Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Swedbank Pensionifond K3 osakut väärtusega 1467,92 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu Otepää Vallavalitsuselt, pension, peretoetus ja sotsiaaltoetus Sotsiaalkindlustusametilt. Võlgnik on abielus ning abikaasade vahel pole sõlmitud abieluvaralepingut. Võlgniku abikaasa nimele on registreeritud järgmine vara: - Kohustuslike pensionifondide LHV Pensionifond L ja Swedbank Pensionifond K3 osakud (abikaasa lahusvara); - Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikus registris on vintraudne 9 mm kaliibriga püstol Beretta-86 (tehase nr G06345Y); - Liiklusregistris on sõiduauto Volvo XC70 (2521 m3, 2006. a, registreerimismärk xxxxxxx); - Alates 21.03.1997 on kinnistusraamatus 959 m2 suurune elamumaa xxxxxx linnas xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx). Ehitisregistri andmetel paiknevad sel kinnistul kaks elamut, kaks kuuri, varjualune, aiamaja ja kaev; - Kinnistusraamatus on

m2 suurune ärimaa xxxxxxxlinnas xxxxxxxxxxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxx). Ehitisregistri andmetel paiknevad sel kinnistul kauplus ja kuur. Võlgniku abikaasa omandas selle kinnistu 18.12.2001 sõlmitud kinkelepingu alusel 25.02.2002 (abikaasa lahusvara); Võlgnik ei teavitanud abikaasat oma võlgadest ning kavatsusest taotleda enda pankroti välja kuulutamist. Sõltumata sellest kas võlgniku pankrot kuulutatakse välja või mitte, peab võlgniku abikaasa osalema võlgniku kohustuste täitmiseks vajaliku raha leidmises. Ajutise halduri hinnangul kuuluvad sõiduauto, võlgniku elukohaks olev kinnisasi ning relv abikaasade ühisvarasse hoolimata sellest, et need on võlgniku abikaasa nimel. Ajutine haldur märkis, et kui ühisvara on soetatud osaliselt ühe abikaasa lahusvara arvel, on alust vara jagamisel mingil määral kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised kohustused:

Ajutise pankrotihalduri hinnangul sõltub võlgade tasumise võimalikkus otseselt vähelikviidse ühisvara jagamisest. Hinnang võlgniku maksevõimele sõltub olulisel määral sellest, kas võlgniku abikaasa ja/või muu lähikondne püüab võlgade tasumisele omalt poolt kaasa aidata (mitte võlgniku eest võlgu tasudes, vaid vajalikku likviidsust kiiresti leida aidates) või vastupidi. Esimesel juhul ei ole võlgnik ajutise halduri arvates maksejõuetu. Teisel juhul võib võlgade suurenemise ja vaidlemisekulukuse tõttu pidada maksejõuetuse tulevikus tekkimist tõenäoliseks. Sel juhul võib olla alust võlgniku pankrot välja kuulutada (PankrS § 31 lg 3). 27.08.2019 toimunud kohtuistungil kinnitas võlgnik, et on aruandega tutvunud ja see on talle arusaadav. Võlgnik selgitas, et ta võttis ühe korra laenu ja siis läks asi käest ära. Järgmised laenud võttis ta eelneva tasumiseks. Raha kulus tal enda peale, ostis mõttetuid asju ja riidehilpe. Ühisvaraga seonduvalt märkis võlgnik, et tema teadis, et tal puudub vara ja kõik on abikaasale kingitud. Tema ei ole kinnistutesse midagi panustanud ja abikaasa on oma varadega kõik teinud. Võlgniku sõnul ei puutu abikaasa asjasse, sest võlgnik tegutses oma abikaasa selja taga. Võlgniku esindaja selgitas, et avalduse eesmärk oli see, et viiviseid ei lisanduks rohkem juurde ning et selguks, millised summad on põhjendatud ja millised mitte. Ajutine haldur oli seisukohal, et selguse huvides tuleks pankrotimenetlus läbi viia. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Kxxxx Mxxxx on käesolevalt püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on hetkel püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub kiirelt realiseeritav vara. Kohus nõustub halduriga, et kinnistu, mille maa on erastatud ja mida on oluliselt parendatud abielu ajal, võib osaliselt kuuluda abikaasade ühisvara hulka. Vaidluse korral tuleb vara jagada kohtus. Seega sõltub võlgniku vara väärtust ühisvara jagamise ja selle realiseerimise tulemusest ning seda pole võimalik käesolevalt objektiivselt hinnata. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Kxxxx Mxxxxxpankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26.09.2019 algusega kell 10.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 10,5 h. Ajutine pankrotihaldur palub määrata tema tasu suuruseks 630 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 50 eurot tunnis.

Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 50 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu 50 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 525 eurot (10,5h x 50€), millele lisandub käibemaks 105 eurot, kokku 630 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud summas 143,88 eurot (sh käibemaks) põhjendatud ja taotlus tuleb selles osas rahuldada. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ja kulud tuleb maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.