudes menetlusvälisele isikule võlgnevust summas 200 eurot kuus eelistab võlgnik teist võlausaldajat. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid 02.06.2022 summas 11 eurot, 25.07.2022 summas 9,09 eurot, 12.09.2022 summas 5 eurot ja 06.03.2024 summas 10 eurot ehk kogusummas 35,09 eurot. Võlgnevuse jääk on 1006,35 eurot. 7
22.10.Vastuseks 12.06.2025 kohtunõudele teatas O.I.G 16.06.2025, et edastas S.A.J-i loovutuslepingu ekslikult, ning et antud nõue ei ole siiski O.I.G-le loovutatud.
23.Kohus kuulas 12.05.2025 ärakuulamisel võlgniku vande all suuliselt ära.
24.Võlgnik esitas 19.05.2025 tõendid tööotsingute kohta ning võlgniku tervisliku seisundi kohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
26.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 13.06.2018, mistõttu kohaldub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).
27.PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
28.PankrS v.r. § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS v.r. § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS v.r. §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
29.Riigikohtu praktika kohaselt näeb kohustustest vabastamise menetlus kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see peab lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-119-16, p 14; RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).
30.Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS v.r. 175 lg 2 p 2 alusel tuvastada, et: 1) PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma 8
eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-21-31-16, p 14)
31.Seejuures johtub Riigikohtu praktikast, et kui võlgniku käitumises ei esine PankrS v.r. § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-146-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).
32.Seejuures VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt TlnRnKm 12.12.2022, 2-1356245/114, p 13, TrtRnKm 01.06.2018, 2-08-63521, p 14).
33.Kohtu hinnangul on võlgnik oma PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 sätestatud tulu loovutamise kohustust rikkunud.
33.1.PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).
33.2.Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga, et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).
33.3.PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1.
9
33.4.TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata näiteks sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ning Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks (p 5).
33.5.TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
33.6.Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest johtuvalt oli töötasu alammäär 2020. a. 584 eurot, 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.
33.7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
33.8.Rahvastikuregistri andmetest ning võlgniku selgitustest ja tõenditest (dtl 10141016) nähtuvalt on võlgnikul PKS § 97 p-s 1 sätestatule vastavad ülalpeetavad sünniaegadega 18.04.2019, 16.05.2020 ja 13.01.2023.
33.9.Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2020. a. aprillini 778,67 eurot (584 + 1/3 x 584), 2020. a. maist 2021. a. detsembrini 973,33 eurot (584 + 2/3 x 584), 2022. a. jaanuarist 2022. a. detsembrini 1090, 00 eurot (654 + 2/3 x 654), jaanuarist 2023. a. detsembrini 2023. a. 1450 eurot (725 + 3/3 x 725) , jaanuarist 2024. a. kuni detsembrini 2024. a. 1640 eurot (820 + 3/3 x 820) ning jaanuarist 2025. a. 1722 eurot (886 + 3/3 x 886) (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 25).
33.10.Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku 1⁄2 (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).
33.11.Võlgnik on perioodil 27.02.2020 – 27.02.2025 saanud erinevatel kuudel TMS § 131 lg 1 p-s 5 sätestatud sissetulekuid, s.o. Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetust, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Kuivõrd TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata, ei pidanud 10
võlgnik PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu usaldusisikule üle andma. Seetõttu ei võta kohus vastavaid tulusid ka võlgniku loovutamisele kuuluva tulu arvestuses arvesse.
33.12.Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest (dtl 139-155, 210-233) ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: veebruaris tulumaksutagastuse 481,72 eurot, märtsis töötasu 788,99 eurot, aprillis töötasu 807,75 eurot, mais töötasu 629,22 eurot, töövõimetushüvitise 255,81 eurot ja töötasu hüvitise 496,30 eurot, juunis töötasu ja lõpparve 762,43 eurot, augustis töötasu 59,12 eurot, septembris töötasu 46,27 eurot, oktoobris töötasu 855,14 eurot, novembris töötasu 1028,47 eurot, detsembris töötasu ja puhkuseraha 1214,06 eurot, jaanuaris töötasu 757,74 eurot ja töövõimetushüvitise 13,43 eurot ning veebruaris töötasu, haigusraha ja lõpparve 1209,88 eurot ning tulumaksutagastuse 690,66 eurot.
33.13.Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 võlausaldajatele loovutama märtsis 5,16 eurot, aprillis 14,54 eurot, mais 204,00 eurot, novembris 27,57 eurot, detsembris 120,36 eurot ja veebruaris 463,60 eurot ehk kokku 835,24 eurot.
33.14.Vastavalt 21.01.2020 määruses toodud jaotistele (dtl 77-79) ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: M.R.C-le 19,21 eurot, X.R.S-ile 124,25 eurot, S.P.K-le 62,62 eurot, B.K.S Estonia OÜ-le 69,76 eurot, H.W.X-ile 37,47 eurot, O.U.I-le 142,60 eurot, R.T.A-le 135,22 eurot, C F AS-ile 67,20 eurot, Q.Y.B 40,99 eurot, A F OÜ-le 4 x 3,98 eurot ning S.A.J-ile 119,98 eurot.
33.15.Võlgniku esitatud aruandest (dtl 124-129) ja võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 139-155) nähtuvalt perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ei teinud.
33.16.Seega rikkus võlgnik perioodil 27.02.2020 – 26.02.2021 tulu loovutamise kohustust, jättes võlausaldajatele 21.01.2020 määruses toodud jaotistele vastavad väljamaksed tegemata.
33.17.Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest (dtl 210-233, 350-386) ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: aprillis töötasu 813,52 eurot, mais töötasu 761,38 eurot ja töövõimetushüvitise 13,43 eurot, juunis töötasu 794,45 eurot ja töövõimetushüvitise 26,86 eurot, juulis töötasu ja lõpparve 2061,99 eurot, augustis töötasu 151,83 eurot, septembris töötasu ja lõpparve 1540,01 eurot ning II pensionsamba väljamakse, täiendava laekumise ja kompensatsioonimakse 8010,73 eurot, novembris töötasu 42,05 eurot, detsembris töötasu 514,54 eurot, jaanuaris töötasu 1093,55 eurot ning veebruaris töötasu 1050,97 eurot, töövõimetushüvitise 63,30 eurot ja tulumaksutagastuse 586,93 eurot.
11
33.18.Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 võlausaldajatele loovutama juulis 544,33 eurot, septembris 4045,37 eurot, jaanuaris 1,77 eurot ja veebruaris 305,60 eurot ehk kokku 4897,07 eurot.
33.19.Vastavalt 21.01.2020 määruses toodud jaotistele (dtl 77-79) ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: M.R.C-le 112,65 eurot, X.R.S-ile 728,48 eurot, S.P.K-le 367,16 eurot, B.K.S OÜ-le 408,99 eurot, H.W.X-ile 219,66 eurot, O.U.I-le 836,09 eurot, R.T.A-le 792,83 eurot, C F AS-ile 393,98 eurot, Q.Y.B 240,35 eurot, A F OÜ-le 4 x 23,35 eurot ning S.A.J-ile 703,47 eurot.
33.20.Võlgniku esitatud aruandest (dtl 203-208) ja võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 210-233) nähtuvalt perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 tegi võlgnik väljamakseid kogusummas 28,17 eurot, mille maksis tervikuna välja M.R.C-le.
33.21.Seega loovutas võlgnik perioodil 27.02.2021 – 26.02.2022 tulu oluliselt väiksemas ulatuses, kui ta seda tegema pidanuks, ning kohtles võlausaldajaid seejuures ka ebavõrdselt tulenevalt 21.01.2020 määruses toodud jaotiste järgimata jätmisest.
33.22.Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 350-386, 527-552) ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: märtsis töötasu 875,70 eurot ja töövõimetushüvitise 65,57 eurot, aprillis töötasu 902,14 eurot, mais töötasu 1171,83 eurot ja töövõimetushüvitise 31,65 eurot, juunis töötasu 952,74 eurot ning puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise 98,50 eurot, juulis töötasu 1825,45 eurot, augustis töötasu 844,62 eurot, septembris töötasu 1215,58 eurot, preemia 245,78 eurot ning puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise 24,62 eurot, oktoobris puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise 320,11 eurot ning veebruaris vanemahüvitise 682,10 eurot.
33.23.Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 võlausaldajatele loovutama mais 56,74 eurot, juulis 367,73 eurot ja septembris 197,99 eurot ehk kokku 622,46 eurot.
33.24.Vastavalt 21.01.2020 määruses toodud jaotistele (dtl 77-79) ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: M.R.C-le 14,32 eurot, X.R.S-ile 92,60 eurot, S.P.K-le 46,67 eurot, B.K.S OÜ-le 51,99 eurot, H.W.X-ile 27,92 eurot, O.U.I-le 106,27 eurot, R.T.Ale 100,77 eurot, C F AS-ile 50,08 eurot, Q.Y.B 30,55 eurot, A F OÜ-le 4 x 2,97 eurot ning S.A.J-ile 89,42 eurot.
33.25.Võlgniku esitatud aruandest (dtl 344-348) ja võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 350-386) nähtuvalt perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 tegi võlgnik väljamakseid kogusummas 142,63 eurot, mille jaotas võlausaldajate vahel järgnevalt: M.R.C-le 9 eurot, X.R.S-ile 20 eurot, S.P.K-le 11 eurot, 12
B.K.S-ile (ärinimi muutunud) 10 eurot, H.W.X-ile 25,09 eurot, O.U.I-le (M.L.X kontole tulenevalt nõude loovutamisest) 9,34 eurot, R.T.A-le 14 eurot, C F AS-ile (A.G.S kontole tulenevalt nõude loovutamisest) 14 eurot, Q.Y.B 15 eurot ning S.A.J-ile 15,20 eurot. 33.26. Seega loovutas võlgnik perioodil 27.02.2022 – 26.02.2023 tulu oluliselt väiksemas ulatuses, kui ta seda tegema pidanuks, ning kohtles võlausaldajaid seejuures ka ebavõrdselt tulenevalt 21.01.2020 määruses toodud jaotiste järgimata jätmisest.
33.27.Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 527-552, 572-613) ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et perioodil 27.02.202326.02.2024 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: märtsis vanemahüvitise 602,98 eurot, juunis vanemahüvitise 1179,29 eurot, juulis vanemahüvitise 1151,09 eurot, augustis vanemahüvitise 1179,29 eurot, septembris vanemahüvitise 1179,29 eurot, oktoobris vanemahüvitise 1151,09 eurot, novembris vanemahüvitise 1179,29 eurot ja detsembris vanemahüvitise 1151,09 eurot.
33.28.Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt ei pidanud võlgnik perioodil 27.02.2023-26.02.2024 võlausaldajatele tulu loovutama.
33.29.Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 527-552) nähtuvalt perioodil 27.02.2023 – 26.02.2024 tegi võlgnik väljamakseid kogusummas 45,00 eurot, mille jaotas võlausaldajate vahel järgnevalt: S.P.K-le 7,50 eurot, B.K.S-ile (uus ärinimi) 7,5 eurot, H.W.X-ile 10 eurot, R.T.A-le 10 eurot ning C F AS-ile (A.G.S kontole tulenevalt nõude loovutamisest) 10 eurot.
33.30.Seega loovutas võlgnik perioodil 27.02.2023 – 26.02.2024 tulu suuremas ulatuses, kui ta seda tegema pidanuks, ent kohtles võlausaldajaid seejuures ebavõrdselt tulenevalt 21.01.2020 määruses toodud jaotiste järgimata jätmisest.
33.31.Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 572-613, 881-931) ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (dtl 688-695) nähtub, et perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: märtsis tulumaksutagastuse 521,35 eurot, mais vanemahüvitise 1151,09 eurot, augustis töötasu 733,34 eurot, septembris töötasu 1026,54 eurot, oktoobris töötasu 965,18 eurot, novembris töötasu 913,53 eurot, detsembris töötasu 980,91 eurot, jaanuaris töötasu 1011,18 eurot ning veebruaris töötasu 836,58 eurot ja töövõimetushüvitise 241,88 eurot.
33.32.Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt ei pidanud võlgnik perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 võlausaldajatele tulu loovutama.
33.33.Võlgniku esitatud aruandest (dtl 1028-1032) ja võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 881-931) nähtuvalt perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ka ei teinud.
33.34.Seega ei rikkunud võlgnik perioodil 27.02.2024 – 27.02.2025 tulu loovutamise kohustust.
13
33.35.Kokkuvõtvalt nähtub ülaltoodud asjaoludest, et võlgnik tegi kohustustest vabastamise menetluse kestel kõigile võlausaldajatele kokku väljamakseid üksnes 215,80 euro ulatuses, kuigi võlgnik pidanuks väljamakseid kõigile võlausaldajatele kokku tegema vähemalt 6354,77 euro ulatuses.
34.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust osaliselt raskelt süüliselt ja on seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud.
34.1.Võlausaldaja M.R.C osutas 25.08.2021 taotluses (dtl 195-199) lisatud arvestusele tuginedes, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele seaduses sätestatud ulatuses väljamaksed tegemata. 03.09.2021 teatas M.R.C (dtl 200), et korrigeeris arvestust seoses ülalpeetavate olemasoluga võlgnikul, ning et võlgnik on korrigeeritud arvestuse järgse väljamakse võlausaldajale teostanud 02.09.2021.
34.2.Võlausaldaja H.W.X märkis 25.04.2022 taotluses (dtl 263-268) lisatud arvestusele tuginedes, et võlgnik on rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-test 3-5 tulenevat loovutuskohustust, kuivõrd on saanud 03.03.2020 ja 26.02.2021 tulumaksutagastused ning AS-ilt Pensionikeskus 03.09.2021 II pensionisamba väljamakse, 21.09.2021 täiendava laekumise ning 28.09.2021 kompensatsioonimakse, ent ei ole nimetatud tulu võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks loovutanud. Selle asemel on võlgnik teinud ülekandeid oma abikaasale, kes ei ole pankrotimenetluses tunnustatud nõuet omav võlausaldaja. Üksnes M.R.C-le väljamakset tehes on võlgnik kohelnud ebavõrdselt pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavaid võlausaldajaid.
34.3.Võlgnik selgitas 04.05.2022 seisukohas (dtl 309-311), et oli varem kasiinosõltlane ja võttis laenu abikaasa nimel kokku 25 000 euro ulatuses, millest abikaasa vaid osaliselt teadis. Võlgnik leppis abikaasaga kokku, et maksab vastavad võlad ise ära, et pere ei kaotaks oma kodu. M.R.C eelistamise küsimuses selgitas võlgnik, et M.R.C oli ainus, kes andis võlgnikule rekvisiidid väljamaksete tegemiseks.
34.4.Võlgnik selgitas 12.05.2025 ärakuulamisel (dtl 1128, ajamärk 00:42:50 – 00:44:36), et ei teadnud, et riigilt laekunud summad, näiteks sotsiaaltoetused või Eesti Töötukassa toetused, lähevad arvesse tuluna, mis tuleks seaduses sätestatud määras võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks loovutada. Esialgu arvas võlgnik ka, et tulumaksutagastused ei lähe vastava tuluna arvesse. Võlgnik sai hiljem teada, et ka neid tulnuks arvesse võtta. Küll aga oli võlgnik enese sõnul teadlik sellest, et pensionisambast väljavõetud raha läheb arvesse tuluna, mis tuleks seaduses sätestatud määras võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks loovutada. Kuivõrd võlgniku poolt abikaasa nimel võetud kohustuste sissenõudmiseks oleks võlgniku abikaasa nimel olev korter võõrandamisele läinud, tegi võlgnik valiku kasutada pensionisamba raha vastavate teiste kohustuste täitmiseks.
34.5.Kohus möönab, et konkreetse loovutamisele kuuluva tulu ja selle täpse summa ning konkreetse väljamaksete summade kindlakstegemine võis võlgnikule, kes oli määratud iseenda usaldusisikuks, olla tema selgitusi arvestades ebaselge ja keeruline. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui kohus määrab võlgniku enda 14
usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma kohustusi täidab (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Piisav ei ole, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Standardvormis koostatud kohtumääruse või kirja sisu ei ole piisav olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 35).
34.6.Kohtu hinnangul pidi võlgnik aga vähemalt arvates M.R.C 25.08.2021 taotluse kättesaamisest (mis pidi kohtu hinnangul toimuma hiljemalt 02.09.2021, mil võlgnik tegi M.R.C-le viimase taotluse alusel väljamakse) ning veelgi enam H.W.X 25.04.2022 taotluse kättesaamisest siiski aru saama, et võlgniku sissetulekute iseloomu ja suurust arvestades peab ta kohustustest vabastamise menetluses oma tulu loovutama ja võlausaldajatele väljamakseid tegema, ning üldjoontes ka kuidas loovutamisele kuuluvat tulu ja väljamakseid arvestada.
34.7.Ühtlasi johtub võlgniku 04.05.2022 seisukohas ja 12.05.2025 ärakuulamisel väljendatud selgitustest, et võlgnik oli teadlik pensionisambast saadud raha loovutamise kohustusest ning selle arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemise vajadusest.
34.8.Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel juhul on võlgnik saanud tulu mahus, mis võimaldas võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Võlgnik on aga jätnud saadud tulu arvelt võlausaldajatele maksed suures osas tegemata ning kasutanud saadud rahalisi vahendeid muude kohustuste täitmiseks, näiteks abikaasa nimel võetud laenude tagasimaksmiseks, ja muude kulude katmiseks, sealhulgas hasartmängudeks.
34.9.Kohus on seisukohal, et hoolas võlgnik oleks ülalkirjeldatud asjaoludel aru saanud, et ta pidanuks oma sissetulekute liiki ja suurust arvestades kõigile võlausaldajatele alates 02.09.2021 väljamakseid tegema suuremas ulatuses. Hoolas võlgnik oleks kohtu hinnangul olnud aktiivsem, et saada vajadusel kohtult lisaselgitusi loovutamisele kuuluva tulu arvestamiseks ja jaotamiseks võlausaldajate vahel ning edaspidi seda ka korrektselt teinud.
34.10.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud, et võlgnikul diagnoositud vaimse tervise häire (F41.2, dtl 1164-1179) takistas subjektiivsel tasandil käitumist võlgnikult objektiivselt oodatava hoolsusega. Arvestades, et võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse kestel võimeline täitma oma abikaasa nimel võetud kohustusi, pidi võlgnik olema võimeline täitma oma kohustusi ka pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavate võlausaldajate ees.
34.11.Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on jätnud tulu loovutamise kohustuse täitmisel käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ning olnud vähemalt raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes. 15
34.12.Loovutamiskohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, sest võlausaldajatel on jäänud seetõttu alates 02.09.2021 seaduses sätestatud määras väljamaksed saamata ning erinevate võlausaldajate nõudeid on rahuldatud erinevas määras, koheldes seeläbi võlausaldajaid ebavõrdselt.
34.13.Kohtu arvestuste kohaselt tulnuks võlgnikul alates 02.09.2021 võlausaldajatele kokku teha väljamakseid summas 4975,20 eurot. Võlgnik on väljamakseid teinud aga üksnes 215,80 euro ulatuses. Seejuures on võlgnik võlausaldajaid ka ebavõrdselt kohelnud, tehes võlausaldajatele väljamakseid 21.01.2020 määruses toodud jaotisi järgimata.
34.14.Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et võlgnik on oma PankrS v.r. § 173 lg-test 35 tulenevat tulu loovutamise kohustust osaliselt rikkunud raskelt süüliselt ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve. Seetõttu esineb PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
35.Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse rasket süülist rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.
35.1.Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19; TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 23).
35.2.Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24; TlnRnKm 23.11.2023, 2-1349979, p 10). Võlgnikule saab PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-194172/72, p 15.2). 16
35.3.Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 18). Selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab arvestada ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24).
35.4.Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 2-09-3606, p 22).
35.5.Võlgniku selgitustest nähtuvalt on võlgnikul keskharidus (dtl 1123, ajamärge 00:08:50).
35.6.Võlgniku pankrotiavaldusest (dtl 6) ja ajutise halduri aruandest (dtl 103) nähtuvalt töötas võlgnik enne pankroti väljakuulutamist S Õ Aktsiaseltsis ning tema netotöötasu oli 1000 eurot kuus.
35.7.Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõenditest (dtl 688-695) nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu AS-ilt H kuni juunini 2020, K E OÜ-lt augustis 2020, Aktsiaseltsilt N G septembrist 2020 kuni veebruarini 2021, E OÜ-st aprillist 2021 kuni juulini 2021, S Õ Aktsiaseltsilt augustist 2021 kuni septembrini 2022, viimasega paralleelselt B E OÜ-lt novembris 2021 ning R E F AS-ilt augustist 2024 kuni jaanuarini 2025.
35.8.Sotsiaalkindlustusameti 06.03.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 700-702) nähtuvalt on võlgnik kasutanud lapsepuhkust, isapuhkust ning vanemapuhkust ning saanud vastavalt lapsepuhkuse hüvitist juunis 2022, septembris 2022 ja oktoobris 2022, isa vanemahüvitis veebruaris ja märtsis 2023 ning jagatavat vanemahüvitist juunist 2023 kuni detsembrini 2023 ning mais 2024.
35.9.Eesti Töötukassa 07.03.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 863-868) nähtuvalt on võlgnik olnud Eesti Töötukassas arvel järgnevalt:
35.10.töötuna 11.06.2020–23.08.2020. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik registreeris end 11.06.2020 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku perioodil toimus tal nõustajaga kolm nõustamist. Kõik nõustamised toimusid enõustamistena, mis tähendab, et isik vastas nõustaja poolt koostatud küsimustele. Isiku sõnul otsis ta sellel perioodil aktiivselt ise tööd CVKeskuse ja CVOnline kaudu ning kandideeris erinevatele tööpakkumistele, nt puhastusteenindajaks, tootmistööliseks, transporditööliseks kauplustesse. Isik on andnud info, et kandideeris sellel perioodil nt Selver AS, 17
Jahelogistika OÜ, Aviator OÜ, ABC Supermarkets AS, Olympic Kasiino. Infosüsteemis puudub info selle kohta, kas ka töötukassa vahendas isikule sellel perioodil tööpakkumisi. Isik pöördus e-nõustamiste kaudu õigeaegselt ja töötu põhikohustusi ei rikkunud. 25.08.2020 isik teavitas, et on leidnud töö ja töötuna arvelolek lõpetati seoses tööle asumisega K E OÜ-sse;
35.11.töötuna 10.02.2021–08.03.2021. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt osik registreeris end 10.02.2021 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku perioodil toimus tal nõustajaga üks e-nõustamine. Kliendi sõnul otsis ta tööd CVKeskuse, CVOnline, Facebooki gruppide ja GoWorkAbit kaudu ja kandideeris tööpakkumistele. Infosüsteemis puudub info selle kohta, kas ka töötukassa vahendas isikule sellel perioodil tööpakkumisi. Isik pöördus enõustamise kaudu õigeaegselt ja töötu põhikohustusi ei rikkunud. Alates 09.03.2021 asus isik tööle E OÜsse ja töötuna arvelolek lõpetati;
35.12.töötuna 18.07.2021–25.07.2021. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt Isik registreeris end 18.07.2021 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku perioodil toimus tal nõustajaga üks e-nõustamine. Isik kandideeris e-töötukassa vahendusel KPMG Baltics OÜ haldusassistendi pakkumisele (puudub info tööandja tagasiside kohta) ja LL Grupp OÜ velgede puhastaja ametikohale (tööandja saatis kandideerimisele eitava vastuse). Isik tõi e-nõustamisel välja, et on kandideerinud 30 töökohta ja käinud kolmel töövestlusel. Tööandja nimesid ei täpsustanud. Isik pöördus e-nõustamise kaudu õigeaegselt ja töötu põhikohustusi ei rikkunud. Alates 26.07.2021 asus isik tööle S Õsse ja töötuna arvelolek lõpetati;
35.13.töötuna 05.09.2021–14.11.2021. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik registreeris end 05.09.2021 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku perioodil toimus tal nõustajaga üks telefoni teel kohtumine ja üks enõustamine. Ülejäänud aja toimetas klient iseseisva tööotsijana, kuna nõustaja hindas, et kliendil oli potentsiaali iseseisvalt tööd otsida. Iseseisva tööotsijana tegutsemise ajal nõustamisi töötukassa nõustajaga ei toimu. Kliendi sõnul otsis ta sellel perioodil aktiivselt tööd erinevate levinumate tööotsinguportaalide kaudu ja kandideeris pakkumistele. Antud arveloleku perioodil pakuti kliendile võimalust läbida töötukassa kaudu B-kategooria juhilubade koolitus, kuna klient tõi tööle asumise takistusena välja sõltumise bussi- ja rongiaegadest seoses elukohaga Sakus. Klient alustas koolitusega, kuid katkestas koolituse, kuna asus tööle ja töögraafik ei võimaldanud koolitusel edasi osaleda. Klient asus tööle alates 15.11.2021 S Õsse ja töötuna arvelolek lõpetati. Töötu põhikohustusi arveloleku perioodil ei rikkunud;
35.14.tööotsijana 31.08.2022-15.09.2022. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt perioodil 31.08.2022 kuni 15.09.2022 oli isik arvel töötava inimesena, kuna soovis osaleda karjäärinõustamisel. 31.08.2022 isik kohtus karjäärinõustajaga ja arutas edasisi plaane, kuna plaanis oma hetke töökohast S Õst ära tulla. Info puudub, mis põhjusel. Isik arutas karjäärinõustajaga, kas oleks vaja läbida tõstukijuhi koolitus, et edaspidi edukamalt kandideerida laotöötaja tööpakkumistele. Karjäärinõustaja selgitas, et sellel
18
hetkel töötukassa ei kompenseerinud töötavatele inimestele tõstukijuhi koolitust. Klient plaanis end peale töösuhte lõppe töötuna arvele võtta;
35.15.töötuna 16.09.2022–14.02.2023. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik registreeris end 16.09.2022 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku perioodil toimusid tal nõustajaga kolm telefoni teel nõustamist, üks nõustamine e-töötukassa vahendusel ja osa arveloleku perioodist tegutses isik iseseisva tööotsijana, kuna nõustaja hindas, et kliendil oli potentsiaali iseseisvalt tööd otsida. Iseseisva tööotsijana tegutsemise ajal nõustamisi töötukassa nõustajaga ei toimu. Antud perioodil lepiti kliendiga kokku osalemine töömessil, kus klient ka osales ja sai seal kutse kahele tööintervjuule. Kuid hiljem ei saanud tööandjatelt tagasisidet. Arveloleku perioodil lepiti kliendiga kokku ka CV täiendamine ning klient täitis selle ülesande. Klient avaldas soovi läbida tõstukijuhi koolitus, et tõsta oma võimalusi laotöötajana tööd leida. Nõustaja suunas kliendi koolitusele, kuid isik ei alustanud koolitusega. Koolituse mittealustamise põhjusena tõi välja, et koolitus ei sobinud ajaliselt. Klient kandideeris sellel perioodil eelkõige laotöötaja ja kaubapaigutaja ametikohtadele. Töötu põhikohustusi arveloleku perioodil ei rikkunud. 07.02.2023 andis isik e-töötukassa vahendusel teada, et asub tööle alates 15.02.2023 ning arvelolek lõpetati;
35.16.töötuna 01.12.2023–03.03.2024. Eesti Töötukassa selgituste kohaselt isik registreeris end 01.12.2023 töötuna arvele e-töötukassa kaudu ja arveloleku perioodil toimus tal neli telefoni teel nõustamist. Tööotsinguteks kasutas klient töövahendusportaale CV Keskus, CV Online, kus tal oli koostatud CV kandideerimisteks. Vaatas ka tööampse goworkabit.com lehelt. Isiku sõnul kandideeris ta aktiivselt tööpakkumistele. Ka töötukassa saatis kliendile automaatselt tööpakkumisi sellel perioodil ja infosüsteemist on näha, et klient tutvus pakkumistega. Puudub täpne info, kui paljudele töötukassa poolt edastatud tööpakkumistele klient kandideeris. Arveloleku perioodil osales isik karjäärinõustamisel, kus sai nõuandeid, millist tööd võiks otsida ning juhiseid CV parendamiseks. Klient avaldas uuesti soovi läbida tõstukijuhi koolitus, nõustaja tegi suunamise koolitusele, kuid klient ei registreerinud koolitusele. Isik selgitas, et ei saaks koolitusel osaleda, kuna koolitused toimuvad päevasel ajal, aga ta on päevasel ajal seotud lapse eest hoolitsemisega. Tööd otsis õhtuseks ajaks või mis oleks sobiva graafikuga. 01.03.24 teavitas isik etöötukassa vahendusel, et asus Soome tööle ehituse abitöölisena ja töötuna arvelolek lõpetati. Töötu põhikohustusi arveloleku perioodil ei rikkunud.
36.Võlgniku esitatud tööotsingute märkmiku kuvatõmmistest (dtl 1134-1138) ja CVKeskus portaali kuvatõmmistest (dtl 1140-1163) nähtuvalt on võlgnik oktoobrist novembrini 2021, märtsis 2022, detsembris 2022, veebruarist maini 2023 ning jaanuarist septembrini 2024 aktiivselt erinevate ametikohtadele kandideerinud.
37.Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid, võlgniku haridus ja varasem töökogemus alust arvata, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või varjanud.
38.Kohtu hinnangul johtub ülaltoodud asjaoludest, et võlgnik on kohaselt täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel vastavat tegevust otsida.
39.Võlgniku esitatud CVKeskus portaali kuvatõmmistest ei nähtu perioodil september 19
kuni november 2022 aktiivset mõistlikult tulutoova tegevuse otsimist. Samas nähtub Eesti Töötukassa selgitustest, et võlgnik täitis vastaval töötuna arveloleku perioodil siiski kõiki töötu kohustusi, osales nõustamistel, tegeles oma elulookirjelduse täiendamisega ning osales töömessil, kus sai kutse kahele tööintervjuule.
40.Seetõttu ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse rasket süülist rikkumist.
41.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud tegevuse ja oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustust.
41.1.PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta.
41.2.Usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS v.r. § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS v.r. § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS v.r. § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS v.r. § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites (TlnRnKm 08.08.2024, 219- 4172/72, p 15.4).
41.3.Kuivõrd aruannete täitmine ja esitamine on võlgniku kohustuseks usaldusisiku ülesannetes, ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita seda, et esitatud aruanded kohustusest vabastamise menetluses olid puudulikud, näiteks ei kajastanud kogu aruandeperioodi või kõiki võlgniku sissetulekuid. Kohtul on võlgniku selgituste põhjal alust arvata, et omaenese usaldusisikuks olemisega kaasnevad kohustused ei olnud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses piisavalt arusaadavad.
41.4.Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta.
41.5.Seetõttu ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud tegevuse ja oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustuse rikkumist.
42.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 5 1 järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.
42.1.PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest 20
vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
42.2.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 27.02.2020 määrusega (dtl 86-91). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 5 1 sätestatud tingimuste täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt kuni 27.02.2027.
42.3.Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine ja võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kohus tugineb seejuures asjaolule, et võlgnik avaldas 12.05.2025 ärakuulamisel, et soovi kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kuivõrd on vaimselt ja füüsiliselt kurnatud ning tal ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalisi vahendeid (dtl 1129-1130, ajamärk 00:53:51-01:00:08). Kohus tugineb ka asjaolule, et arvestades loovutamiskohustuse süülise rikkumise ulatust, võlgniku sissetulekute suurust, võlgniku ülalpeetavate arvu ning kohustustest vabastamise menetluse PankrS v.r § 175 lg 5 1 järgse maksimumtähtajani järelejäänud aega, ei oleks võlgnikul tõenäoliselt võimalik oma seniseid minetusi arvestatavas ulatuses heastada ega teha arvestatavat pingutust oma kohustuste vähendamiseks.
43.Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.
44.PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
45.PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
46.PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku kohustuste täitmisest. 47. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
21
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.