Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

korrektselt täitnud. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, kellest ühel on keskmine puue ja kes vajab palju tasulisi eratunde logopeedi, psühholoogi ja erapedagoogi juures. 06.08.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku V. H.’i ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik ja tema usaldusisik, võlausaldaja ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on hetkel töötu. Võlgnik tuli töölt ära, kuna tellimusi ei olnud. Võlgnik elab üürikorteris, mille üür on 200 eurot kuus. Võlausaldajale on võlgnik tasunud vaid esimesel kohustustest vabastamise menetluse aastal väikese summa. Võlgnik palub end kohustustest vabastada, kuna tema ülalpidamisel on kaks last, keda ta peab toetama ja kellest üks vajab väga palju logopeedi abi. Võlgniku usaldusisik M. H.a lisas ärakuulamisel, et elab võlgnikust eraldi. 06.08.2019 toimunud ärakuulamisel andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas seisukoha, mille kohaselt palub menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja nõue summas 68 516,25 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tehtud võlausaldajale üks väljamakse 23.07.2015 summas 29,62. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud kas PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või on võlgnik varjanud oma tegelikke sissetulekuid rikkudes sellega PankrS § 173 lg 2 tulenevat kohustust. 05.09.2019 teavitas Aktsiaseltsi I.E. nõude loovutusega omandamisest Danske Bank A/S Eesti filiaalilt. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku V. H.’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku V. H.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 06.08.2019.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku, võlausaldaja ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 06.08.2019.a andis võlgnik V. H. kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et V. H.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ettevõttes OÜ A. siseviimistlejana (05.01.2015 kuni 05.09.2018 ning 12.11.2018 kuni 01.02.2019). Võlgniku töötasu ei ole ületanud miinimumtöötasu suurust. Ajavahemikul 06.09.2018 kuni 11.11.2018 ning alates 02.02.2019 otsis võlgnik tasuvamat tööd. Alates 27.06.2019 on võlgnik Eesti Töötukassas töötuna arvel. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on toonud esile, et tema tütre puude tõttu on tema perekonna kulud suurenenud, mistõttu ei ole tal võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendeid. Kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada aastaid samal töökohal töötamist madala töötasu eest. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Lisaks leiab kohus, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnik siseviimistlejana niivõrd madalat töötasu teenis. Võlausaldaja on toonud erinevate andmebaaside näitel välja, et maalri ametikohal on Eesti keskmine netopalk 1 117 eurot ning hetkel aktiivne tööpakkumine abitöölisele ehitusel ja lammutamisel töötasuga kuni 1 500 eurot kuus. Lisaks ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda ja ülalpeetavate igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et V. H. ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku V. H.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd V. H. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb V. H.’i kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku V. H.’i tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate V. H.’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.