Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-104759 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagejal on kostjaga 12.05.2015 sõlmitud Eluruumi üürileping nr 10-3/8. Üürilepingu esemeks on kahetoaline eluruum aadressil xxxx. Lepingu punkti 3.1. kohaselt üürnik kohustub tasuma Üürileandjale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (nt üldelektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, prügivedu, haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed, remondifond ja ühistu laenumaksed jmt) Üürileandjale Üürileandja poolt esitatud arve alusel (kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Lepingu punkti 3.2. kohaselt Üürnik kohustub Üürileandjale või xxxx OÜ-le teatama iga kalendrikuu 1. kuupäeval veemõõtjate näidu. Veenäitusid on võimalik esitada elektroonselt xxxx, telefonil xxxx või teatada xxxx aadressil xxxx. Veenäitude esitamata jätmisel on teenusepakkujal õigus arvestada kasutatud vee hulgaks viimase kahe kuu tarbimise keskmine või eelnevate kuude näitude puudumisel 6 (kuus) kuupmeetrit kuus inimese kohta. Lepingu punkti 8.1. kohaselt kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Lepingu punkti 8.2. kohaselt lepinguga seotud vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad lahendamisele Eesti Vabariisi seadustes sätestatud korras. Ü K on rikkunud 12.05.2015 sõlmitud Eluruumi üürilepingu nr 10-3/8 punktides 3.1 ja 3.2 endale võetud raha maksmise kohustust, mille tagajärjel on tal hageja ees tekkinud rahaline võlgnevus summas 3845,38 eurot. Hageja palub välja mõista Ü K Lääne – Harju Vallavalitsuse kasuks võlgnevus summas 3845,38 eurot. Kohtu selgitused

2-19-104759 Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 325 eurot, mis tulenevalt hagihinnast ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I kohaselt on vajalik ja põhjendatud. Seega peab kohus hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot põhjendatuks ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.