Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

liikme pankrotivõlgnikku kahjustavate tehingutega (sularahas on pangaautomaadist välja võetud 38 010,00 eurot ilma vastavaid kuludokumente haldurile esitamata, Kostja raha on kulutatud kolme isiku puhkusereisiks Prantsusmaa kuurordisse, füüsilisele isikule on väljastatud sularahas tagatiseta laen summas 42 000,00 eurot, xxx on ostetud seadmeid, mis ei ole haldurile üle antud). Kostja on seisukohal, et kõnealuse Lepingu täitmiseks ei ole hageja mingeid toiminguid sooritanud. Enamgi veel, tema juhatuse liikmeks oleku ajal tühistati väljastatud ehitusluba, mis viitab tegevusetusele. Asjaolul, et käesoleval ajal käib kohtuvaidlus kostjale projekteerimistingimuste väljastamise nõudes, on selge, et sellistes tingimustes-puuduvad ehitusluba ja projekteerimistingimused-ei olegi seaduslikult võimalik Lepingus sätestatud toiminguid teha. Lepingul on ka teine tähendus ja seda kostja nimel allkirja andnud V Ki suhtes: põhjendamatu rahalise kohustuse võtmisega on tekitatud kostjale kahju summas 62 000,00 eurot. Seega hageja nõue on paljasõnaline, sest puuduvad hagis loetletud tööde tegemise ja rahalise nõude sissenõutavaks muutumise kohta tõendid ning suur on tõenäosus, et see rajaneb näilikul Lepingul, mis on tühine. Kostja 2 seisukoht Kostja 2 hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile vastu. Kostja 2 seisukoha kohaselt vastavalt hagiavaldusele hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 17.05.2015.a. projektijuhtimise leping, mille kohaselt kohustus hageja teostama toimingud, millised on/olid vajalikud Tallinna linnas, Vikerlase 11 asuva ja võlgnikule kuuluva poolelioleva ehitise. Lepingust on võimatu aru saada milles pooled tegelikult kokku leppisid. See seab kahtluse alla selle vastavuse tegelikkusele. Arvestades Lepingu p. 2.1 - 2.3 toodud täpsustusi, hageja ülesanded sisuliselt piirdusid n.n. nõustamise ja konsulteerimisega. Kas seda laadi teenuseid ka tegelikult osutati on võimatu kontrollida. Kostja 1 vastusest hagiavaldusele ei ilmne, et hageja oleks andnud mingit teavet käsundi täitmise kohta või et selle kohta üldse oleks mingit teavet pankrotihalduril. Kostja 2 on seisukohal, et Lepingu eesmärgiks ei olnud käsundi täitmine vaid täiendava n.n. võlausaldaja tekitamine pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt Lepinguga võlgnik kohustus tasuma hagejale Lepingujärgsete kohustuste täitmise eest tasu 2 000 eurot kalendrikuus, milline tuli hagejale välja maksta pärast käsundi täitmist ehk Kinnisvara realiseerimist. Lepingu kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks ka olukorras, milles käsundusleping lõpetatakse sõltumata hagejast ja/või ei ole käsundi täitmine hagejast olenemata põhjustel võimalik. Arvestades, et kuni praeguse ajani võlgnikule ei ole väljastatud projekteerimistingimusi, on alust arvata, et hageja ei omanud ega täitnud käsundit, ja see võis olla võlgniku pankroti põhjuseks. Kui hageja oleks mingeid toiminguid väidetava lepingu raames teinud, selle kohta oleks pidanud olema kas või mingi informatsioon kostjal 1. Nagu ilmneb pankrotihaldur Peeter Sepper`i vastustest hagile, võlgnikul sellist informatsiooni ei ole. Lepingul puudub selle täitmise tähtaeg. Kostja 2 arvates ei ole usutav et hageja võis Lepingut täita piiramatu aja jooksul saades tasuks 2 000 eurot kalendrikuus. Antud asjaolu viitab Lepingu näilikkusele ja seoses sellega tühisusele. Tasu suuruse määramisel VÕS § 629 lg 1 alusel oleks pidanud arvestama muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Hageja ei ole põhjendanud millist kasu on Lepingu täitmisest käsundiandja saanud. Hagiavaldusest ei ilmne, et hageja oleks üldse midagi teinud n.n. käsundi täitmiseks. Hagis toodud väidete kohaselt hageja tegevuse tulemusel sõlmiti laenuleping võlgniku ja kostja 3 vahel, vähendati oluliselt OÜ x nõudeid võlgniku vastu, oli koostatud kinnisvara suhtes vajalik

dokumentatsioon, mis võimaldaks taotleda projekteerimistingimusi, taotleda hilisemalt ehitusluba ning alustada ehitustegevust. Kõik ülaltoodud hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tegelikkuses Tallinna Halduskohtu menetluses on praegu haldusasi nr 3-18-216 Vikerlase 11 OÜ kaebus Tallinna linna 11.09.2017 otsuse nr 4-1/2941-1 ning 29.11.2017 korralduse nr 1871-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks väljastada kaebuse esitajale Tallinna linnas, Vikerlase 11 asuvale ehitisele projekteerimistingimused. Eeltoodust ilmneb, et hageja tegevuse tulemusel on tänaseks kujunenud olukord kus 2007.a. väljastatud ehitusluba praeguseks hetkeks ei ole enam võimalik realiseerida ning tuleb uuesti taotleda projekteerimise tingimuste väljastamist. Isegi juhul kui võlgnik sõlmis lepinguid või kasutas mingit dokumentatsiooni, jätkuvalt jääb ebaselgeks, milline roll selles oli hagejal. Hageja on olnud võlgniku osanik ja juhatuse liige ning Vikerlase 11 objektiga seotud. Seega objektiga seotud tegevus nii või teisiti kuulub juhatuse liikme kohustuste hulka. Hageja otsest seost võlgnikuga tõendab selle endine ärinimi - OÜ T & Partnerid. Seega hageja on olnud võlgnikuga tihedalt seotud. Laenulepingu sõlmimine ei ole toiming, mis on suunatud Vikerlase 11 ehitise väljaehitamiseks. Sellest nähtub, et laenu arvelt toimus teisele isikule laenu tagasimaksmine (refinantseerimine). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline roll lepingu sõlmimisel temal oli ja kuidas see oleks võinud olla seotud poolelioleva ehituse lõpule viimisega. Kostja 3 seisukoht ALG on seisukohal, et hagi on alusetu ja tõendamata ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning välja mõista hagejalt ALG kasuks viimase menetluskulud. Arvestades kõiki hagiga seotud asjaolusid, esitatud põhjendusi ja tõendina esitatud käsunduslepingut, on küllaldane alus väita, et ilmselt on käsundusleping sõlmitud vahetult enne või pärast Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) (edaspidi Võlgnik) pankrotimenetluse algatamist ja eesmärgiga püüda seeläbi võlausaldajana mõjutada pankrotimenetlust. Tegemist on seega näiliku lepinguga, mis on tühine. Antud juhul on hageja jätnud oma nõude täies ulatuses tõendamata. Ainsa tõendina on hageja lisanud 17.05.2015.a. kuupäevaga dateeritud käsunduslepingu (edaspidi Leping). Samas pole esitatud ei koos nõudeavaldusega ega ka hagiga ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et hageja on Lepingu alusel üldse midagi teinud. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle see eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et mingeidki teenuseid oleks osutatud. Laenulepingu sõlmimine ALG-ga ei ole toiming, mis on suunatud Vikerlase 11 ehitise väljaehitamiseks, lisaks nähtub sellest, et laenuks saadud raha arvelt toimus hoopiski teisele isikule laenu tagasimaksmine (refinantseerimine). Hagis nimetatud väidetavad tööd (teenused) on paljasõnalised ja tõendamata, selle kohta pole hageja esitanud ühtegi tõendit ei Võlgniku pankrotihaldurile ega kohtule. Siiani pole saadud ka projekteerimistingimusi (nende väljastamisest on Tallinna Linnavalitsus keeldunud), rääkimata ehitusloa väljastamisest. Lepingu punkt 1.1. kohaselt on Lepingu esemeks vajalikud toimingud, millised on vajalikud Käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva poolelioleva ehitise lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda, kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on Käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja ehitatud) ja valminud korteriomandid võõrandatud. Eeltoodu alusel ei ole käsund täidetud ja seda igas tingimuses, so (i) ehitis ei ole välja ehitatud ja (ii) valminud korteriomandid ei ole võõrandatud. Eeltoodu alusel ei ole saabunud Lepingust tulenev alus tasu maksmiseks.

Ebaõiged ja vastuolus Lepinguga ja VÕS-ga on hagiavalduse väited, nagu oleks hagejal siiski õigus tasule, kuna Leping on lõpetatud sõltumata hagejast ja/või käsundi täitmine ei ole hagejast olenemata põhjustel võimalik. Hageja on ebaõigesti asunud seisukohale, et nii pankrotiavaldusest kui Võlgniku pankroti väljakuulutavast kohtumäärusest nähtuvalt ei realiseerunud Kinnisvara arendusprojekt hagejast sõltumatutel põhjustel. Lepingu p 3.2. kohaselt leppisid pooled kokku, et hagejale makstakse tasu pärast käsundi lõplikku täitmist (ehk siis ehitise väljaehitamist ja korteriomandite võõrandamist). See tingimus ei ole saabunud. Antud juhul ei saa rakendada ka Lepingu p 3.2. teist lauset, so tasu maksmist põhjusel, et Leping lõpetatakse sõltumata hagejast ja/või ei ole käsundi täitmine hagejast olenemata põhjustel võimalik. Esmalt peab märkima, et Leping pole lõpetatud, vaid ta on sisuliselt lõppenud sel põhjusel, et hageja ei ole suutnud Lepingut täita, sh pole väljastatud isegi projekteerimistingimusi ja seda pole tehtud põhjusel, et neid ei saagi väljastada. Seejuures on Leping sisuliselt lõppenud oluliselt enne pankrotiavalduse esitamist. ALG-le teadaolevalt pole hageja teinud Võlgniku pankrotihaldurile ettepanekut vastata, kas ta võtab Lepingu täitmise üle või mitte. Seega ei ole antud juhul vaidlust selle üle, et tegelikult on Leping lõppenud ja seda möönab ka hageja ise. Lisaks tuleneb Lepingu lõppemine VÕS §-st 632 lg 2. Leping ei ole aga lõppenud ega selle täitmine osutunud võimatuks mitte hagejast olenemata põhjustel, vaid just hagejast olenevatel põhjustel, milleks on hageja tegevusetus ja ebaõige tegevus, mistõttu ei ole võimalik ehitamisega isegi alustada. Riigikohtu Halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-46-13 nähtub hästi kogu selle objektiga seotud esmase ajaloo ülevaade, mh asjaolu, et tegelikult oli Vikerlase 11 objektile 13.02.2007.a. ehitusluba väljastatud garaažikompleksi laiendamiseks ja Võlgnik seda asuski tegema, kuid kuna ta ei täitnud kõiki nõudeid ja kokkuleppeid, siis viis see selleni, et HÜ Kuramaa esitas taotluse ehitusloa tühistamiseks ja kohus kohustas Tallinna Linnavalitsust see küsimus uuesti üle vaadata. Lisaks on käesoleval ajal Tallinna Halduskohtus asjas nr 3-18-216 vaidlus seoses Vikerlase 11 objektile projekteerimistingimuste väljastamisega ja Tallinna Linnavalitsus on keeldunud seda tegemast. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hageja ebaõige/ebakompetentse tegevuse tulemusel on tänaseks tekkinud olukord, kus vaatamata sellele, et 2007.a. oli väljastatud ehitusluba, ei ole tänaseni suudetud midagi reaalset ehitada, mistõttu ei ole Lepingust tulenevalt käsundit täidetud just hagejapoolse ebakompetentse tegevuse tõttu. Seda möönab tegelikult ka Võlgnik oma pankrotiavalduses. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige hageja väide, nagu oleks arendusprojekti mitterealiseerumine põhjustatud pankrotist, tegelikult on olukord vastupidine - hagejapoolse tegevusetuse/ebaõige tegevuse (st Lepingurikkumise) tõttu on põhjustatud Võlgniku pankrot, mistõttu oleks hoopiski Võlgnikul õigus esitada kahjunõue hageja vastu. Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus mingilegi tasule ka tulenevalt VÕS § 629 lg 1 viimasest lausest, kuna ülaltoodud asjaolusid arvestades ei oleks tasu maksmine õiglane. Lisaks on tasu mittemaksmise aluseks ka VÕS § 629 lg 2, sest hageja pole Lepingu alusel midagi teinud ja Võlgnikul pole tekkinud ega saagi tekkida sellest mingitki kasu. Lisaks on Leping lõppenud just hagejast olenevatel põhjustel. Hageja on olnud Võlgniku osanik ja juhatuse liige, st siis sisuliselt tegelik kasusaaja, mistõttu on tal olnud kogu aeg Vikerlase 11 objektiga seotud. Kuna hageja on olnud ka juhatuse liige, siis on vastuolus ÄS ja normaalse äriloogikaga Leping, mille kohaselt juhatuse liige käsunduslepingu alusel osutab teenust, mille sisuks on äriühingu ainsa vara ehitamise korraldamine. See tegevus kuulub juhatuse liikme kohustuste hulka ja selle alusel oleks tal olnud olenevalt majandustulemustest õigus juhatuse liikme tasule. Hageja otsest seost Võlgnikuga tõendab ilmselgelt ka Võlgniku endine ärinimi OÜ T & Partnerid. Kuna hageja on olnud Võlgnikuga tihedalt seotud nii õiguslikult kui sisuliselt, siis on tal olnud võimalus sõlmida mistahes ajal ka Leping.

Lepingu näilisusele viitab otseselt Lepingu p 3.1., mille kohaselt deponeeritakse hagejale Lepingu kohustuste täitmise eest igakuiselt 2000 eur, kusjuures ei ole märgitud, milliseks ajaks peab hageja Lepingut täitma, so ehitama ja korteriomandid võõrandama. Sisuliselt võib ju tekkida olukord (nagu seda ka praegu on), et hageja võib Lepingu alusel nõuda tasu määramatu ajani, kusjuures ei ole üldse teada, kas ja mis tingimustel õnnestub üldse korteriomandeid võõrandada. Põhimõtteliselt võib tekkida olukord, kus Lepingujärgne tasu ületab korteriomandite müügist saadud raha (arvestades ka seda, et Võlgnikul tuleb tagasi maksta ka laenu, seega saab Lepingu alusel tasuda tasu vaid puhaskasumist). Taoline Leping on vastuolus ka hea usus ja mõistlikkuse põhimõttega. Lepingu puhul on ilmselgelt tegemist näiliste lepingutega, mis "ilmuvad välja" esmakordselt alles pankrotimenetlustes. Sellele viitab ka asjaolu, et Võlgniku 2016 ja 2017 majandusaasta aruannetes Lepingust tulenevaid nõuded ei kajastu. Arvestades nõude suurust ja Võlgniku majandustegevust, peaksid need nõuded olema majandusaasta aruandes kajastatud, kui need oleksid olnud tegelikud nõuded. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) Harju Maakohtu 07.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5917 kuulututi välja Vikerlase 11 OÜ pankrot (tlk 7-9); 2) Hageja esitas võlgniku Vikerlase 11 OÜ pankrotimenetluses nõude summa 68 000 eurot (tlk10-11); 3) 24.08.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited HÜ Kuramaa (likvideerimisel), ALG Liisingu AS ja Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotihaldur (tlk 12-13). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.

Hagi on esitatud kohtule 24.09.2018, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja OÜ T ja Partnerid vahel 17.05.2015 sõlmitud käsundusleping. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 68 000 eurot Vikerlase OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja ning Vikerlase OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping on näilik ja seega tühine. Samuti leiavad kostjad, et hageja nõue on tõendamata, hagimaterjalides puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks käsundisaajana käsundit üldse täitnud. Lisaks leiavad kostjad, et käsundusleping on lõppenud just hagejast olenevatel põhjustel, mistõttu on välistatud hageja tasunõude rahuldamine. Hageja on kohtule esitanud hageja ja OÜ T ja Partnerid (praeguse nimega Vikerlase 11 OÜ) vahel 17.05.2015 sõlmitud käsunduslepingu, mille punkti 1.1. kohaselt käesoleva lepingu esemeks on vajalikud toimingud, millised on vajalikud käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva poolelioleva ehitise lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda, kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja ehitatud) ja valminud korteriomandid võõrandatud (tlk 14). Kohus leiab, et selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma ülesande), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus hindab käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt seda, kas 17.05.2015 käsundusleping võib olla tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemisel ajal. Samuti võib tehingu heade kommete vastasus tugineda ka tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-83-13 punkt 13). TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohtu 4. veebruar 2009 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-139 -08 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et 17.05.2015 kuupäeva kandev hageja ja Vikerlasse 11 OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping oleks näilik ja seega tühine. Kostjad on küll märkinud, et tõenäoliselt on antud leping sõlmitud vahetult enne või pärast Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse algatamist ja eesmärgiga püüda seeläbi võlausaldajana mõjutada pankrotimenetlust. Samas on 17.05.2015 kuupäeva kandev leping paberile prinditud ja poolte poolt käsikirjaliselt allkirjastatud, seega ei ole võimalik käesoleval juhul tuvastada lepingu tegelikku allkirjastamise kuupäeva. Lisaks sellele on 17.05.2015 lepingu kohaselt käsundiandjaks märgitud OÜ T ja Partnerid, mis on Vikerlase 11 OÜ endine ärinimi. Juhul kui antud leping oleks sõlmitud vahetult enne või pärast Vikerlase 11 OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluse algatamist, siis tõenäoliselt oleks lepingusse märgitud käsundiandjana Vikerlase 11 OÜ. Asjaolu, et Vikerlase 11 OÜ 2016 ja 2017 majandusaasta aruannetes hagejaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid nõuded ei kajastu, et tähenda automaatselt, et tegemist on näiliku tehinguga. Siinjuures peab arvestama, et 2016 ja 2017 ei olnud hageja esitanud Vikerlase 11 OÜ vastu veel tasunõuet. Hageja nõue on 68 000 eurot Vikerlase OÜ (pankrotis). Harju Maakohtu 07.05.2018 määruse kohaselt on Vikerlase OÜ-l (pankrotis) kohustusi vähemalt 456 142,56 eurot. Seega arvestades Vikerlase OÜ (pankrotis) kohustuste mahtu ei ole hagejal võimalik ka oma 68 000 euro suuruse nõudega Vikeralse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses olulist otsustusõigust saavutada. Eeltoodust tulenevalt asub seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et 17.05.2015 kuupäeva kandev hageja ja Vikerlasse 11 OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping oleks näilik ja seega tühine. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas hagejal on õigus saada 17.05.2015 sõlmitud käsunduslepingu alusel tasu. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma ülesande), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsunduslepingus kokku lepitud teenuse osutamiseks peab käsundisaaja tegema toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Lähtudes VÕS § 24 lg-st 2 on käsundisaajal kohustus teha tulemuse saavutamiseks, s.o teenuse osutamiseks, kõik mõistlikult võimalik. Ta peab tegema selliseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Oma põhikohustust täites peab käsundisaaja järgima ühtlasi kahte üldist kohustust- lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust. Hageja poolt kohtule esitatud käsunduslepingu punkti 1.1. kohaselt käesoleva lepingu esemeks on vajalikud toimingud, millised on vajalikud käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva poolelioleva ehitise lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda, kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja ehitatud) ja valminud korteriomandid võõrandatud. Lepingu punkti 2 kohaselt lisaks teistele käesolevas lepingus sätestatud kohustustele kohustub käsundisaaja: 2.1. Nõustama käsundiandjat lepingu tehnilise ja projektdokumentatsiooni ettevalmistamisel ja koostamisel, millised on seotud lepingu esemega; 2.2. otsima lepingu esemega kaasnevate toimingute finantseerimiseks investoreid ning nõustama käsundiandjat laenulepingute sõlmimisel, kuid olemasolevate laenulepingute lõpetamisel; 2.3 konsulteerima käsundiandjat mistahes teistes lepingu esemega seotud toimingutes. Kohus on 11.06.2019 toimunud kohtuistungil selgitanud hagejale, et hageja peab tõendama, et ta on võlgnikule eelnimetatud lepingus kokku lepitud teenuseid osutanud. Hageja on oma nõude tõendamiseks kohtule esitanud Vikerlase 11 õigusnõustaja K Li poolt esitatud selgitused perioodil 2015-2018 teostatud toimingutest ja C OÜ poolt koostatud Vikerlase tn 11, Tallinn Garaažikompleksile elukorruse pealeehituse eskiisiprojekti koos seletuskirjaga. Vikerlase 11 OÜ õigusnõustaja K Li poolt 28.06.2019 kuupäevaga dateeritud „Kinnitus esitamiseks kohtule“ nähtub, et see on esitatud tulenevalt hageja järelepärimisest, millega hageja soovib saada ülevaadet toimingutest, millised on õigusnõustaja K L Vikerlase 11 OÜ esindajana teostanud perioodil 2015-2018. Lisaks soovib hageja saada kinnitust küsimusele, kas antud toimingud on tehtud hageja osavõtul/ülesandel. Kinnituse punktis 1 kinnitab Vikerlase 11 OÜ õigusnõustaja K L, et kinnituses loetletud toimingud on tehtud allakirjutanu (st õigusnõustaja) poolt eeskätt Vikerlase 11 OÜ poolt väljastatud volikirja alusel ja täpsemalt Vikerlase 11 OÜ juhatuse liikme ning hageja poolt seatud eesmärke järgides. Allakirjutanu on osalenud talle teadaolevalt kõikidel läbirääkimistel /nõupidamistel ühes hagejaga ning seda nii tõlkija rollis, kuid samuti ettevõtte õigusnõustaja rollis (tlk 125-126). Kohus leiab, et eeltoodust nähtub selgelt ja see kordub kogu kinnituse ulatuses, et antud kohtule esitatud kinnituses esitatakse ülevaade õigusnõustaja K Li poolt teostatud töödest, mitte hageja

töödest käsunduslepingu alusel ja samuti nähtub kinnitusest, et õigusnõustaja on neid töid teostanud Vikerlase 11 OÜ juhatuse poolt väljastatud volikirja alusel ja Vikerlase 11 OÜ juhatuse liikme/hageja poolt antud suuniste järgi ja eesmärke saavutamiseks. Kui hageja väidab, et tema on käsunduslepingu alusel Vikerlase OÜ huvides töid teostanud, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi Vikerlase 11 OÜ juhatus veel eraldi väljastama vastava volikirja K Lile sisuliselt samade ülesannete täitmiseks. Kohus märgib, et kohtule esitatud kinnitusest ei nähtu, et õigusnõustaja K L oleks saanud volituse Vikerlase 11 OÜ nimel tegutsemiseks hageja poolt ja hagejaga sõlmitud käsunduslepingu alusel või selle täitmiseks. Kinnituse kogu teksti läbib väide, et õigusnõustaja K L tegutses Vikerlase 11 OÜ/ T Mi ülesandel. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et mingi ülesanne oleks antud K Lile üksnes hageja poolt ja pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et õigusnõustaja oleks siis üksi või koos hagejaga mingit hageja ja Vikerlase 11 OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevat ülesannet täitnud. Lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi volikirja, millest nähtuks, et hagejal oleks volitus Vikerlase OÜ esindamiseks nõupidamistel, nagu nt Kinnituses nimetatud sagedased kohtumised Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLA). Lisaks ei nähtu Kinnitusest, et kohtuvaidlustes oleks Vikerlase 11 OÜ-t esindanud hageja. Kinnitusest nähtub hoopis, et kohtuvaidluses on Vikerlase 11 OÜ-t esindanud K L. Lisaks eeltoodule kohus leiab, et Vikerlase 11 OÜ õigusnõustaja K Li poolt antud kirjalikud selgitused ei ole piisavalt usaldusväärsed hageja väidete tõendamiseks. Vikerlase 11 OÜ õigusnõustaja K L’i poolt kohtule antud kirjaliku selgituse näol on küll tegemist TsMS § 272 lg 1 dokumentaalse tõendiga, kuid tegemist on kohtumenetluse kestel loodud tuletatud tõendiga ja algseks tõendiks oleksid K Li poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Käesoleval juhul oleks hagejal olnud võimalik oma väidete tõendamiseks taotleda K Li tunnistajana ülekuulamist ning sellisel juhul oleks kohtul võimlik olnud TsMS § 262 lg 2 alusel hoiatada tunnistajat tema poolt vale ütluste andmiste eest ja võtta tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Sellisel juhul oleks saanud K Li küsitleda ütluste andmisel ka kostjad ning kohus ning kohus oleks saanud vahetult kontrollida hageja poolt kohtule esitatud tõendit. Käesoleva juhul on hageja poolt K Li kirjaliku kinnituse andmisega välistatud kohtu võimalus K Li poolt antud seletuse kontrollimiseks. Kui avada hagiavaldusele lisatud hageja poolt Vikerlase 11 OÜ pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse dokument arvutis, siis nähtub, et koostajaks on märgitud: K. 22.10.2018 on K L saatnud kohtule e-kirjaga T Mi poolt allkirjastatud dokumendi puuduste kõrvaldamiseks käesolevas tsiviilasjas (tlk 34). Seega on K L koostanud hageja huvides Vikerlase OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja käesolevas kohtumenetluses dokumente, mistõttu on K Li näol tegemist hagejaga seotud isikuga ja seetõttu ei saa pidada tema selgitust usaldusväärseks ega erapooletuks. Kohus leiab, et hageja poolt käsunduslepingu täitmist ei tõenda samuti kohtule esitatud C OÜ poolt koostatud Vikerlase tn 11, Tallinn Garaažikompleksile elukorruse pealeehituse eskiisiprojekt koos seletuskirjaga (tlk 129-139). C OÜ eskiisprojektist nähtuvalt on tellijaks märgitud Vikerlase 11 OÜ, mitte hageja. Nimetatud dokumendist ei nähtu mingit seosest hagejaga. Hageja on väitnud, et tema vahetu tegevuse tulemusel sõlmiti laenuleping. Kohus leiab, et laenulepingu sõlmimine ALG Liising AS-ga ei ole toiming, mis on suunatud Vikerlase 11 ehitise väljaehitamiseks. Vaidlust pole selle üle, ALG Liising AS-lt saadud laenu arvelt toimus teisele isikule laenu tagasimaksmine (refinantseerimine). Lisaks ei ole hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline roll laenulepingu sõlmimisel temal oli ja kuidas see oleks võinud olla seotud poolelioleva ehituse lõpule viimisega. Eeltoodust tulenvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ajavahemikus mai 2015 kuni märts 2018 Vikerlase 11 OÜ –le (pankrotis) käsunduslepingus märgitud teenuseid tegelikult osutanud. Käsunduslepingu punkti 1.1. kohaselt käesoleva lepingu esemeks on vajalikud toimingud, millised on vajalikud käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva poolelioleva ehitise

lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda, kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja ehitatud) ja valminud korteriomandid võõrandatud. Seega sai lugeda käsund täidetuks kui mõlemad tingimused on täidetud.Vaidlust pole selle üle, et Vikerlase 11 ehitis ei ole välja ehitatud ja valminud korteriomandeid ei ole võõrandatud. Käsunduslepingu punkti 3.1 kohaselt pooled lepivad kokku ja käsundiandja kohustub tasuma käsundisaajale käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmise eest tasu summas 2000 eurot kalendrikuus. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käsundisaajale makstakse tasu pärast käsundi lõplikku täitmist. Olukorras, milles käsundusleping lõpetatakse sõltumata käsundisaajast /või ei ole käsundi täitmine käsundisaajast olenemata põhjustel võimalik, ei vabane käsundiandja kohustusest tasuda käsundisaajale lepingu punktis 3.1 kokkulepitud suuruses tasu. Tasu makstakse käsundisaajale välja hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest (mille eelduseks on käesoleva lepingu lõppemine käsundisaajat olenematutel põhjustel ja/või asjaolude ilmnemine, mille tõttu on käsundi täitmine võimatud (tlk 14-15). Hageja väidab, et nii pankrotiavaldusest kui võlgniku pankroti väljakuulutavast kohtumäärusest nähtuvalt ei realiseerunud kinnisvara arendusprojekt hagejast sõltumatutel põhjustel. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada lepingu punkti 3.2 teist lauset. Kõigepealt märgib kohus, et leping ei ole lõpetatud, vaid on lõppenud VÕS § 642 lg 2 alusel seoses Vikerlase 11 OÜ pankroti välja kuulutamisega. Lisaks sellele on leidnud tõendamist väide, et lepingu täitmine on osutunud võimatuks hagejast tulenevatel põhjustel. Kohtule esitaud Tallinna Linnaplaneerimise ameti 29.01.2016 kirjast nähtuvalt 16.10.2015 ja 19.10.2015 edastas amet ehitusloa kehtetuks tunnistamise eelnõu HÜ-le Kuramaa ja OÜ-le T ja Partnerid ning palus esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited hiljemalt 30.11.2015. OÜ T ja Partnerid omapoolseid seisukohti märgitud tähtaja jooksul ei esitanud. Tallinna Linnaplaneerimise ameti kirja viimase lause kohaselt tunnistab TLPA kehtetuks 13.02.2007 ehitusloa nr 23470 ja eelnimetatud haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna Halduskohtus. Lisaks on TLPA kirjas kirjeldatud põhjalikult kõiki ehitusloa tühistamisele eelnenud toiminguid ja sisulisi ja õiguslikke põhjendusi ehitusloa tühistamiseks (tlk 117-119). Hageja ja Vikeralse 11 OÜ vahel sõlmiti leping väidetavalt 17.05.2015. TLPA kirjast nähtub, et lepingu sõlmimise järgselt saadeti Vikerlase 11 OÜ-le, kelle esindajaks lepingu alusel oli hageja, 16.10.2015 ja 19.10.2015 TLPA poolt ehitusoa kehtetuks tunnistamise eelnõu. Sellele eelnõule ei ole hageja isegi vastanud, rääkimata vastuväidete esitamisest. Samuti ei ole hageja vaidlustanud ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Kohus nõustub kostjatega, et ehitusluba on ehitamise seisukohalt määrava tähtsusega dokument ja selle kehtetuks tunnistamine äärmuslik meede, mistõttu oleks hageja tavapärase hoolsuse puhul lepingu täitmisel pidanud tegutsema reaalselt selles suunas, et ei tekiks olukorda, kus enam Vikerlase 11 ehitusluba ei ole. Kohtule esitatud Tallinna 04.04.2019 kohtuotsuse kohaselt haldusasjas nr 3-18-216 on kohus lahendanud Vikeralse 11 OÜ kaebust Tallinna linna 11.09.2017 otsuse nr 4-1/2941-1 ning 29.11.2017 korralduse nr 1871-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks väljastada kaebuse esitajale Tallinna linnas, Vikerlase 11 ausvale ehitisele projekteerimistingimused ja nimetatud otsuse kohaselt on jäetud Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) kaebus tervikuna rahuldamata (tlk 114-115). Seega on hageja tegevus/tegevusetus olnud kas olematu või siis ebapädev ja taoline tegevus on endaga kaasa toonud olukorras, kus Vikerlase 11 ehitamiseks ehitusluba puudub. Eeltoodust nähtub, et pankrotiavalduse esitamine ei ole hagejast olenemata asjaolu, mille tõttu ei saa käsunduslepingut täita, vaid just hageja enda tegevus/tegevusetus käsunduslepingu täitmisel, mis on toonud kaasa pankrotiavalduse esitamise ja pankroti välja kuulutamise. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid seda, et hagejale ei olnud võimalik käsundit temast olenematutel põhjustel täita. Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus mingilegi tasule ka tulenevalt VÕS § 629 lg 1 viimasest lausest, kuna ülaltoodud asjaolusid arvestades ei oleks tasu maksmine õiglane. Lisaks on tasu mittemaksmise aluseks ka VÕS § 629 lg 2, sest hageja

pole Lepingu alusel midagi teinud ja Vikerlase 11 OÜ-l (pankrotis) pole tekkinud ega saagi tekkida sellest mingitki kasu. Lisaks on Leping lõppenud just hagejast olenevatel põhjustel. Seega puudub hagejal õigus saada 17.05.2015 sõlmitud käsunduslepingu kohaselt tasu summas 68 000 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.