Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud 20.09.2018 avaldas registripidaja väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate Candlewood OÜ kohta. Teate kohaselt oli äriühingu võlausaldajatel võimalus teate avaldamisest kuue kuu jooksul teatada registripidajale oma nõuetest äriühingu vastu. 27.03.2019 edastas registripidaja Harju Maakohtule A Vi avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal puudutatud isiku vastu nõue, mis tuleneb laenulepingutest, suuruses 82 434 eurot. Avaldaja palub puudutatud isiku likvideerijaks määrata S Ii. Avaldaja tasus likvideerija tasu ja likvideerimise kulude katteks kohtu deposiitkontole 300 eurot. 03.06.2019 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus määras, et puudutatud isikul tuleb esitada kirjalik seisukoht avaldusele 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates, samuti, et ärakuulamine toimub 30.07.2019. Kohus toimetas puudutatud isikule asja materjalid kätte avalikult, teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Materjalid loeti kättetoimetatuks 03.07.2019. Puudutatud isik kohtule kirjalikult vastanud ei ole, samuti ei ilmunud puudutatud isiku seaduslik esindaja ärakuulamisele. Kohtumääruse põhjendused ÄS (äriseadustik) § 60 lg 1 kohaselt kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. ÄS § 60 lg 2 järgi kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 3 kohaselt kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. Registripidaja on avaldanud 20.09.2018 ÄS § 60 lg 2 kohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et võlausaldajad teataksid oma nõuetest puudutatud isiku vastu, märkides, et nõuetest teatamata jätmisel võidakse puudutatud isik registrist kustutada likvideerimismenetlust läbi viimata seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Avaldaja on esitanud avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbi viimiseks. Avaldaja on kohtule esitanud puudutatud isikuga sõlmitud laenulepingud (digitoimik lk 9-12, lk 27-30). Kohus leiab, et kui menetlusosalised olid sõlminud laenulepingud, võib avaldajal olla lepingutest tulenevaid

nõudeid puudutatud isiku vastu. Avaldajat saab seetõttu lugeda puudutatud isiku võlausaldajaks, kes on õigustatud likvideerimismenetluse läbiviimist nõudma. Nähtuvalt äriregistrist ei ole registrisse kandmisest alates (07.12.2015) puudutatud isik registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Vastavalt ÄS § 60 lg 4 ja § 203 lg 1 p 3 tuleb puudutatud isik sundlõpetada. ÄS § 205 kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. ÄS § 206 lg 3 järgi kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub likvideerijaks määrata S Ii. S. Iil on kõrgem juriidiline haridus, mis vastab õigusteaduse magistrikraadile. S. I omab pikaajalist praktiseeriva juristi kogemust, vastab seaduses sätestatud likvideerijale esitatavatele nõuetele ning on andud oma nõusoleku puudutatud isiku likvideerija ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et S. Ii sobivus puudutatud isiku likvideerija ametikohale ei ole veenev. Ainuüksi asjaolu, et S. Iil on juriidiline kõrgharidus, ei tähenda, et S. Iil oleksid teadmised ühingu tegevuse lõpetamiseks vastavalt seadusele. Äriregistrist nähtuvalt on S. I olnud kahe ühingu likvideerijaks, millest üks on likvideerimisel ka käesoleval ajal alates 2004. aastast. Eeltoodu ei viita, et S. I oleks võimeline puudutatud isiku likvideerimismenetlust mõistliku aja jooksul läbi viima. Äriregistrist ei nähtu, et S. I oleks varem olnud kohtu poolt määratud likvideerijaks. Kui likvideerija on määratud kohtu poolt, lisandub likvideerija tavapärastele ülesannetele ka kohustus suhelda kohtuga ning pidada kinni kohtu antud korraldustest ning määratud tähtaegadest. S. Ii isik on kohtule tundmatu ning käesolevas menetluses on S. I esitanud kohtule isiklikult ainult nõusoleku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud S. Ii suutlikkuses likvideerimist vajalikul tasemel korraldada, mistõttu kohus S. Ii puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 29.05.2019 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Avaldaja on tasunud kohtu deposiiti likvideerimismenetluse kulu tagatiseks 300 eurot. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete

täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 22. maiks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 järgi kuulus avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldaja kasuks puudutatud isikult välja menetluskulu 50 eurot. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.