Määruse tegemise aeg ja 11.09.2019, Tallinn koht Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
XX võlgade ümberkujundamise avaldus ja Üheksavägine OÜ avaldus XX pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (vastustaja) Üheksavägine OÜ (registrikood 12512455), esindaja juhatuse liige TN esindajad Võlgnik (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Janek Väli Võlausaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada XX 19.02.2019 esitatud taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2019 määrus täies ulatuses ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord 1(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027 Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Avalduste sisu ja menetluse käik
1.Üheksavägine OÜ (avaldaja, võlausaldaja I) esitas 06.10.2016 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku suhtes jõustus 25.11.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-44133, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus samas asjas, millega võlgnikult mõisteti osaühing Newcapital kasuks välja 20 000 eurot. Osaühing Newcapital loovutas võlgniku vastu kohtuotsusest tuleneva nõude võlausaldajale I. Avalduse kohaselt oli võlgnik maksejõetu, kuna ei olnud võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Maakohus võttis 13.10.2016 määrusega pankrotiavalduse menetlusse. Maakohus nimetas 10.11.2016 kohtumäärusega ajutiseks halduriks Lembit Ülperi (ajutine haldur). Ajutine haldur esitas 24.11.2016 kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutisele haldurile teadaolevalt oli võlgnikul vara 476 euro 10 sendi väärtuses ja kohustusi vähemalt 24 052 euro 69 sendi ulatuses. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik aruande esitamise ajal maksejõuetu, tema vara ei katnud tema kohustusi ja selline seisund ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus tekkis võlgnikul ajutise halduri hinnangul 2016. a suvest, mil võlgnik ei suutnud tasuda tsiviilasja nr 2-13-44133 otsusest tulenevat kohustust summas 20 000 eurot. Seega oli maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
2.Võlgnik esitas 22.12.2016 maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Maakohus võttis 14.03.2017 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning liitis selle 15.03.2017 määrusega ühte menetlusse pankrotiavalduse läbivaatamisega. Võlgniku avalduse kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: garantiiga tagatud kohustus 4052 eurot 69 senti Swedbank AS-i ees (põhiosa tagasimakse 72 eurot 41 senti kuus); tsiviilasjas nr 2-13-44133 kohtuotsusest tulenev kohustus võlausaldaja I ees 20 000 eurot; 01.04.2016 laenulepingust tulenev kohustus YY (võlausaldaja II) ees 62 350 eurot (põhivõlg 43 000 eurot ja kõrvalnõuded 19 350 eurot); 12.01.2015 laenulepingust tulenev kohustus CC ees (võlausaldaja III; algses avalduses VRT&Co OÜ ees) 66 000 eurot (põhinõue 60 000 eurot ja kõrvalnõue 6000 eurot).
3.Maakohus kinnitas 23.05.2017 määrusega võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 1 ja 4 alusel võlausaldaja nõude võlgniku vastu summas 20 000 eurot ja 10.08.2018 määrusega võlausaldaja II nõude võlgniku vastu summas 62 141 eurot 29 senti (põhinõue 43 000 eurot ja kõrvalnõue 19 141,29 eurot). Võlausaldaja III 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027 nõude suuruse jättis maakohus 23.05.2017 määrusega VÕVS § 23 lg 5 alusel kindlaks määramata
4.Võlgnik esitas 15.10.2018 kohtule ümberkujundamiskava (muudetud kava), mille kohaselt soovib võlgnik ümber kujundada kohtu poolt kinnitatud nõuded selliselt, et võlgnik täidab oma kohustused 60 kuu jooksul, alates 15.11.2018 kuni 15.11.2023. Kohustusi vähendatakse 78,09% ulatuses, st võlausaldajale II tasub võlgnik kokku 13 617 eurot (igakuiselt 226 eurot 95 senti) ja võlausaldajale I 4383 eurot (igakuiselt 73 eurot 5 senti). Võlgnik selgitas, et tema sissetulek on 800 eurot töötasuna. Muid sissetulekuid ega varasid võlgnikul pole. Hüpoteetilises pankrotimenetluses kuluks võlausaldajatele maksmiseks 300 eurot kuus, kuid võlausaldajatele on võlgade ümberkujundamiskava rahalises mõttes soodsam kui võimalik pankrotimenetlus, sest jäävad ära pankrotimenetluse kulud.
5.Võlausaldaja I vaidles 29.10.2018 seisukohas võlgniku muudetud kavale vastu ja palus jätta kohtul see kinnitamata. Võlausaldaja I leidis, et võlgnik on esitanud muudetud kavas ebaõigeid andmeid, mistõttu ei kuulu muudetud kava kinnitamisele. Võlgnik nimetab kavas oma nõuet Swedbank AS-i ees, mida võlgnik ei soovi ümber kujundada. Võlgniku kavast ei selgu, millisest tulust täidab võlgnik nõuet Swedbank AS ees. Lisaks ei nimeta võlgnik kavas kohustust hüvitada menetluskulud kohtuasjas nr 2-13-44133. See menetluskulude tasumise nõue kuulub vastavalt nõude loovutamise lepingule samuti võlausaldajale I. Kava kohaselt saab võlgnik igakuist sissetulekut sõlmitud töölepingu alusel osaühingust Q (Q; tööandja). Krediidiinfo avaliku info kohaselt Q-l 2018. a maksustatav käive puudus, tööjõumakse tasuti 0 eurot, võlgnevus tasumata käibemaksu osas oli 142 000 eurot. Võlausaldaja leidis, et Q ei ole toimiv äriühing, kes omaks võimalust töötasu maksta. Võlgniku esitatud tööleping on fabritseeritud vaid käesoleva menetluse tarbeks. Võlausaldaja I märkis, et nõustuks kava kinnitamisega, kui võlgnikul oleks töölepingu järgne sissetulek toimivast äriühingust 1200–1500 eurot kuus, mis on tavapärane ehituse projektijuhi töötasu Eestis. Selline tasu võimaldaks tasuda võlausaldajatele igakuiselt kavas nimetatud 300 euro asemel 700–1000 eurot. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis 30.01.2019 määrusega võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ja kinnitamata võlgade ümberkujundamisekava. Maakohus rahuldas sama määrusega võlausaldaja I avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrot kuulutati välja 30.01.2019 kl 12.00. Pankrotihalduriks nimetati Lembit Ülper ja võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks määrati 25.02.2019 kl 10.00. Maakohus määras ajutise halduri tasu suuruseks 715 eurot ja kulude katteks 100 eurot, mis kuulub hüvitamisele kohtule laekunud deposiitsumma arvelt. Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud jättis maakohus võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Pankrotimenetlusega seotud võlausaldaja I menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
6.1.Maakohus jättis muudetud kava VÕVS § 25 lg 1 p 2 ja 3 alusel kinnitamata, sest võlgnik oli muudetud kavas esitanud kohtu hinnangul enda sissetulekute kohta ebaõigeid andmeid ja tegelikult puudus võlgnikul sissetulek muudetud kava täitmiseks. Võlgnik oli esitanud 19.05.2017 kohtule Maksu-ja tolliameti (MTA) poolt väljastatud tõendi 2017. a-l teenitud tulu kohta, mille kohaselt Q poolt võlgnikule jaanuaris 2017 3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027 väljamakstav summa oli 471 eurot 99 senti, veebruaris ja märtsis 2017. a-l 990 eurot 66 senti. Muudetud kavas oli võlgnik märkinud, et tema netosissetulek töötasuna on 800 eurot. Oma väite tõendamiseks oli võlgnik esitanud tema ja Q juhatuse liikme vahel 30.01.2015 sõlmitud töölepingu. Krediidiinfo avaliku info kohaselt Q-l 2018. a-l maksustatav käive puudus, tööjõumakse tasuti 0 eurot, võlgnevus tasumata käibemaksu osas oli summas 142 000 eurot. 29.10.2018 vastusest võlausaldaja I järelepärimisele oli MTA selgitanud, et Q pole 2018. a-l esitanud maksudeklaratsioone ega tasunud riiklike makse. Töötamise registris puudusid 29.10.2018 seisuga registrikanded. Seega ei maksnud Q võlgnikule töötasu ja võlgniku ning osaühingu vahel puudus kehtiv tööleping. MTA vastuse kohaselt ei olnud võlgnik esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2017. a eest ja ajavahemikul 01.01.2018–30.11.2018 polnud võlgnik teeninud maksustatavat tulu. Võlgniku pangakontode väljavõttest nähtus, et perioodil 01.01.2017–06.11.2018 on võlgniku kontole laekunud 18 eurot. Seega ei olnud võlgnik kohtu hinnangul tõendanud, et tal oleks üleüldse mingisugune sissetulek.
6.2.Maakohus kuulutas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti, sest võlgniku kohustused ületasid oluliselt võlgniku vara ja selline seisund ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisel halduri aruande kohaselt oli võlgnikul vara 476 euro 10 sendi väärtuses ja kohustusi vähemalt 24 052 euro 69 sendi ulatuses. Ajutisel halduril puudusid andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. MTA poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt võlgnik ajavahemikul 01.01.2018–30.11.2018 maksustatavat tulu ei teeninud. Võlgniku pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2017–06.11.2018 kohta nähtub, et võlgniku kontole oli laekunud 18 eurot. Seega on võlgniku majanduslik olukord võrreldes ajutise halduri aruande esitamise seisuga halvenenud. Võlgnikul puudus kohtu järelduste kohaselt igasugune legaalne sissetulek, mille arvelt võlausaldajate kohustusti täita.
6.3.Maakohus määras ajutise halduri tasuks 715 eurot (11 t * 65 eurot) ja kulude katteks 100 eurot, arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 815 eurot kuulus kohtumääruse kohaselt hüvitamisele kohtule laekunud deposiitsumma arvelt. Võlgade ümberkujundamise menetluse menetluskulude jaotuse otsustas maakohus VÕVS § 8 lg 1 alusel ning jättis võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse kulud tema enda kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Võlgnik oli tasunud avalduse kohtule esitamisel riigilõivu 10 eurot, mis jäi tema enda kanda. Pankrotimenetlusega seotud võlausaldaja I menetluskulud jättis maakohus pankrotiavalduse rahuldamisele tõttu PankrS § 150 lg 2 kohaselt võlgniku kanda. Määruskaebus
7.Võlgnik on esitanud maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub vaidlustatud määrus tühistada ja kinnitada võlgniku muudetud kava või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi palub võlgnik tühistada vaidlustatud määrus pankroti väljakuulutamise osas ja saata asi maakohtule juhisega, et pankrotimenetlus on
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027 peatunud kuni võlgade ümberkujundamise avalduse menetlus on lõppenud. Võlgnik palub võtta asja juurde toimikusse määruskaebusele lisatud tõendid. Võlgnik esitas määruskaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vaidlustatud määruse täitmine pankrotimääruse osas või peatada vaidlustatud määruse resolutsioonide p-de 2–14 ja 16 kehtimine või lükata pankrotimääruse täitmine edasi kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni või rakendada muud kohtu poolt vajalikuks peetavat abinõu, et ebaseadusliku pankrotimääruse mõju võlgniku suhtes piirata. Määruskaebuse esimese väite kohaselt puudus maakohtul kava kinnitamata jätmise määrusega õigus kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesolevas tsiviilasjas oli pankrotiavalduse menetlemine peatatud VÕVS § 14 lg 2 alusel alates 23.12.2016 ehk võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisest. Võlgade ümberkujundamise menetlus kestab seni, kuni jõustub määrus kava kinnitamata jätmise kohta. Võlgnikul on VÕVS § 26 lg 2 kohaselt õigus esitada määruskaebus vaidlustatud määruse peale. Seega ei ole vaidlustatud määrus jõustunud ega võlgade ümberkujundamise menetlus lõppenud. Teiseks ei esine VÕVS § 25 lg-s 1 sätestatud piiranguid muudetud kava kinnitamata jätmiseks ning kohus pidi kava kinnitama. Võlgnik ei ole esitanud ebaõigeid andmeid ning on võimeline esitatud kava täitma. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et võlgniku ja Q vahel kehtiv tööleping puudub. Võlgnik on esitanud vastava töölepingu ja väljatrükid töötamise registrist. Palga saamise tõendamiseks on võlgnik lisanud määruskaebusele tõendi palga saamise kohta Q-lt sularahas. Seetõttu ei ole see sissetulek kajastunud ka kontoväljavõtetes. Võlgnik ei vastuta Q tegevuse ja maksukohustuste täitmise eest. See pole võlgniku vastutusalas ning võlgnik ei ole esitanud selle kohta valeandmeid. Ka tuludeklaratsiooni mitteesitamine võlgniku poolt ei saa olla aluseks kava kinnitamata jätmisele. Kohus oleks saanud võlgnikult küsida selgitusi küsimuste osas, mis kohtul tekkisid ja mille pärast ta kava kinnitamata jättis. Võlgnik leiab, et kohus võiks võlgnikule anda võimaluse läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus, eriti kui on tõenäoline, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad vähem oma raha tagasi. Kava kinnitamisel kohtu järelevalve kava täitmise üle ei kao, sest kohtul on VÕVS § 39 lg 2 alusel õigus kava tühistada, kui võlgnik oma kohustusi ei täida. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis 21.02.2019 määrusega võlgniku esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta puudutatud isikutelt seisukohta. Pankrotihaldur ja võlausaldaja I palusid jätta esitatud vastustes määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027
11.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel täies ulatuses tühistada ja saata asi nii võlgade ümberkujundamise avalduse kui ka pankrotiavalduse uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Esmalt lahendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg-st 5 ja § 463 lg-st 2 lähtudes seni lahendamata taotlused. Võlgnik on esitanud koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (Q juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud väljatrükk töötamise registrist ja Q juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud tõend võlgnikule palga maksmise kohta) vastuvõtmiseks. TsMS 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus otsustab nende vastuvõtmise eelkõige juhul, kui tõendid on asjassepuutuvad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võlgniku taotlus määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks rahuldada ja nimetatud tõendid vastu võtta. Tõendid on asjakohased. Töötamise registri väljatrükiga soovib võlgnik tõendada, et tal on olnud alates 15.08.2016 Qga katkematu töölepinguline suhe. Q juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud kinnistusega soovib võlgnik tõendada palga maksmist. Sisulise hinnangu annab ringkonnakohus nimetatud tõenditele allpool.
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on maakohus praegusel juhul rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme – VÕVS § 14 lg-s 2 sätestatut. VÕVS § 14 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et juhul kui kohtule on lisaks võlgade ümberkujundamise avaldusele esitatud ka avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, lahendatakse esimesena võlgade ümberkujundamise avaldus isegi siis, kui see esitati pärast pankrotiavaldust. Sama lõike teise lause järgi lükkab kohus pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi kuni ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Sel juhul peatub pankrotiavalduse menetlemine ka siis, kui määratud on ajutine pankrotihaldur (VÕVS § 14 lg 2 kolmas lause).
13.1.Käesoleval juhul on võlausaldaja I esitanud maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, mille maakohus võttis menetlusse 13.10.2016 määrusega. Võlgnik on esitanud maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, mille maakohus võttis menetlusse 14.03.2017 määrusega ning liitis selle 15.03.2017 määrusega pankrotiavalduse läbivaatamisega ühte menetlusse. Kuivõrd maakohtule oli esitatud nii avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kui ka avaldus võlgade ümberkujundamiseks, siis VÕVS § 14 lg-st 2 tulenevalt ei saanud maakohus sama määrusega jätta rahuldamata võlgade ümberkujundamise avaldust ja kuulutada välja võlgniku pankrotti. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmise ja ümberkujundamiskava kinnitata jätmise määruse peale saab võlgnik VÕVS § 26 lg 2 esimese lause kohaselt esitada määruskaebuse. VÕVS § 7 lg-s 2 sätestatut arvestades saab määruskaebuse esitada ka käesoleva määruse peale. VÕVS § 7 lg 1 teisest lausest tuleneb, et määrus, millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. VÕVS §-s 5 ja TsMS § 466 lg 3 esimeses lauses sätestatut 6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027 arvestades jõustub määrus siis, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
13.2.Seega oli pankrotiavalduse menetlemine seaduse alusel (VÕVS § 14 lg 2 kolmas lause) alates võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisest 23.12.2016 peatunud ning maakohus pidanuks lükkama pankrotiavalduse lahendamise edasi seniks, kuni jõustub määrus ümberkujundamiskava kinnitamise kohta või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise kohta. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et VÕVS-ist ei tulene kohtule pankrotiavalduse lahendamise edasilükkamise osas diskretsiooniõigust.
13.3.VÕVS § 14 lg-s 2 sätestatu eiramine on praegusel juhul kolleegiumi hinnangul menetlusnormi oluline rikkumine ning maakohtu määrus tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamise osas tühistada sõltumata maakohtu määruse tühistamisest võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise osas.
14.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, millega kohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitamata ümberkujundamiskava.
14.1.VÕVS § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Maakohus on jätnud ümberkujundamiskava VÕVS § 25 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel kinnitamata. Viidatud sätete kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24 lg-tes 1–3 sätestatust, kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta.
14.2.Maakohus on leidnud, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades võimalik. Arvestades võlgniku poolt koos määruskaebusega esitatud tõendeid, eriti Q juhatuse liikme poolt allkirjastatud tõendit palga maksmise kohta võlgnikule, ei ole kolleegiumi hinnangul piisavalt põhjendatud maakohtu järeldus, et ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku sissetulekuid arvestades võimatu või ebatõenäoline (VÕVS § 25 lg 1 p 2).
14.3.Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et võlgade ümberkujundamiseks peab võlgnikul olema mingisugune sissetulek, mille arvelt võlgnevusi katta, et vältida pankrotimenetlust. Kuna võlgnik on esitanud koos määruskaebusega Q juhatuse liikme kinnitusega tõendi võlgnikule palga maksmise kohta, siis ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et võlgnikul sissetulek muudetud kava täitmiseks üldse puuduks. Seda tõendit arvestades võivad olla vähemalt ennatlikud maakohtu järeldused, et osaühing ei maksa praegusel hetkel võlgnikule töötasu ning võlgniku ja osaühingu vahel kehtiv tööleping puudub.
14.4.Ringkonnakohtu hinnangul on töölepingu pooled kinnitanud nende vahelise töölepingulise suhte olemasolu. Võlgnik on kehtiva töölepingulise suhte tõendamiseks esitanud mh töölepingu nr 008TL (II kd, tl 124), väljatrükid töötamise registrist, millest 7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027 nähtub, et võlgnik on registreeritud Q töötajana (III kd, tl-d 69–71, 99) ning MTA registri väljatrüki ajavahemikul 2017. a jaanuarist kuni märtsini võlgnikule makstud ja deklareeritud tasude kohta (II kd, tl 190). Lisaks on Q juhatuse liige võlgniku tööandjana kinnitanud võlgnikule palga maksmist alates jaanuarist 2017 kuni jaanuarini 2019 (III kd, tl 101). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et võlgnik ei vastuta tööandaja tegevuse ja võimalike maksukohustuste täitmata jätmise eest. Tööandja võimalikke kohustuste täitmata jätmist riigi ees ei saa pidada võlgniku rikkumisteks.
14.5.Samuti ei saa eelmärgitut arvestades nõustuda maakohtu järeldusega, et võlgnik on esitanud ebaõigeid andmeid oma vara ja sissetulekute kohta (VÕVS § 25 lg 1 p 3). Lisaks tuleks VÕVS § 25 lg 1 p 3 kohaldamiseks tuvastada võlgniku süüline (tahtlik või raskelt hooletu) käitumine ebaõigete või -täielike andmete esitamisel. Maakohus ei ole praegusel juhul põhjendanud vaidlustatud määruses toodud järeldust, et võlgnik on ebaõigeid andmeid esitanud tahtlikult.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebusele lisatud uusi asjaolusid ja tõendeid arvestades, tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus ei saa võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse osas ise uut määrust teha ning avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.1.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et võlgniku ümberkujundamiskava oleks põhimõtteliselt võimalik VÕVS § 24 lg 2 alusel kinnitada, kuna üks kahest kavaga hõlmatud (pandiga tagamata nõuete) võlausaldajatest (võlausaldaja II) on ümberkujundamisega nõustunud, ning tema nõuetega on esindatud üle poole nõuetest. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (käesoleval juhul võlausaldajat I) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldaja I ei ole enda halvemale kohtlemisele kava kinnitamisele vastu vaieldes ka tuginenud.
15.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole ülalmärgitule vaatamata välistatud, et esinevad VÕVS § 25 lg-s 1 sätestatud alused (eelkõige p-s 2 nimetatud alus) ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks (vaatamata võlgniku sissetuleku tõendatusele). Ringkonnakohtul puudub ülevaade võlgniku vara ja kohustuste suuruse kohta praegusel hetkel. Esialgse võlanimekirja esitamisest on möödunud rohkem kui 2 aastat ja 8 kuud. Ümberkujundamiskava kinnitamise põhjendatuse üle otsustamiseks tuleb kolleegiumi hinnangul tuvastada olulisel määral uusi asjaolusid. Sellises olukorras rikutaks määruskaebusega Riigikohtu poole pöördumise eripära arvestades (TsMS § 697) menetlusosaliste õigust ringkonnakohtu määruse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Samuti tuleneb VÕVS § 24 lg-st 2 kohtule kava kinnitamise osas oluline diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, kuid kuna maakohus on jätnud ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuginedes, ei nähtu maakohtu määrusest kaalutlusi VÕVS § 24 lg 2 kohaldamise osas.
16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata ümberkujundamiskava kinnitamise põhjendatust, st kas võlgnik suudab kohtule 15.10.2018 esitatud muudetud kava endiselt täita, mh, kas võlgniku poolt kavas esitatud asjaolud vastavad endiselt tegelikkusele või on võlgniku majanduslik olukord vahepeal muutunud.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027
16.1.Määruskaebusele lisatud tõend kinnitab Q poolt palga maksmist võlgnikule seisuga jaanuar 2019. Ringkonnakohtu päringule e-äriregistri teabesüsteemi selgus samas, et osaühingul on kustutamishoiatus. Seoses Q kustutamishoiatusega tuleb võlgnikul maakohtule selgitada, kas võlgnik töötab endiselt selles äriühingus ja milline on võlgniku sissetulek praegusel hetkel selles äriühingus. Juhul kui võlgniku majanduslik seisund on võrreldes 15.10.2018 esitatud muudetud kava andmete esitamise ajaga muutunud, tuleb võlgnikul esitada maakohtule teave kõigi oma stabiilsete sissetulekute või vara kohta, mille arvel kava täita.
16.2.Täiendavalt tuleb võlgnikul anda selgitusi maakohtule selle kohta, millised on võlgniku igakuised püsivad kulud, st muud vältimatud kulutused. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik algse ümberkujundamisekava esitamisel nimetanud oma püsikuludeks suurema summa võrreldes muudetud kavaga. Maakohtule 15.10.2018 esitatud muudetud kavas on võlgnik oma netosissetuleku suuruseks märkinud 800 eurot, millest 300 euro ulatuses (226,95 + 73,05) kavatseb võlgnik teha väljamakseid võlausaldajatele I ja II (III kd, tl 51 pöördel). Arvestades seda võlgniku netosissetuleku suurust ning samas kavas esitatud võlgniku kinnitust, et tal muid sissetulekuid ega varasid pole, võib järeldada, et võlgniku igakuised minimaalsed kulud on kokku 500 eurot. Seevastu maakohtule 22.12.2016 esitatud esialgsele ümberkujundamiskavale lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku igakuised jooksvad kulud 595–695 eurot (II kd, tl 15). Kava kinnitamise otsustamiseks tuleb maakohtul mh teha uuesti selgeks võlgniku ja tema ülalpeetavate jooksvad kulutused.
16.3.Lisaks juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et võlgnik on maakohtule 22.12.2016 esitatud võlanimekirjas märkinud igakuise muu vältimatu kuluna ka õppelaenu summas 75 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul võib kahtlusi kava kinnitamise põhjendatuses tekitada mh asjaolu, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik taotlenud praeguses asjas kõigi oma kohustuste ümberkujundamist. Nii pankrotiavalduse kui ka võlgade ümberkujundamise avalduse menetlemise käigus on selgunud nii ajutise halduri aruandest kui võlausaldaja I seisukohtadest, et võlgnikul võib lisaks kavas esitatud ümberkujundatavatele nõuetele olla veel teisi kohustusi, mida võlgnik VÕVS § 12 lg 2 kohaselt ise esile toonud ei ole (mh menetluskulude nõue tsiviilasjas nr 2-13-44133, kohtutäituri tasu ja täitekulude nõue). Asjaolu, et võlgnik on soovinud ümber kujundada ainult kahe võlausaldaja nõuded, ei muuda võlgniku teisi kohustusi olematuks ega vabasta võlgnikku nende täitmisest. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust, võimaliku vara olemasolu, võlgniku püsikulusid, sh võlgniku vältimatuid kulusid (ka võimalikud ümberkujundamisvälised võlad), tuleb maakohtul hinnata, kas võlgnik suudab muudetud kava kohaselt teha võlausaldajatele I ja II väljamakseid 300 euro ulatuses.
16.4.Ringkonnakohus rõhutab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel on VÕVS § 21 lg 1 kohaselt võlgnikul kaasaaitamiskohustus, st kohtustus anda kohtule teavet, mida kohus vajab seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. Samuti juhib kolleegium tähelepanu VÕVS § 25 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus määrata võlgnikule täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks, mh kui seda tingib eelnevalt nimetatud asjaolude väljaselgitamine.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-15027
16.5.Kolleegium lisab, et kava kinnitamine või kinnitamata jätmise tuleb kohtul otsustada võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Riigikohus on selgitanud, et kava kinnitamise otsustamisel on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil (Riigikohtu 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 16). Juhul kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks alused VÕVS § 25 kohaselt puuduvad, siis tuleb võlgnikule pigem anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kava kinnitamisel on võlgniku enda risk, kas ta täidab kava korrapäraselt või mitte. Lisaks teostab maakohus järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle (VÕVS § 34 lg 1). Juhul kui võlgnik kava nõuetekohaselt ei täida või esinevad muud VÕVS § 39 lg-s 2 nimetatud ümberkujundamiskava tühistamise alused, on maakohtul võimalik kava tühistada.
17.Võlausaldaja I pankrotiavalduse saab maakohus lahendada pärast ümberkujundamiskava kinnitamise kohta või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise kohta tehtava määruse jõustumist.
18.Kuna ringkonnakohus saadab võlgniku võlgade ümberkujundamiseks avalduse ja võlausaldaja I pankrotiavalduse maakohtule uueks lahendamiseks, jäävad nii võlgade ümberkujundamise kui ka pankrotimenetluse menetluskulude jaotused TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
19.PankrS § 32 teise lause ning VÕVS § 26 lg 2 ja § 7 lg 2 alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ele Liiv
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.