Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 12. september 2019.a Lubja 4, 10115 Tallinn
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi M Me vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1341,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn), volitatud esindaja Külli Reinfeld (e-post [email protected])
2-19-7152
Kostja: M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Swedbank AS-i hagi M Me vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M Melt Swedbank AS-i kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1197,26 eurot, intress 2,62 eurot, viivis 46,11 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (1197,26 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud M Me kanda.
2.Välja mõista M Melt Swedbank AS-i kasuks hagimenetluse kulu 200 (kakssada) eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
1.Swedbank AS (edaspidi ka hageja või pank) esitas M Me (edaspidi ka kostja) vastu hagi põhivõlgnevus 1197,26 eurot, intressi 2,62 eurot, viivise 46,11 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (1197,26 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.01.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1250,00 eurot. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve.
3.Hageja arvestas intressi 16% aastas kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi ja kuu- või aastatasu arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 5. kuupäeval ning kostjal lasus kohustus tagada vastavate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas.
4.Lepingu tingimuste punkti 12.3 alusel oli hagejal õigus leping korraliselt üles öelda, teatades konto omanikule sellest 2 kuud ette. Vastavasisulise teatise edastas hageja kostjale 17.09.2018, märkides, et ütleb lepingu alates 18.11.2018 korraliselt üles. Samas teatises palus hageja kostjal hiljemalt 18.11.2018 tagastada kogu kasutatud krediidilimiit ja tasuda kogunenud intress. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 1245,99 eurot, millest põhivõlgnevus 1 197,26 eurot, intressi võlgnevus 2,62 eurot ja viivise võlgnevus 46,11 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on kostja olnud panga klient ligi 20 aastat, seejuures vähemalt 10 aastat tarbinud probleemideta erinevaid krediitkaarte. Kogu selle aja jooksul ei ole kostja mitte kunagi jäänud hagejale võlgu erinevalt hageja väidetust. Kostja on kogu selle aja vältel olnud panga kuldklient, seda keskmiselt suuremate tehingute ja arvelduskontode ja kaardikäivete tõttu. 10.2018 teatas hageja, et lõpetab ühepoolselt krediitkaardilepingu, viidates sissetulekute muutumisele ning sellele, et kostja palk ei laeku panga arvelduskontole. Kostja palk ei laekunud nimetatud kontole vähemalt viis aastat. Sellist tingimust sõlmitud krediitkaardileping ei sätesta.
6.Kostja esitas hagejale kontoväljavõtte oma sissetulekutest, mis ületavad töötasudena pika aja jooksul enam kui 3000 eurot kuus, kuid hageja vastas, et lõpetab lepingu ühepoolselt. Lepingu ühepoolne ülesütlemine tähendas kostjale koheselt kasutatud krediidilimiidi täies mahus tagastamist. Kostja püüdis hagejaga asuda läbirääkimistesse selleks, et olukorda mõlema poole huve arvestades mõistlikult lahendada, kuid hageja keeldus kõigest kompromissitult. Kuivõrd kostja omab ka õppelaenulepingut, korraldas pank nii, et kvartaalselt debiteeritavaid õppelaenu makseid ei saanud tasuda ilma, et enne on tasutud kogu krediitkaardi väidetav võlgnevus. 02.01.2019 sisestas Swedbank AS kostja kohta Xxxx AS maksehäireteregistrisse 2 kannet - krediitkaardi väidetava võlgnevuse kohta ning õppelaenu võlgnevuse kohta. Selline info avalik kõigile kuni 7 aastat. Selline käitumine panga poolt on ebapropotsionaalne ning klienti tahtlikult kahjustav. Kostja leiab, et tegemist ei ole maksehäirega ning tegu on panga enda poolt pahatahtlikult tekitatud olukorraga, kus klient peab alluma panga mistahes suvast tulenevatele otsustele. Sissekannete tõttu on välistatud kõik kostja majandustehingud teiste finantsasutustega. Selliselt on kostja kandnud kahju igakuiselt üle tuhande euro, sest planeeritud laenulepingute ning liisinglepingute sõlmimist ei ole olnud võimalik teostada. Kohtuotsuse põhjendused
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
8.Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga xxxx on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 01.01.2016 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1250,00 eurot (lk 4-6, 11-16). Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Lepingu tingimuste p 6.6 alusel võis hageja arvestada intressi 16% aastas kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja hinnakirjaga on tõendatud, et viivisemäär on EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lk 6, 15). Vaidlus puudub, et vastavalt lepingu tingimuste p-dele 6.5 ja 6.8 debiteeris hageja intressi ja kuu- või aastatasu arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 5. kuupäeval. Kostjal oli lepingu tingimuste p 6.9 alusel kohustus tagada vastavate summade olemasolu oma arvelduskontol.
9.Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkt 6.15 sätestab, et kui limiidikontol või kontol puudub lepingu alusel tasumisele kuuluvate
tasude debiteerimiseks vajalik summa ning mis tahes muul konto omaniku arvelduskontol võlgnevuste debiteerimiseks vajalik summa, siis on pangal õigus kohe peatada kaardi ja limiidikonto kasutamine, teatades sellest konto omanikule, ja alustada viivise arvestamist võlgu olevalt summalt alates maksepäevast kuni võlgnevuse täieliku tasumise päevani. Pank tühistab kaardi ja limiidikonto kasutamise peatamise konto omaniku avalduse alusel, kui peatamise aluseks olnud asjaolu(d) on kõrvaldatud. Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega on tõendatud, et kostja oli intressi tasumisega viivituses (lk 32-40). Seega oli panga poolt kostja krediitkaardi kasutamise võimaluse peatamine alates 13.03.2018 põhjendatud.
10.Lepingu tingimuste p 6.16 sätestab, et juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Lepingu tingimuste punkti 12.3 alusel oli hagejal õigus leping korraliselt üles öelda, teatades konto omanikule sellest 2 kuud ette.
11.17.09.2018 teatisega on tõendatud, et hageja edastas 17.09.2018 kostjale teate, milles märkis, et Swedbank AS ütleb lepingu korraliselt üles alates 18.11.2018 (lk 7). Teatisest nähtuvalt palus hageja kostjal tagastada kogu kasutatud krediidilimiit ja tasuda kogunenud intress hiljemalt 18.11.2018. Hageja võlgnevuse arvestusega on tõendatud, et hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 1245,99 eurot, millest põhivõlgnevus 1197,26 eurot, intressi võlgnevus 2,62 eurot ja viivise võlgnevus 46,11 eurot (lk 8). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks oma lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud.
12.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata tasumisele kuuluva rahasumma.
13.VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud siis on hageja põhinõue ja intressi nõue põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Kostja vastuväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja teade maksehäireregistrile ja vastav tõend ning kostja sellekohased vastuväited.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise
korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivist arvestanud hinnakirjaga kooskõlas viivisemääraga EKP intress + 8% aastas, ehk 0,022% päevas (lk 8). Seega kuulub rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõue ehk viivise nõue. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hagist ja selle lisadest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200,00 eurot, mis tuleb jätta kostja kanda.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.