XX hagi Tallinna Vangla, YY, CC ja DD vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, 51004 Tartu) Kostja I: Tallinna Vangla (registrikood 70001113) Kostja II: YY Kostja III: CC Kostja IV: DD Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.05.2019 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.19.07.2018 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinna Vangla (kostja I), YY (kostja II), CC (kostja III) ja DD (kostja IV) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse.
2.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3500 eurot moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest, kompleksekspertiisi ja uuringute läbiviimist.
3.Hageja soovis vabaneda alkoholi sõltuvusest ja agressiivsusest ning pani end kirja psühhiaatri dr. YY vastuvõtule. Dr YY võttis hageja vastu, kuid visiiti ei registreerinud ega ravi ei määranud. Hagejal toimusid vanglas konfliktid nii valvurite kui kambrikaaslastega. Üldarstid kirjutasid välja amitviptiliini, kuid dr. YY arvas, et tegemist on ainult unetusega ja määras unerohu. Hageja on lõhkunud kambri vara ja pandi kartserisse. Hageja ei ole suutnud oma ärritus- ja agressiivsushooge kontrollida. Dr. DD diagnoosis unehäireid ja kirjutas palderjani. Lisakontrolli psüühilise seisundi kohta kumbki arst ei teinud. Hageja pöördus uuesti psühhiaatri poole. Dr. CC määras Alprazolamsi, kuid uuringuid ei teinud. Hagejal jätkusid konfliktid valvuritega, hageja oli kartseris. Hageja pöördus uuesti psühhiaatri poole. Dr. DD määras korduvalt palderjani. Hageja sattus jälle kartserisse. Dr. CC ei määranud mingit ravi, diagnoosis alkoholisõltuvuse, kuigi alkoholi tarbimise aeg oli 4 aastat tagasi. Hageja sooritas kuriteo ning pandi kinnisesse distsiplinaarkambrisse, kus sooritas veel 3 distsiplinaartegu ja sai kartserikaristuse. Dr. CC määras palderjani ja vaatas hageja läbi, kuid ravi ei määranud. Dr. YY määras palderjani. Üldarst märkas rahutust ning määras rahusti (diazepaam). Dr. YY määras Kepitinori, kuid liiga väikse annuse. Ravi ei aidanud, hageja lõhkus 3 korral aknaklaase, oli endiselt ärritunud. Dr. CC määras palderjani. Hageja viibis kartseris. Vihahoogude jätkumisel dr. CC ravi ei määranud. Tartu Vangla psühhiaatriosakonnas tehtud eksperdihinnangu kohaselt diagnoositi hagejal dissotsiaalne isiksusehäire ning raviks venaflaksin ja kvetiapiin. Dr. CC ei pakkunud kvetiapiini vahetust teise ravimiga, kuigi hageja kaebas kogusest tulenevat unisust. Dr. CC suurendas kvetiapiini kogust, kuid dr. DD lõpetas ravi asjaolusid selgitamata. Hageja sattus kartserisse, oli ravita rahutu ja loopis asju. Dr. CC määras carbomazepini, kuid ei pannud diagnoosiks maniat või bipolaarset depressiooni, kuigi ravimit kasutatakse mania raviks. Hagejal esinesid vihapursked, südamevalu. Hageja oli kartseris. Hageja ei suutnud jätkuvalt oma agressiivsust kontrollida, esinesid mäluhäired ja konfliktid valvuritega. Dr. AA määras paranoia ja äkkvihaga seoses leponexi, haloperidoli. Dr. SS määras edaspidi võimaliku psühhoosi ennetamiseks ja agressiivsuse raviks olansapiini. Hageja seisund on suhteliselt paranenud alates 14.07.2017.
4.Hageja on käinud dr. YY vastuvõtul 5 korda, kartseris viibinud 89 päeva ja distsiplinaarkambris 195 päeva. Hageja on käinud dr. DD vastuvõtul 8 korda, kartseris viibinud 66 päeva ja distsiplinaarkambris 130 päeva. Hageja on käinud dr. CC vastuvõtul 17 korda, kartseris viibinud 108 päeva ja distsiplinaarkambris 60 päeva, sooritas kuriteo (krim.asi nr X-XX-XXXX, sai lisakaristuse 3 kuud ja menetluskulude
nõude 1451 eurot). Tallinna Vangla ei reageerinud hageja avaldustele ega kaebustele viia läbi psühhiaatriline/neuroloogiline uuring. Hageja arvestab mittevaralist kahju esimesest psühhiaatri vastuvõtust 09.11.2010 kuni 12.02.2016 Tartu Vanglasse minekuni 1915 päeva eest iga päeva eest 0,5 eurot seoses ärrituvuse, ärevuse, viha, korrarikkumiste, rahutuse, pinge, hirmu, kaotusvalu, moraalsete ja füüsiliste üleelamistega seoses. Kartseris oldud 284 päeva eest soovib hageja iga päeva eest 2 eurot. Kinnises distsiplinaarkambris viibitud 345 päeva eest soovib hageja iga päeva eest 1 euro. Kokku 1556 eurot. Kriminaalasjas sai hageja moraalse kahju summas 200 eurot menetlustoimingute tõttu. Kokku on kahju 3500 eurot. Hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vastanud kvaliteedinõutele, arstiteaduse üldisele tasemele ja sellega rikuti VÕS § 762 mõttes hoolsuskohustust. Harju Maakohus keeldus 24.08.2018 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis kõik menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jättis läbi vaatamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2019 määrusega maakohtu 24.08.2018 määrus tühistati ja saadeti hagiavaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 15.04.2019 määrusega käiguta. Kohus leidis, et hagiavaldus ei vasta TsMS nõuetele ning hagejale tuleb määrata tähtaeg 14 päeva hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat selgelt välja tooma oma nõuded iga kostja vastu, nimelt millises summas hageja igalt kostjalt kahju hüvitamist nõuab. Hagejal tuli täpsustada iga kostja vastu esitatud nõudega seonduvat, sh millist eksimust või millist konkreetset tegevust hageja igale kostjale ette heidab. Hagejal tuli seoses oma nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjatepoolse kohustuse rikkumist/kostjate tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise/tegevuse ja kahju vahel. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse 25.04.2019. Hageja tõi välja, et kuni 2015. a. jaanuarikuuni ei olnud tal diagnoositud psüühilist haigust – dissotsiaalset isiksusehäiret (F60.2). Praegu on hagejal samuti keskmine puue ja osaline töövõimetus. Hetkel hagejat ravitakse. Ilma ravita tekib hagejal agressiivsus, eelarvamused, rahutus, ärrituvus, soov vaielda ja rikkuda ühiselu eeskirju ja korda. Mittevaralise kahju suurust arvestas hageja aja kohta, mil arstid hagejat õigesti ei ravinud või ei ravinud õigesti. Hageja nõuab YY-lt 800 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (801 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (89 kartseris veedetud päeva x 2 eurot) + (195 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro). Hageja nõuab DD-lt 300 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (42 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (130 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro) + (66 kartseris veedetud päeva x 2 eurot). Hageja nõuab CC-lt 300 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (22 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (60 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro) + (108 kartseris veedetud päeva x 2 eurot). Hageja on eeltoodud arvestuse teinud arvestades tema karistust. Kui hagejat oleks ravitud, siis ei oleks hageja väärtegu toime pannud või oleks sooritanud palju vähem. Tallinna Vangla vastu on hagejal nõue 500 eurot, sest vangla juhtkond ei viinud hagejat psühhiaatrilisse ekspertiisi alates 2010. a. – 07.01.2015.
Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohtu 17.05.2019 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
11.Hageja on esitanud kohtule puudustega hagiavalduse. Kohus jättis hageja hagiavalduse 15.04.2019 määrusega käiguta (lk 143-143 pöördel). Hageja sai 15.04.2019 kohtumääruse kätte, kuid ei ole hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
12.Hageja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust. Hagiavalduse asjaoludest jääb täiesti ebaselgeks, millist eksimust või millist konkreetset tegevust hageja igale kostjale ette heidab. Samuti on endiselt ebaselge, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjatepoolse kohustuse rikkumist/kostjate tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul on sedavõrd ebaselge hagiavalduse puhul hageja nõue perspektiivitu, hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hagiavaldus on perspektiivitu ja selle menetlemine tekitaks menetlusosalistele üksnes menetluskulusid. Hagiavalduses märgitu pinnalt puudub võimalus hagejapoolse eesmärgi saavutamiseks, kuna hagiavaldusest jääb selgusetuks, milliseid konkreetseid tegevusi kostjatele ette heidetakse ning välja ei ole toodud seost väidetava kostjate tegevuse/rikkumise ja selle tagajärjel hagejale tekkinud kahju vahel. Kuna selge ei ole milliseid konkreetseid tegevusi kostjatele ette heidetakse, siis kohus ei saa hinnata, kas ja millega on hageja õigusi üldse rikutud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
13.Võttes arvesse hagiavalduse puuduste ulatust, eelkõige nõuete ebaselgust ning seda, et kahju tekkimise asjaolud on endiselt ebaselged, ei pea kohus põhjendatuks määrata hagejale uut tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna 15.04.2019 hagiavalduse käiguta jätmise määruses olid kõik puudused selgelt välja toodud.
14.TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus
15.Hageja palub 03.06.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja on põhjendanud oma pretensioone kostjate vastu. Kui hageja põhjendused olid puudustega, siis on võimalk määrata hagejale riigi õigusabi korras esindaja või selgitada kõik vajalik välja kohtumenetluse ajal. Hageja viitas ka PS §-le 15 ja §-le 152. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
18.Ringkonnakohus ei nõustu, et hagi on perspektiivitu. Hagimaterjalidest nähtub, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju seoses sellega, et tal ei diagnoositud õigeaegselt dissotsiaalset isiksuse häiret ning ta ei saanud selles tulenevalt õiget ravi. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju, sest ilma ravita on hageja agressiivne, rahutu, ärritunud, mille tõttu on ta vanglas toime pannud rikkumisi ja ta on pandud kartserisse. Hageja leiab, et kui teda oleks ravitud, ei oleks ta rikkumisi toime pannud ega kartserisse sattunud.
19.Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (RKTKm nr 3-3-4-1-11, p 9). VÕS § 758 lg 1 järgi kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Vastavalt VÕS § 758 lg-le 2 tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. VÕS § 770 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Sealjuures tähendab arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemine vastust küsimusele, kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst (RKTKo nr 3-2-1-78-06, p 12).
20.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) tervishoiuteenuse osutaja/arst on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).
21.Hagiavalduse materjalidest nähtub, et hageja heidab kostjatele ette seda, et talle ei määratud õigeaegselt diagnoosi ning seega ei saanud ta õiget ravi ning teda raviti ebaõigesti. VÕS § 770 lg 1 järgi vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötajad diagnoosi- ja ravivigade eest. Ringkonnakohus leiab, et haiguse diagnoosimata jätmine ja seetõttu patsiendi vajaliku ravita jäämine kujutab endast tervishoiuteenuse lepingu rikkumist. Seega on hageja välja toonud kostjatepoolse lepingurikkumise.
22.VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul saab patsient nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku rahasummat, hüvitamaks talle diagnoosi- või raviveaga kaasnenud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju (RKTKo 3-2-1-171-10, p 15). Hageja on välja toonud, et ilma ravita on ta agressiivne, rahutu, ärritunud, millises seisundis on toime pannud rikkumisi ning on sattunud selle tõttu kartserisse. Riigikohus on märkinud, et kartserisse paigutamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga ning kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tuleb eeldada kinnipeetaval mittevaralise kahju tekkimist. (RKHKo nr 3-3-1-93-09, p 12). Seega on hageja välja toonud asjaolud, milles tulenevalt võib eeldada talle mittevaralise kahju tekkimist.
23.Hageja on välja toonud ka põhjusliku seose - ilma õige ravita on hageja agressiivne, rahutu, ärritunud ning on õige ravi mittesaamisel toime pannud rikkumisi ning on sattunud selle tõttu kartserisse. Erialakirjanduses on välja toodud, et patsiendil ei ole
võimalik tihti tõendada, et nõuetekohasel teenuse osutamisel oleks tekkinud kahju ära jäänud, st ei ole võimalik tõendada, et lepingu rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III. Lk 312). See, kas põhjuslik seos tõesti esineb, saab välja selgitada asja menetluse käigus. Ringkonnakohus märgib, et üldiselt peab kostjate vastutuse aluseks olevat asjaolusid tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata või kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida (vt VÕS § 770 lg-d 3 ja 4). Sellisel juhul pöördub tõendamiskoormis ümber. Muulhulgas saab asja menetluse käigus põhjusliku seoses hindamiseks määrata ekspertiisi, et tuvastada, kas osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst.
24.Hageja on välja toonud, et kostjad on süüdi lepingu rikkumises. VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi eeldatakse kohustuse rikkumise mittevabandatavust. Sellest sättest tulenevalt eeldatakse ka lepingut rikkunud isiku süüd.
25.Lisaks märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas on kohaseks kostjaks Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) Tallinna Vangla asemel (TsMS § 220 lg 1).
26.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
27.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.