Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-2603
Tsiviilasi
Green Valley Ventures OÜ hagi J S vastu kaubamärgiregistreeringu nr xxxx omaniku ainuõiguse täielikult lõppenuks tunnistamise nõudes Eesti Vabariigis hagi hind 3500 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Green Valley Ventures OÜ (registrikood 12431290, Saare esindajad maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, A. Kitzbergi 10); Hageja lepinguline esindaja: patendivolinik Ingrid Matsina (AAA Patendibüroo OÜ, Tartu mnt 16, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: J S (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepingulised esindajad: patendivolinik Olga Treufeldt, patendivolinik Kristjan Leppik (Patendibüroo TURVAJA OÜ, Liivalaia 22, Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kostja J S ainuõigus Eesti kaubamärgiregistreeringule nr xxxx täielikult lõppenuks. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt J Slt (isikukood xxxx) hageja Green Valley Ventures OÜ (registrikood 12431290) kasuks menetluskuludena välja 2748 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 300 eurot ja hageja õigusabikulud on 2448 eurot.
3.Mõista kostjalt J Slt (isikukood xxxx) hageja Green Valley Ventures OÜ (registrikood 12431290) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2748 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu nõude tunnistada tema ainuõigus Eesti kaubamärgiregistreeringule nr xxxx täielikult lõppenuks. Hagiavalduse kohaselt toodab hageja kosmeetikavahendeid (kreemid, võided, koorijad, nahaõlid, huulepulgad), mis on tähistatud kaubamärgiga XXXX!. Hageja turustab tooteid veebilehel xxxx asuva e-poe kaudu ning kauplustes Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx jt.
2.Kostja on Eesti kaubamärgi nr xxxx omanik. Kaubamärgi registreerimise kuupäev on 25.03.2003. Kaubamärk on registreeritud klassis 3 kaupadele: pleegitusained ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid; seebid, parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; hambapastad. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja oma kaubamärki vähemalt hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul registreeringus nimetatud kaupade tähistamiseks kasutanud.
3.Hageja viitas KaMS § 5 lg 1 punktile 2, § 17 lõikele 1 ja § 53 lg 1 p 3. Kaubamärgi kasutamist peab tõendama kostja. Hageja on asjast huvitatud isikuks, kuna ta kasutab kostja kaubamärgiga väga sarnast kaubamärki identsete kaupade tähistamiseks. Samuti soovib hageja edasises majandustegevuses oma kaupade sortimenti laiendada teistele klassi 3 kuuluvatele kaupadele. Hageja soovib oma kaubamärgile õiguskaitset saada. Kostja varasem kaubamärk kujutab endast hageja kaubamärgi registreerimisel takistust KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel ja kasutamisel KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, samuti oleks kostjal võimalik takistada või tühistada hageja kaubamärgi võimalikku õiguskaitset Euroopa Liidu kaubamärgina.
4.Kostja eesmärk hageja tegevust takistada, sest kostja on esitanud uue taotluse kaubamärgi XXXX registreerimiseks. Taotlus nr XXXX on esitatud 02.02.2018 Xxxx OÜ nimel. Xxxx OÜ on äriühing, kus kostja on juhatuse liige ja osanik. Hagejale teadaolevatel andmetel kostja kaubamärki ei kasuta, mistõttu tuleb kostja kaubamärgi omaniku ainuõigus täielikult lõppenuks tunnistada.
5.20.08.2018 esitas hageja täiendavaid tõendeid, millega ta soovis tõendada, et kostja tuli kaubamärki XXXX kandvate toodetega Eestis turule pärast hagi esitamist. XXXX on globaalne tarneahela standardite süsteem, mille numbrid ja vöötkoodid võimaldavad ettevõtetel tellida, tarnida tooteid, jälgida nende liikumist kogu tarneahela ulatuses. XXXX MTÜ on Eesti organisatsioon, kellele on antud rahvusvahelise XXXX organisatsiooni poolt õigus väljastada ettevõtetele XXXX standardnumbrite kasutusõigus. XXXX (Xxxx) on toodet või teenust
identifitseeriv vöötkoodinumber, mis moodustub XXXX globaalsest ettevõtteprefiksist ja tootja/vahendaja poolt omistatud tootenumbrist. XXXX vastus tõendab, et tootja Xxxx on kostja tõenditelt nähtava XXXX koodi (vöötkoodi) saanud 01.03.2018.
6.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1223/2009/EÜ artikkel 13 kohustab vastutavaid isikuid turule lastavatest kosmeetikatoodetest teavitama elektrooniliselt XXXX portaalis (Xxxx). Levitajatel on kohustus teavitada toote omaalgatuslikult tõlgitud märgistuse korral. Alates 11. juulist 2013 on XXXX kasutamine kohustuslik. XXXX portaalis sisalduvad teavitused on kättesaadavad üksnes liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja mürgistusteabekeskustele, seetõttu tegi hageja järelepärimise Terviseametile. Terviseamet kinnitas, et toode XXXX (tootja Xxxx, foto Terviseameti vastuse lisa 2) on portaalis registreeritud 11.06.2018.
7.03.12.2019 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et ta on asjast huvitatud isikuks, kuna ta kasutab kostja kaubamärgiga väga sarnast kaubamärki identsete kaupade tähistamiseks. Samuti soovib hageja edasises majandustegevuses oma kaupade sortimenti laiendada teistele klassi 3 kuuluvatele kaupadele. Hageja soovib oma kaubamärgile õiguskaitset saada.
8.Kostja tõlgendab asjast huvitatuse nõuet ülemäära kitsalt, viidates seejuures kohtulahenditele, mis põhinesid teistsugustel faktilistel asjaoludel. Kostja vastuses viidatud kaks lahendit pärinevad Riigikohtu lahendi eelsest ajast. Riigikohtu seisukoht on, et piisab ka kaubamärgi kasutamise soovist. Antud juhul tõendavad hageja soovi kaubamärki kasutada nii hageja esitatud kaubamärgitaotlused kui ka kaubamärgi kasutamine.
9.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et kohtueelsete läbirääkimiste käigus pöördus tema poole P L, mitte hageja Green Valley Ventures OÜ. 30.11.2017 kostja esindaja Olga Treufeldti e-kiri hagejale tõendab üheselt, et kostja sai aru, et asjast huvitatud isikuks on Green Valley Ventures OÜ ja ta peab läbirääkimisi P Lga kui hageja esindajaga, mitte kui eraisikuga. Hageja esitas täiendavalt kostja esindaja e-kirjale lisatud dokumendi. Tegu on kinnitusega, millele kostja esindaja palus alla kirjutada hageja Green Valley Ventures OÜ juhatuse liikmel P Ll.
10.Hageja soov oma kaubamärgile õiguskaitset saada oli kostjale arusaadav juba kohtueelselt läbirääkimiste käigus, kus kostja valmistas hagejale allakirjutamiseks ette kinnituse, mis hõlmas hageja kaubamärgi registreerimise taotlusega seonduvat. Kuigi kostja väitis, et ta pole soovinud kohtuvaidlusele eelsel ajal hageja tegevust takistada, on kostja nüüdseks vastava nõudega hageja poole pöördunud.
11.Hageja viitas KaMS § 17 lõikele 1. Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi kasutamine peab olema tegelik ja mitte näilik. Hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kaubamärgi ärilise kasutamisega seotud fakte ja asjaolusid. Kaubamärki tuleb kasutada kaubamärgiga kaitstud kaupade ja teenuste turul. Kaubamärgi kasutamine peab olema vastavuses kaubamärgi peamise funktsiooniga, milleks on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kauba või teenuse teatud päritolu, võimaldades tal ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupa või teenust nendest, millel on muu päritolu. Kasutamine äritegevuses ei hõlma kaubamärgi ettevõtte-sisest kasutamist.
12.Kostja kaubamärgi kasutamise kohustusega kaetud kaupadeks on pleegitusained ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid; seebid, parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; hambapastad. Tegu on igapäevaste laiatarbekaupadega, mille tarbijateks on kõik Eesti elanikud ja osa juriidilisi isikuid (nt kosmeetika- ja juuksehooldusteenuste osutajad, pesumajad, hotellid). Sellise kauba turg on ulatuslik ja tegeliku kasutamise turuosa loomiseks või säilitamiseks ei piisa üksikust juhuslikust reklaamist või müügist.
13.Kostja tõendid ei tõenda kaubamärgi kasutamist. Kostja esitatud OÜ Xxxx juhatuse protokoll, leping kaubamärgiga tähistatud toodete tootmiseks, lepingu lisakokkulepe ning leping OÜ Xxxx ja Xxxx vahel ei tõenda kaubamärgi kasutamist. Tegu võib olla kavatsust tõendavate tõenditega, kuid kostja peaks tõendama tegelikku kaubamärgi kasutamist hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul.
14.Kostja esitatud Xxxx arve 25.11.2015 on osaliselt loetamatu ega tõenda kauba müüki kaubamärgiomaniku poolt või tema loal. Arve ei tõenda, milline oli kauba maht ja kas see turustati Eesti turul. Hageja on teinud järelepärimise toote vöötkoodi väljaandjale ja saadud kinnituse kohaselt on fotol kujutatud vöötkood xxxx tootele antud 01.03.2018. Seega ei saa arve olla väljastatud perioodil, mille suhtes peab kostja tõendama kasutamise kohustust. Kostja esitatud fotod kaupluse fassaadilt ja müügiletilt on dateerimata ega tõenda kaubamärgi kasutamist enne hagi esitamist. Kuna vöötkood anti tootele alles 01.03.2018, ei saa foto olla tehtud ajal, mil kostja kaubamärgi kasutamist tõendama peaks.
15.Kostja esitatud Xxxx reklaamlehed on OÜ Xxxx reklaamid, millelt on kaubamärk väga halvasti näha ning millest ei selgu, kus, millises ulatuses ja kas üldse on reklaame tarbijatele kättesaadavaks tehtud. Tegu on kostja sisedokumentidega, mille usaldusväärsus on madal. Hageja on tõendanud, et toote teavitus kosmeetikatoodete teavitamise portaalis tehti alles 11.06.2018. Kostja esitatud OÜ Xxxx sisse-saatelehed on samuti OÜ Xxxx sisedokumendid, mis kajastavad kaupade väidetavat liikumist ettevõtte üksuste vahel. Kaubamärgi kasutamine äritegevuses ei hõlma ettevõtte-sisest kasutamist. Toote pakendi näidisest tehtud fotol on toote valmimise ajaks märgitud 03.2018 ja fotol kujutatud vöötkood xxxx on tootele antud 01.03.2018. Seega ei saa foto olla tehtud perioodil, mille suhtes peab kostja tõendama kaubamärgi kasutamise kohustust.
16.Hageja leidis, et kaubamärgiga tähistatud toodete turustamist enne hagi esitamist väljaspool Euroopa Liitu ei saa arvestada. Kaubamärk on kaitstud kindlal territooriumil. Kostja kaubamärk on registreeritud Eestis ja tal on selle kasutamise kohustus Eestis. Kaubamärgi kasutamine väljaspool Euroopa Liitu ei tõenda kaubamärgi kasutamise kohustuse täitmist Eestis.
17.Hagejal ei ole võimalik esitada parema kvaliteediga Terviseameti vastusele lisatud fotosid. Terviseamet edastas fotod hagejale sellistena. Terviseametil vastuse lisas 2 oleval fotol on loetav järgmine tekst: XXXX, Deodorantkreem jalgadele, Kreemi aktiivsed komponendid: VÄLDIB EBAMEELDIVA LÕHNA TEKET, VÄHENDAB HIGISTAMIST, EFEKTIIVSELT DESODOREERIB, EI KUIVATA NAHKA, 48 tunni KAITSE HIGILÕHNA EEST, PARIM VALIK, 5% maarjajääd, new formula. Terviseameti vastuse lisades 5-8 olevatel fotodel on kujutatud toodet, mille kujundus on kostja väidetava tootega sarnane, kuid millel puudub kaubamärk XXXX. Nende fotodel oleva teksti loetavus ei olegi antud asjas oluline. Hageja esitas fotod seetõttu, et Terviseameti vastus oleks täielikult edastatud.
18.13.05.2019 seisukohas selgitas hageja, et ta on asjast huvitatud isikuks, kuna kasutab kostja kaubamärgiga väga sarnast kaubamärki identsete kaupade tähistamiseks ja on esitanud taotluse kaubamärgi registreerimiseks. Hageja soovib edasises majandustegevuses oma kaupade sortimenti laiendada teistele klassi 3 kuuluvatele kaupadele. Hageja on esitanud oma kaubamärgi registreerimiseks 15.11.2017 patendiametile taotluse nr XXXX ning selle taotluse alusel ja prioriteedikuupäevaga 15.11.2017 uue taotluse XXXX.
19.Novembris 2017 esitatud kaubamärgitaotluse nr XXXX eesmärgiks oli prioriteediõiguse omandamine. Hageja soovis omandada prioriteediõiguse, sest ei olnud sellele ajal otsustanud,
kas saada kaubamärgile kaitse Eesti taotlusega või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega. Väikeettevõtjana olid hagejale olulised finantskaalutlused ning teadmata oli kostjaga peetavate läbirääkimiste võimalik käik ja tulemus. Kuna kostjaga läbirääkimised ei õnnestunud, otsustas hageja prioriteediõiguse realiseerida majanduslikult soodsama, Eesti kaubamärgitaotlusega.
20.Hageja kaubamärgi xxxx! registreerimise taotlus nr XXXX on menetluses, kuid Patendiamet väljastas hagejale kinnituse, et prioriteedinõue on KaMS § 37 alusel läbi vaadatud ja seda on arvestatud kõigi taotluses nimetatud kaupade ulatuses. Taotletavad kaubad on klassis 3 pleegitusained ja muud pesuained, puhastus-, poleer-, küürimisained ja abrasiivtöötlusvahendid, ravitoimeta seebid; parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, ravitoimeta kosmeetikavahendid, ravitoimeta juukseveed, ravitoimeta hambapuhastusained. Hageja toodab kosmeetikavahendeid (kreemid, võided, koorijad, nahaõlid, huulepulgad jm), mis on tähistatud kaubamärgiga XXXX! ja on turustanud või turustab neid veebilehel xxxx asuva e-poe kaudu ning kauplustes Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx jt.
21.Kuna kostja väiteid ei nähtu tõenditest seoseid hagejaga, esitas hageja täiendava väljavõtte oma veebilehelt, milles on näidatud ettevõtte kontaktid. Domeeni xxxx ja veebilehe kuuluvuse kohta esitas hageja Xxxx OÜ arved domeeni kehtivuse pikendamise eest perioodiks 07.08.2017 – 07.08.2018 ja virtuaalserveri rendi kohta perioodil 01.10.2017 – 31.03.2018.
22.08.07.2019 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja on huvitatud isikuks, sest ta soovib kasutada kaubamärki xxxx! ja on oma soovi objektiivselt väljendanud kahel viisil: asudes kaubamärki kasutama ja esitades kaubamärgitaotlusi. Hageja on esitanud tõendeid, mis kogumis tõendavad, et ta kasutas kaubamärki xxxx! enne hagi esitamist mitmesuguste kosmeetikavahendite tähistamiseks. Hageja on põhjendanud ja tõendanud kahe kaubamärgitaotluse esitamist.
23.15.11.2017 kaubamärgitaotluse nr XXXX eesmärgiks oli prioriteediõiguse omandamine (tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 4 osa A(1) ja KaMS § 29 lg 1-2). Prioriteediõiguse instituudi eesmärk on anda kaubamärgi kaitsmisest huvitatud isikule 6 kuud aega otsustada, millistel territooriumitel ta soovib kaubamärgile õiguskaitset taotleda. Hageja soovis esialgu omandada prioriteediõigust, sest ei olnud veel otsustanud, kas saada kaubamärgile xxxx! kaitse Eesti taotlusega või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega.
24.Hageja soovib tootjana edasises majandustegevuses oma kaupade sortimenti laiendada kõigile klassi 3 kuuluvatele kaupadele, mis on nimetatud kaubamärgi registreerimise taotluses. Klass 3 kaubad on omavahel seotud ja tootja jaoks on alustamine ühest klass 3 kaubast ja edasiliikumine teiste klass 3 kaupade pakkumisele loomulik areng. Hageja asjast huvitatust on asjakohane tõlgendada koosmõjus KaMS § 10 lg 1 p 2 ja KaMS § 14 lg 1 p 2, mis annavad lisaks identsetele kaupadele kaitse sarnaste kaupade suhtes, kui esineb kaubamärkide äravahetamise tõenäosus. Menetluse käigus ei ole kostja esitanud tõendeid kaubamärgi kasutamise kohta nendel toodetel ega isegi väitnud, et selline kasutus oleks kunagi olemas olnud.
25.16.12.2015 võeti vastu uues kaubamärgidirektiiv 205/2436. 01.04.2019 jõustus kaubamärgiseaduse muudatus, milles muuhulgas asendati § 53 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sõnad „Asjast huvitatud“ sõnaga „Iga“. Seega on hagejal õigus hagi esitada.
26.Hageja viitas KaMS § 17 lõikele 1 ja leidis, et kostja ei ole kaubamärgi tegelikku kasutamist tõendanud. Kaubamärgi tegeliku kasutamise mõistest tuleneb, et kaubamärki tuleb kasutada kaubamärgiga kaitstud kaupade ja teenuste turul. Kostja kaubamärgi kasutamise kohustusega kaetud kaupadeks on pleegitusained ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained,
abrasiivtöötlusvahendid; seebid, parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; hambapastad. Kostja ei ole tõendanud eeltoodud kaupade suhtes kaubamärgi kasutamist.
27.Hageja on tõendanud, et tootele, millel kostja on väidetavalt enne hagi esitamist kaubamärki kasutanud, on vöötkood välja antud alles pärast hagi esitamist, 01.03.2018 ning et kostja toote XXXX (tootja Xxxx) teavitus kosmeetikatoodete teavitamise portaalis (XXXX portaal) tehti alles 11.06.2018. Samuti tõendas hageja, et perioodil 01.01.2013 – 16.02.2018 ei ole XXXX nimelistest kosmeetikatoodetest XXXX portaalis teavitatud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1223/2009/EÜ artikkel 13 kohustab turule lastavatest kosmeetikatoodetest teavitama elektrooniliselt XXXX portaalis. Teavitamine on kohustuslik alates 11.07.2013. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud.
28.Kostja loal kasutab kaubamärki väidetavalt OÜ Xxxx, mis on 22-aastase professionaalse kogemuse ja rohkem kui 100 kõrgelt kvalifitseeritud töötajaga hulgimüügiettevõtte (andmed xxxx), mille portfoolios on või on olnud Patendiameti andmebaasi andmetel vähemalt 35 Eestis registreeritud või registreerimiseks esitatud kosmeetikatoodete kaubamärki. Seega on tegemist isikuga, kellel kindlasti on olemas teadmised ja oskused kosmeetikatoodete valdkonnas kehtivate reeglite kohta. Hageja kirjavahetus Terviseametiga puudutab perioodi, mis eelnes hagi esitamisele ja kirjavahetus XXXX Estoniaga puudutab koodi, mille on kostja ise tootekoodina esitanud.
29.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 120 eurot tunnis. Hagi koostamisele ja esitamisele kulus 3 tundi. Kostja vastuse ja 24.07.2018 tõendite analüüsile ja kliendiga nõupidamisele kulus 2 tundi. Terviseametist tõendite hankimisele kulus 1 tund. Hageja tõendite kohtule esitamiseks kulus 0,5 tundi. 28.08.2018 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund. 29.08.2018 kulus kohtu tegevusele vastuväite esitamiseks 0,5 tundi. Kostjaga kompromissi osas suhtlemisele kulus kokku 1,25 tundi. Kohtu 01.11.2018 kirjaga tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele, samuti vastuse esitamisele kulus kokku 2,5 tundi. Kostja 04.01.2019 vastusega tutvumisele ja kliendile ülevaate andmisele kulus 0,5 tundi. 22.04.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja istungil osalemiseks 24 minutit. Hageja täiendavate tõendite ettevalmistamiseks ja esitamiseks kulus 2,5 tundi. Kostja seisukohtadega tutvumiseks ja täiendavate seisukohtade esitamiseks kulus 4,25 tundi.
30.Kokku palus hageja kostjalt õigusabikuludena välja mõista 2508 eurot ja menetluskuludena kogumis 2808 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
31.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja nõustus õigusabi tunnitasu määraga, kuid ei nõustunud õigusabi ulatusega. Alusetu on kulu seoses kohtuistungi aja muutmise taotlemisega ja hageja 29.08.2018 seisukohtadele vastamisega, sest sellist dokumenti ei ole kostja kohtule esitanud. Vajadus taotluse esitamiseks puudus. Lõplike seisukohta koostamise ajakulu ei ole põhjendatud, sest lõplikud seisukohad sisaldasid varasemate seisukohtade kordusi.
KOSTJA VASTUVÄITED
32.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja pöördus tema poole 23.11.2017, et saada kostjalt kaubamärgi registreerimiseks nõusolekut ning kaubamärk võimaluse korral omandada. Kostja oli nõus andma loa, kuid seda teatud tingimustel. 08.12.2017 soovis hageja juba luba kaubamärgi piiramatuks kasutamiseks ja registreerimiseks ning tegi ettepaneku
kaubamärgi omandamiseks 300 euro eest. Sellise summa eest kostja kaubamärgi võõrandamist võimalikuks ei pidanud ning palus 15.02.2018 hagejal välja pakkuda uue hinna. Kostja pakkus hagejale võimalust kasutada kaubamärki litsentsi alusel. Kuni hagi esitamiseni kostja oma pöördumisele vastust ei saanud. Kostja pidas ekslikuks hageja väidet, et ta ei ole soovinud oma kaubamärki müüa. Kostja ei pidanud mõistlikuks pakutud hinda, sest ta on kaubamärgi kaitsmisele ja jõusolemisele pidanud kulutama suurema summa, millele lisanduvad kulud toote arendusele ja reklaamile.
33.Kaubamärgiga XXXX tähistatud tooteid ei turusta mitte kostja, vaid kolmas isik. Kaubamärgiga XXXX tähistatud tooted on olnud turul ka väljaspool Tallinna. Kostja pidas asjakohatuks hageja esitatud registreerimistaotluse nr XXXX andmete väljatrükki. See, et menetlusväline isik OÜ Xxxx on esitanud taotluse kaubamärgi registreerimiseks, ei saa kinnitada kostja poolt kaubamärgi kasutamata jätmist. Sellest ei saa ka järeldada, et kostja üritaks hageja tegevust kontrollida.
34.Vaidluse esemeks oleva kaubamärgi taotlus esitati enam kui 16 aastat tagasi. Kaubamärgid registreeritakse kindlate kaupade ja teenuste osas. Kuivõrd alates 2002. aastast on kaupade ja teenuste klassifikatsiooni korduvalt muudetud, on loogiline ja tavapärane, et "vanemad" kaubamärgid esitatakse uuesti registreerimiseks. Muude järelduste tegemist kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisest teha ei saa.
35.Kostja viitas KaMS § 17 lõikele 1 ja § 53 lg 1 punktile 3. Hageja nõude rahuldamiseks peaks olemas olema asjast huvitatud isik, kaubamärki ei ole pärast registreerimist 5 aasta jooksul kasutatud ja mittekasutamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Kostja leidis, et hageja peaks tõendama, et ta on huvitatud isikuks kaubamärgi registreeringus nr xxxx märgitud kaupade suhtes. Hageja seda tõendanud ei ole. Hagejaks on Green Valley Ventures OÜ, mitte P L. Just viimane pöördus eraisikuna e-posti aadressilt xxxx ning mitte hageja aadressilt xxxx kostja poole kaubamärgi kasutamise ning omandamise küsimuses. Hageja esitatud veebilehe xxxx väljavõttelt ei nähtu seoseid hagejaga, vaid see kajastab eraisiku P L tegevust. Hageja väide, et ta soovib oma kaubamärgile õiguskaitset saada, on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi kaubamärgi registreerimistaotlust.
36.Kostja ei ole pöördunud hageja ega P L poole registreeringust nr xxxx tulenevate õiguste väidetava rikkumise lõpetamiseks või mistahes muude nõuetega. Alusetu on hageja väide, et kostja soovib tema tegevust ja kaubamärgi kasutamist või registreerimist takistada. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole hagejal Eesti ega Euroopa Liidu kaubamärgitaotlust. Hageja ei ole tõendanud reaalset huvi kaubamärgi kasutamiseks. Asjast huvitatus saab esineda üksnes konkreetsete kaupade ja teenuste osas. Ainult väidetav huvi ei saa olla seadusega kaitstavaks huviks. Iga isik ei saa kohtule esitada hagi kaubamärgiregistri nö puhastamiseks. Hagi aluseks olev olukord on hüpoteetiline ja tulevikus tekkida võiv.
37.Kui kohus peaks leidma, et hageja on huvitatud isikuks, ei ole ta huvitatud kõigi registreeringus toodud kaupade osas. Hageja veebileht tõendab, et tähis "XXXX! + kuju" on olnud kasutusel üksnes kreemide (kätekreemid, näokreemid) tähistamiseks. Kostja on seisukohal, et pleegitusainete ja muude pesuainete, puhastus-, poleer-, küürimisainete, abrasiivtöötlusvahendite, seepide, parfümeeriatoodete, eeterlike õlide, juuksevee, hambapastade osas ei ole antud asjas tõendatud hageja huvitatus KaMS § 53 lg 1 p 3 kohase hagi esitamisel. Hageja huvitatus saab esineda üksnes kosmeetikavahendite osas.
38.Kostja on registreeritud kaubamärki "XXXX" järjepidevalt Eestis tegelikult kasutanud. Kostja tõendab kaubamärgi kasutamist: OÜ Xxxx kui kaubamärgi XXXX tegeliku kasutaja
juhatuse 16.03.2014 protokoll kaubamärgiga XXXX tähistatud toodete väljatöötamise ning vastutavate isikute määramise kohta, 01.10.2014 sõlmitud lepingu 27.10.2014 lisakokkulepe OÜ Xxxx ja Xxxx ettevõtte Xxxx vahel kaubamärgiga XXXX tähistatud toote tootmise kohta, Ühisettevõtte Xxxx arve nr 000413 25.11.2015 kaubamärgiga XXXX tähistatud toote müügi kohta OÜ-le Xxxx. Viimasel arvel on andmed esitatud osaliselt, kuivõrd kostja ei soovi otseselt majandustegevust puudutavate andmete avaldamist võimalikele konkurentidele. Lisaks esitas kostja Xxxx Tallinna kaupluses tehtud fotod kaubamärgiga XXXX tähistatud toote müügi kohta.
39.25.07.2018 esitas kostja täiendavaid tõendeid kaubamärgi kasutamise kohta. Kaubamärgi kasutamist tõendavad Xxxx ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud lepingu 27.10.2014 lisakokkuleppe tõlge eesti keelde ja OÜ Xxxx ja ühisettevõtte Xxxx vaheline leping 27.10.2014 selle kohta, et Xxxx hakkab tootma OÜ-le Xxxx erinevaid kosmeetikavahendeid. Kaubamärgi kasutamist tõendavad Xxxx reklaamleht perioodist 01.02.2016 kuni 29.02.2016 ja perioodist 01.07.2015 kuni 31.07.2015.
40.OÜ Xxxx 09.12.2015 sisse-saateleht nr 31284 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 07.12.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 09.12.2015. OÜ Xxxx 27.05.2015 sisse-saateleht nr 12628 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 27.05.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 27.05.2015. OÜ Xxxx 16.11.2015 sisse-saateleht nr 28595 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 16.11.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 16.11.2015. OÜ Xxxx 09.02.2015 sisse-saateleht nr 2880 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 09.12.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 09.02.2015.
41.OÜ Xxxx 06.06.2016 sisse-saateleht nr 16038 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 06.06.2016 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 06.06.2016. OÜ Xxxx 10.06.2015 sisse-saateleht nr 14153 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 08.06.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 10.06.2015. OÜ Xxxx 21.10.2015 sisse-saateleht nr 25758 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 20.10.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 21.10.2015. OÜ Xxxx 09.06.2015 sisse-saateleht nr 13942 tõendab, et ettevõtte Xxxx toodetud kaubamärgiga "XXXX" tähistatud kosmeetikavahend on saabunud Eestisse 08.06.2015 ning suunatud Xxxx kauplusse müüki 09.06.2015. Samuti esitas kostja näidise toote pakendist.
42.03.01.2019 seisukohtades pidas kostja hageja 20.08.2018 seisukohti ekslikeks. Kostja näidis oli esitatud hetkel müügis oleva toote kohta. Kahjuks ei ole kostjal ühtegi fotot kauplustest ega müügilettidelt aastast 2014 või 2015. Esitatud fotol toodud näide oli illustreeriva materjalina. Asjakohatu on hageja kirjavahetus XXXX ja Terviseametiga, kuivõrd kogu kirjavahetus puudutab tänasel päeval turul olevat toodet. Käesoleva tsiviilasja sisuks on kaubamärgi kasutamise tuvastamine kuni hagi esitamiseni. Hageja järeldused on meelevaldsed. Kostja on kasutanud kaubamärki XXXX pikema perioodi jooksul.
43.Esitatud tõenditest nähtub, et kostja poole pöördus P L, kes ei avaldanud, et ta on hageja juhatuse liige. Pärast hagi esitamist toimunu ei tõenda hageja õigust kohtusse pöörduda. Hageja ei ole põhjendanud registreerimistaotluste esitamist. Hagi esitamise seisuga ei eksisteerinud ühtegi hageja esitatud registreerimistaotlust ning taotluse nr XXXX esitas hageja alles pärast seda, kui kostja oli oma vastuses välja toonud, et hagejat ei saa käsitleda huvitatud isikuna.
44.Hagi esitamise seisuga oli registreerimistaotluse nr XXXX menetlus lõpetatud. Hageja on kinnitanud, et esitas 15.11.2017 taotluse, kuid jättis taotluse esitamiselt riigilõivu tasumata. Kuna hageja ei esitanud taotluse kohustuslikku osa, loeti taotlus tagasivõetuks ning menetlus lõpetati. Lõivu tasumata jätmisega väljendas hageja väga selgelt oma huvi puudust kaubamärgi kaitsmise vastu.
45.Hageja väide, et kostja hakkas kaubamärki kasutama alles pärast hagi esitamist, ei ole eluliselt usutav. Tõenditest nähtub, et kaubamärgiga XXXX tähistatud toodet toodetakse Xxxxs. Ei ole usutav, et sedavõrd lühikese ajaga oleks saanud seal toodet tootma hakatakse. Kostja pikendas registreeringu nr xxxx kehtivust 2013. aastal, väljendades sellega selget kavatsust kaubamärgi kasutamiseks. Hagi esitati 16.02.2018. Vähem kui kolme kuuga ei ole võimalik kokku leppida konkreetse toote tootmine, välja töötada retseptuur, see kooskõlastada, välja töötada etiketid ning erinevad reklaammaterjalid ning need trükkida ning toode valmistada ja reaalselt Eesti müügilettidele Xxxxst tarnida.
46.10.06.2019 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud, et ta on huvitatud isik. Kostja kordas varasemaid väiteid. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas tõendavad Xxxx OÜ arved hageja huvitatust. Tegemist on serveri rendi ja domeeni pikendamise eest esitatud arvetega, millistest ei nähtu asjast huvitatuse aluseks olevaid asjaolusid.
47.Xxxx saatelehest nähtuvalt on Xxxxile üle antud kreemid ja palsam. Palsamite ja kreemide müügiks pakkumist on tõendatud juba hagiavaldusele lisatud materjalidega. Xxxx OÜ ostutellimustest nähtuvalt soovis OÜ Xxxx hankida hagejalt kreeme ja huulepulkasid. Osundatud kaupade müügiks pakkumist on tõendatud juba hagiavaldusele lisatud materjalidega. Komisjonileping OÜ-ga Xxxx ja Xxxx OÜ saatelehed ei kinnita toote XXXX tootmist, turustamist, vahendamist, vmt. tegevust. Saatelehtede kohaselt on üle antud kõik need tooted, milliste müügiks pakkumist on tõendatud juba hagiavaldusele lisatud materjalidega.
48.Xxxx saateleht ei ole mitte saateleht, vaid väljatrükk raamatupidamise programmist. Puudub kauba saaja ärinimi ning kinnitus kauba üleandmise/kätte saamise kohta. Samad asjaolud on tõendatud teiste hagiavaldusele lisatud tõenditega. Xxxx saatelehed on tegelikult raamatupidamisprogrammi väljatrükid, millistest ei nähtu ei kauba üleandmine ega vastuvõtmine. Äriregistris ei ole registreeritud ühtegi ettevõtet nimega Xxxx. Kaupade kontekstis on saatelehtede kohaselt väidetavalt üle antud kõik need tooted, milliste müügiks pakkumist on tõendatud juba hagiavaldusele lisatud materjalidega.
49.Komisjonilepingust Xxxx OÜ-ga ei nähtu mistahes tähisega, sh tähisega XXXX tähistatud kaupade müük, mistõttu on tegemist dokumendiga, mis ei kinnita antud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Xxxx OÜ saatelehtedest nähtuvalt on Xxxx OÜ-le üle antud tooted, milliste müügiks pakkumist on tõendatud juba hagiavaldusele lisatud materjalidega. Komisjonilepingust Xxxx OÜ-ga ei leia kinnitust seos mistahes tähisega, sh.tähisega XXXX tähistatud kaupade müük.
50.Pakendikleebise tellimuse näide ei tõenda hageja huvitatust mistahes toote kontekstis. Kuivõrd tegemist on pakendikleebise näitega, mitte konkreetsel tootel esineva märgistusega, on tegemist antud kaasuses tõendamisele kuuluvaid asjaolusid mitte puudutava materjaliga. Puudub dokumendi kuupäev ja päritolu tõendav allikas. Hageja ei ole selgitanud, mil viisil tõendab Vabariigi Presidendile kingituse tegemine asjast huvitatust hagi esitamisel ning milliste kaupade osas. Väljavõtted erinevatelt veebilehtedelt on dateerimata, osaliselt teadmata allikatest pärinevate väljatrükkidega, millised ei kinnita hageja väiteid.
51.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja möönis ise huvitatuse puudumist hagi esitamisel, mistõttu asus hageja pärast hagi esitamist asjaolusid tekitama. Hageja ei saa huvitatust põhjendada argumendiga, et kostja kaubamärgi registreering on takistuseks hageja taotletud märgile kaitse saamisel. Alates 01.04.2019 kehtiva kaubamärgiseaduse kohaselt ei vastanda Patendiamet kaubamärgi ekspertiisi käigus varasemaid õigusi. Seega ei saa käesoleva tsiviilasja ese olla takistuseks hageja kaubamärgi osas registreerimisotsuse tegemisel.
52.Põhjendamatu on hageja väide, et kuna ta on hakanud kasutama kostja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast tähist, on tal põhjendatud huvi kostja kaubamärgi kogu ulatuses tühistamiseks kõigi registreeringus toodud kaupade osas. Kõigi kaupade osas ei ole hageja oma huvitatust tõendanud. Hageja esitatud tõendid ei tõenda tähise kasutamist kõigi kaupade osas. Hageja väited, milliste kohaselt ta soovib oma tegevust kõigi kaupade osas laiendada, on paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millistest isegi kaudselt võiks antud kavatsust järeldada. Hageja viited alates 01.04.2019 Eestis kehtima hakanud ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korrale on asjakohatud, kuivõrd antud vaidluses tuleb lähtuda hagi esitamise hetkel kehtinud õigusaktidest.
53.Parimal juhul võiks oletada KaMS § 53 lg 1 p 3 tähenduses hageja huvitatust kosmeetikavahendite osas, kuid mitte pleegitusainete ja muude pesuainete, puhastus-, poleer-, küürimisainete, abrasiivtöötlusvahendite, seepide, parfümeeriatoodete, eeterlike õlide, juuksevete ja hambapastade osas. Hageja ise leiab, et on kasutanud tähist XXXX! üksnes „kosmeetikavahendite“ osas.
54.Õigusnormides ja kohtupraktikas ei ole väljendunud kriteeriume tõendite mahule, mistõttu on kostja esitanud piisavalt tõendeid oma kaubamärgi kasutamist vähemalt kosmeetikavahendite ja parfümeeriatoodete osas. Pleegitusainete ja muud pesuainete; puhastus-, poleer-, küürimisainete, abrasiivtöötlusvahendite; seepide, eeterlike õlide, juuksevete ja hambapastade osas aga puudub hagejal asjast huvitatus. Hageja on ise väitnud, et ta on ilma töötajateta väikeettevõte, kuid samas väidab, et kostja esitatud tõendid on ebapiisavad, sest klassis 3 loetletud kaupade turg on ulatuslik ja turuosa loomiseks või säilitamiseks ei piisa juhuslikust reklaamist või müügist. Hageja väited on vastuolulised. Kuna pooled tegutsevad samas sektoris, ei saa kostjalt nõuda suurte koguste müüki ulatuslikul turul. Oluline on tuvastada kasutamise fakt.
55.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 2460 eurot. Hagi materjalidega tutvumisele, seisukoha koostamisele ja kliendiga kohtumisele kulus 4 tundi. Kohtuistungi aja muutmise taotluse koostamisele kulus 1, 5 tundi. Harju Maakohtu 27.08.2018 määrusega tutvumisele ja kliendile edastamisele kulus 0,5 tundi. Hageja 29.08.2018 menetlusdokumendi analüüsile ja kliendiga konsulteerimisele kulus 1 tund ja sellele vastuse koostamisele 2,5 tundi. Harju Maakohtu 06.09.2018 määrusega tutvumisele ning kliendile edastamisele kulus 0,5 tundi. Kohtu 01.11.2018 kirja kliendile edastamisele ja kirja sisu selgitamisele, samuti vastuse koostamisele kulus 2 tundi. 16.01.2019 avalduse koostamisele kulus 0,5 tundi. Hageja 13.05.2019 seisukohtadega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja kliendi konsulteerimisele kulus 1 tund. Kostja vastuse koostamisele kulus 3 tundi. Hageja 08.07.2019 seisukohtadega tutvumisele ja kliendile edastamisele kulus 0,5 h. Kostja sisuliste seisukohtade koostamisele ja kliendiga kooskõlastamisele kulus 3,5 tundi. Kostja õigusabikulud ei sisalda käibemaksu.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
57.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja on 25.03.2003 registreerinud Eestiz sõnalise kaubamärgi nr xxxx. Kaubamärk on registreeritud klassis 3 pleegitusainete ja muude pesuainete, puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendite, seepide, parfümeeriatoodete, eeterlike õlide, kosmeetikavahendite, juuksevete ja hambapastade suhtes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ainuõigus kaubamärgiregistreeringule tuleks lugeda täielikult lõppenuks põhjusel, et kostja ei ole viie aasta jooksul enne hagi esitamist oma kaubamärki tegelikult kasutanud.
58.Hageja leidis, et ta on huvitatud isikuks, kes võib hagi esitada, sest ta toodab kosmeetikavahendeid ehk kreeme, võideid, koorijaid, nahaõlisid ja huulepulki, mis on tähistatud kaubamärgiga xxxx!. Hageja kasutab seega identset tähist identsete kaupade tähistamiseks. Hageja soovib ise kaubamärgile õiguskaitset saada ning laiendada tulevikus oma tegevust teistele klassi 3 kuuluvatele kaupadele, kuid kostja varasem kaubamärk takistab hageja tegevust. Kostja ei ole tõendanud kaubamärgi kasutamist. Tegelikult tuli kostja kaubamärki XXXX kandvate toodetega turule pärast hagi esitamist, sest XXXX (Xxxx) ehk toodet identifitseeriv vöötkoodinumber omistati alles 01.03.2018. Kaubamärgi kasutamine peab olema tegelik ning tegelikuks kasutamiseks ei saa lugeda ainult ettevõtte-sisest kasutamist. Kostja pidi tõendama kaubamärgi kasutamist Eestis ning kasutamist väljaspool Euroopa Liitu arvestada ei saa.
59.Kostja hinnangul ei olnud hageja tõendanud, et ta on huvitatud isikuks, kes võib hagi esitada. Kostja hageja tegevust ei takistanud ja hagi esitamise ajal ei olnud hagejal Eesti ega Euroopa Liidu kaubamärgitaotlust. Isegi juhul, kui hageja on huvitatud isikuks, ei ole ta huvitatud isikuks kõigi kaupade ja teenuste osas. Hageja on tähist kasutanud ainult kreemide tähistamiseks. Hageja väited tegevuse laiendamise kohta on paljasõnalised. Kostja on kaubamärki tegelikult kasutanud. Hageja viited kirjavahetusele XXXX ja Terviseametiga ei ole asjakohased, sest need puudutavad tänasel päeval turul olevat toodet.
60.Kohus kostja väidetega ei nõustu. KaMS § 17 lg 1 sätestab, et kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. KaMS § 17 lg 2 p 3 kohaselt loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamist kaubamärgiomaniku loal.
61.KaMS § 53 lg 1 p 3 nägi hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis ette, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kasutatud. KaMS § 53 lg 2 kohaselt ei saa eelmainitud hagi esitada, kui registreeritud kaubamärki on enne hagi esitamist hakatud kasutama KaMS § 17 tähenduses pärast viieaastast mittekasutamist. Eelviidatu ei kuulu siiski KaMS § 53 lg 3 alusel kohaldamisele, kui kaubamärgi kasutamist alustati KaMS § 17 tähenduses pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist ning juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist.
62.Esmalt leiab kohus, et hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud kaubamärgiseaduse alusel huvitatud isikuks, kellel oli õigus hagi esitada. Kohus nõustub, et kostja on soovinud huvitatud isiku mõistet tõlgendada liialt kitsalt piiritletult. Riigikohus on rõhutanud, et registreeritud
kaubamärke tuleks tegelikult kasutada või siis, kui neid ei kasutata, tuleb kaubamärgid lõppenuks tunnistada (RK TKo 3-2-1-167-14, p 13). Eelviidatud eesmärki arvestada ei tohiks asjas huvitatud isiku mõistet KaMS § 53 lg 1 mõttes liialt kitsalt tõlgendada. Asjast huvitatud isikuks saab Riigikohtu hinnangul pidada kindlasti isikut, kes soovib vaidlusalust kaubamärki või sellega sarnast tähist ise kasutada, kuid ei saa seda teha varasema registrisse kantud õiguse tõttu (samas, p 14). Tõlgendus, mille kohaselt tuleb huvitatud isiku mõiste sisustamisel lähtuda eeskätt sellest, milliste kaupade suhtes on isik varem kaubamärki kasutanud, on Riigikohtu hinnangul liialt kitsendav. Isiku lugemiseks huvitatud isikuks on piisav, kui isik on esitanud taotluse vaidlusaluse kaubamärgiga identse või sarnase tähise registreerimiseks samaliigiliste kaupade või teenuste osas. Määrav ei peaks olema see, milliste kaupade suhtes on isik seni tähist kasutanud (samas, p 16).
63.Eeltoodust tuleneb maakohtu hinnangul, et huvitatud isikuks KaMS § 53 lg 1 mõistes saab lugeda isikut, kes on seni vaidlusalust tähist sarnase või samaliigiliste kaupade osas kasutanud ning ka isikut, kes soovib edaspidi vaidlusalust tähist kasutada samaliigiliste kaupade osas. Tõlgendust, mille kohaselt ei saa huvitatud isiku mõistet liialt kitsalt tõlgendada, toetab alates 01.04.2019 kehtima hakanud kaubamärgiseaduse § 53 lg 1 redaktsioon, mis näeb ette, et iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.
64.Hageja esitas kohtule oma veebilehe xxxx väljavõtte (toimiku lk 5-11, täiendavad andmed toimiku lk 115), millest nähtuvalt tähistab ta erinevaid kosmeetikatooteid tähisega xxxx!. Veebilehelt nähtuvalt saab hageja tooteid osta Interneri vahendusel või erinevate kaupluste vahendusel.
65.Täiendavalt esitas hageja kohtule tõendid toodete müügi kohta. 08.08.2016 saatelehe alusel (toimiku lk 154) on hageja müünud tähisega xxxx! tähistatud tooteid Xxxx. 13.01.2016 ja 21.02.2016 ostutellimuste kohaselt on hageja müünud sama tähisega tähistatud tooteid Xxxx OÜ-le Tallinnas (toimiku lk 155, lk 155 pöördel). Hageja on sõlminud Xxxx OÜ-ga 12.10.2016 komisjonilepingu (toimiku lk 156-158) hageja toodete müügi kohta ning nimetatud ettevõte on võtnud hagejalt 2016. aastal ja 2017. aastal müüki tähisega xxxx! tähistatud kosmeetikatooteid (toimiku lk 159). 2015. aastal on hageja müünud tähisega xxxx! tähistatud tooteid Eesti kosmeetika kauplusele Xxxx (toimiku lk 160). 2018. aastal on hageja müünud sama tähisega tähistatud tooteid Xxxx nimelisele ettevõttele (toimiku lk 161-164).
66.24.02.2017 sõlmis hageja komisjonilepingu disainipoega Xxxx OÜ (toimiku lk 165-168) toodete müümiseks. Hageja on 2016. aastal müünud tähisega xxxx! tähistatud tooteid mahemarketile aadressil xxxx (toimiku lk 169). Samuti on hageja müünud 2016. aastal oma tooteid Xxxx OÜ-le (toimiku lk 170). Xxxx oma kaupade komisjoni müügi kohta sõlmis hageja lepingu 16.04.2017 (toimiku lk 171-172).
67.Kuigi kõigist komisjonilepingutest ei nähtud viiteid tähise XXXX kasutamisele, tõendavad hageja esitatud tõendid kogumis seda, et hageja on erinevaid kosmeetikatooteid tähistanud tähisega xxxx! ning tooteid turustanud selle tähise all alates 2015. aastast. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et esitatud saatelehed ei ole usaldusväärsed ning saavad kujutada endast vaid raamatupidamisprogrammi väljavõtteid. Enamik hageja esitatud saatelehtedest on allkirjastatud kauba saajate poolt. Hageja esitatud tõendid on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Asjaolu, et hageja müüb oma tooteid erinevate vahendajate kaudu, on nähtav ka hageja veebilehelt.
68.Hageja esitas samuti kohtule oma pakendikleebiste näited (toimiku lk 174-176), tõendid saadud tunnustuste (toimiku lk 177-178, lk 182) kohta ja loetelud meediakajastuste kohta (toimiku lk 179-181). Hageja esitas kohtule ka Xxxx OÜ arved domeeni XXXX pikendamise kohta (toimiku lk 150) 2017. aastal ja virtuaalserveri xxxx paketi eest (toimiku lk 173). Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et hageja kasutab tähist xxxx! Interneti vahendusel oma toodete müümiseks ja reklaamimiseks. Hageja tooted on tähise xxxx! alusel tuntud ja saavutanud turuosa. Hageja äriregistri väljavõttest (toimiku lk 152-153) nähtub, et hageja tegevusalaks on parfüümide ja tualetitarvete tootmine ning hageja kontaktandmed sisaldavad viidet tähisele xxxx.
69.Kohtu hinnangul tõendavad eelnimetatud tõendid kogumis, et hageja on tegelikult oma tooteid Eestis turustanud mitme aasta vältel ning teinud seda nimelt tähist XXXX kasutades. Hageja on esitatud tõendite kohaselt kasutanud vaidlusalust tähist kosmeetikatoodete turustamisel. Hageja väljavõtted tema konkurentide Xxxx, Xxxx, Xxxx kodulehtedelt (toimiku lk 183-186) tõendavad, et kosmeetikatoodete turul omab kaubamärk olulist tähtsust ning tegemist on valdkonnaga, kus konkurents on tihe.
70.Eesti Patendiameti kaubamärgiregistri väljavõttest (toimiku lk 12) nähtuvalt kuulub kostjale kaubamärk XXXX klassis 3 pleegitusainete ja muude pesuainete, puhastus-, poleer- ja küürimisainete, abrasiivtöötlusvahendite, seepide, parfümeeriatoodete, eeterlike õlide, kosmeetikavahendite, juuksevete ja hambapasta suhtes. Seega on iseenesest õige kostja väide, et tema kaubamärk on registreeritud klassis 3 palju rohkemate toodete kui kosmeetikavahendite jaoks.
71.02.02.2018 esitas kostjat esindav patendivolinik Xxxx OÜ esindajana taotluse registreerida kaubamärk XXXX klassis 3 ravitoimeta kosmeetika- ja tualeti tarvete, pleegitusainete, ravitoimeta hambapuhastusainete, eeterlike õlide, puhastusainete, poleerainete, küürimisainete, ravitoimeta seepide, parfümeeriatoodete, kosmeetikavahendite, kosmeetiliste kreemide, juuksevete ja nahahoolduskosmeetika suhtes (toimiku lk 15). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Xxxx OÜ näol on tegemist kostja juhitud ettevõttega. Seega võib esitatud tõendist järeldada, et kostja nõusolekul asus tema juhitud ettevõte laiendama õiguskaitset kaubamärgile XXXX enne hagi esitamist. Kostja ise oli 02.02.2018 esitanud taotluse registreerida kaubamärk XXXX klassis 3 täiendavate toodete, sealhulgas kosmeetikavahendite ja kosmeetiliste kreemide suhtes (toimiku lk 117). Samuti esitas kostja 30.08.2018 taotluse registreerida kaubamärk XXXX + kuju klassis 3 (toimiku lk 118-119). Seega soovib kostja tagada oma kaubamärgile täiendavat kaitset ja seda nimelt toodetele, mida sama tähise all toodab ja turustab hageja.
72.Hageja esitas pärast hagi esitamist 04.04.2018 taotluse (taotlus number XXXX) registreerida kaubamärk xxxx! klassis 3 pleegitusainete ja muude pesuainete, puhastus-, poleer-, küürimisainete ja abrasiivtöötlusvahendite, ravitoimeta seepide, parfümeeriatoodete, eeterlike õlide, ravitoimeta kosmeetikavahendite, ravitoimeta juuksevete ja ravitoimeta hambapuhastusainete suhtes (toimiku lk 113). Enne seda oli hageja esitanud varasema taotluse nr XXXX, millega seoses andis hageja seaduslik esindaja kinnituse (toimiku lk 114), et soovib kaubamärki registreerida vaid looduslike kosmeetikatoodete osas ning tunnustada kostja varasemat kaubamärgiõigust. Kostja väitis, et hageja jättis varasemalt taotluselt XXXX tasumata riigilõivu, mistõttu ei olnud tal hagi esitamise ajal 16.02.2018 ühtegi tegelikku taotlust.
73.Hageja esitas kohtule Patendiameti kaubamärgiosakonna 25.04.2019 teate (toimiku lk 148149), mille kohaselt oli Patendiamet hageja taotluse nr XXXX sisu- ja vorminõuete kontrollimise käigus arvestanud taotleja esitatud prioriteedinõuet. Prioriteedikuupäevaks loeti 15.11.2017 varasema taotluse nr XXXX alusel. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest kogumis, et
vaatamata võimaliku riigilõivu tasumata jätmisele taotluse nr XXXX menetlemiseks oli hagejal tegelik kavatsus hakata kaubamärki kasutama täiendavate toodete suhtes klassis 3. Sellise kavatsuse puudumist ei saa järeldada ainuüksi sellest, et hageja jättis varasema taotluse alusel riigilõivu tasumata. Olukorras, kus kostjal oli registreeritud kehtiv kaubamärk, ei saanud hageja eeldada oma täiendava kaubamärgitaotluse edukust. Lisaks ei oma kohtu hinnangul hageja edasiste kavatsuste tõendatuks lugemisel sisulist tähtsust see, et taotlus nr XXXX esitati alles pärast hagi esitamist. Taotlus tõendab vaatamata kostja väidetele, et hagejal on kavatsus toodete sortimenti laiendada.
74.Poolte e-kirjade vahetusest 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta veebruarini (toimiku lk 13-14) nähtub, et hageja seaduslik esindaja pöördus kostja esindaja poole palvega anda nõusolek hageja kaubamärgi xxxx! registreerimiseks. Hageja avaldas, et ta on mõistliku hinna puhul valmis kaaluma kaubamärgi ostmist. 23.11.2017 e-kirja saatis küll hageja esindaja P L, kuid kostja esindaja 30.11.2017 vastusest sellele nähtub, et kostja pidas pöördumise esitajaks hagejat kui juriidilist isikut, mille selle esindajat füüsilise isikuna. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et tegelikult pöördus tema poole mitte hageja, vaid hageja seaduslik esindaja eraisikuna. Kostja avaldas, et ta on valmis andma nõusoleku kaubamärgi registreerimiseks, kuid seda teatud tingimustel. Hageja tingimustega ei nõustunud ja pakkus kostjale võimalust osta kaubamärk 300 euro eest ära. Kostja sellise summa eest kaubamärgi võõrandamisega nõus ei olnud. Oma patendivoliniku poole palus hagejal pöörduda kostja (e-kirjad toimiku lk 187). Täiendavalt võib kirjavahetusest järeldada, et hageja viitas võimalusele pöörduda kohtusse põhjusel, et kostja ei kasuta tegelikult kaubamärki. Kokkuvõttes võib e-kirjadest järeldada, et kostja varasem kaubamärk oli hagejale õiguslikuks takistuseks tähise xxxx! täiendavaks kasutamiseks. Vastupidisel juhul oleks hagejal puudunud vajadus kostja poole pöörduda. Lisaks võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et pärast hageja pöördumist hakkas kostja astuma täiendavaid samme oma kaubamärgi kaitse laiendamiseks, mis edaspidi oleks hageja tegevust senisest enam piirama hakanud. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja oli huvitatud isikuks kõigi nende kaupade osas, milliste suhtes oli kostja kaubamärk klassis 3 registreeritud.
75.Kohus nõustub hageja väidetega, et kaubamärgi tegelikku kasutamist 5 aasta jooksul enne hagi esitamist 16.02.2018 ei ole kostja tõendanud. Riigikohus leidnud, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada Euroopa Liidu tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega (RK TKo 3-2-1-4-06, p 22). Samuti saab arvestada Euroopa Kohtu praktikat.
76.Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et tegelik kaubamärgi kasutamine ei saa olla vaid sümboolse tähendusega ja suunatud sellele, et säilitada õigusi registreeritud kaubamärgile. Tegelik kasutamine peab olema kooskõlas kaubamärgi olemusliku ülesandega, milleks on tagada kaupade ja teenuste päritolu (C-40/01, p 36). Tegelik kasutamine tähendab tähise kasutamist asjaomasel turul kaupade või teenuste tähistamiseks ning mitte üksnes asjaomase äriühingu sisest kasutamist (samas, p 37). Tegeliku kasutamise tuvastamiseks tuleb arvesse võtta kõik asjaolud, et hinnata, kas kasutamine on aset leidnud. Muuhulgas tuleb hinnata, kas kasutamine on olnud suunatud vastaval turul turuosa saavutamiseks või säilitamiseks (samas, p 38). Arvestada tuleb asjaomaste kaupade või teenuste tunnuseid (samas, p 39). Kokkuvõttes on kaubamärgi tegeliku kasutamisega tegu siis, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema põhifunktsioonile, eesmärgiga luua neile turgu või säilitada seda. Arvestada tuleb turu omadusi, kaubamärgi kasutamise sagedust ja ulatust (C-416/04, p 70).
77.Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et hinnates Eesti kaubamärgi kasutamist, tuleb tuvastada, kas kaubamärki on tegelikult Eestis kasutatud. Kohus selgitas kostjale 01.11.2018 pöördumises (toimiku lk 105) vajadust vastata sisuliselt hageja väidetele, milliste kohaselt
alustas kostja vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist alles pärast hagi esitamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja kohtu hinnangul seda, et ta oleks Eestis 5 aasta jooksul enne hagi esitamist kaubamärki tegelikult kasutanud kõigi nende kaupade suhtes, milliste osas on kaubamärk registreeritud.
78.Kostja esitas kohtule OÜ Xxxx juhatuse koosoleku protokolli 16.03.2014 (toimiku lk 30, tõlge toimiku lk 125). Protokolli punktis 2 otsustati laiendada toodete sortimenti kosmeetikavahendite kategoorias ja alustada koos tootjaga uue tooteliigi väljatöötamist nimetuse XXXX all, samuti arutada litsentsilepingu kasutamist või registreeringu loovutamist OÜ Xxxx nimele. Kohtu hinnangul on tegemist ettevõtte sisese dokumendiga, millest ei saa järeldada, kas või milliste kaupade suhtes kaubamärki tegelikult kasutama hakati.
79.Samuti esitas kostja kohtule täiendava kokkuleppe Xxxx nimelise ettevõtte ja OÜ Xxxx vahel (toimiku lk 31, tõlge lk 40), millega täiendati poolte vahel varem 27.10.2014 sõlmitud lepingut. Lepingusse lisati punkt 1.1.1, mille kohaselt kohustus Xxxx tarnijana valmistama, jaendama ja pakendama Xxxx OÜ tellimise alusel enda materjalist, oma retseptuuri ja seadmetega jalakreemi kosmeetikavahendite seeriast XXXX, samuti tarnima toodangut. Varasemalt oli OÜ Xxxx ja Xxxx vahel 27.10.2014 sõlmitud tarneleping (toimiku lk 41-42, parem ärakiri toimiku lk 126-127, tõlge lk 42 pöördel – 44), mille alusel müüs Xxxx Xxxx OÜle oma toodetud kaupu Xxxxst välja viimiseks. Algsel tarnelepingul puuduvad viited kostja kaubamärgile või selle kasutamisele. Kohtule esitatud lepingu lisal puuduvad kuupäevad, mistõttu ei ole kohtule teada, millal see tegelikult sõlmiti. Kohus leiab, et ainuüksi lepingu sõlmimisest ei saa järeldada, et ettevõte Xxxx hakkas tegelikult tootma erinevaid tooteid, mis olid tähistatud tähisega xxxx!. Ainuüksi soovid või kavatsused asuda tähist kaubamärgina kasutama ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et tuvastada kaubamärgi tegelikku kasutamist. Lisaks ei tõenda esitatud lepingud kaubamärgi kasutamist Eestis.
80.Kostja esitas kohtule Xxxx arve (toimiku lk 32, loetav ärakiri koos tõlkega lk 128-130), mis on selles märgitu kohaselt esitatud 25.11.2015 27.10.2014 sõlmitud tarnelepingu alusel. Arve kohaselt on muuhulgas selle alusel müüdud XXXX kaubamärki kandvat jalakreemi tootekoodiga xxxx. Arvest ei saa kohtu hinnangul järeldada, kas hageja müüs Xxxxilt saadud tooteid Eestis. Toodete kogust arvelt samuti ei nähtu, mistõttu ei saa esitatud tõendi alusel tuvastada, kas tegemist oli turuosa säilitamisele või loomisele suunatud kasutamisega või üksnes sümboolse kasutamisega.
81.Kostja esitas kohtule OÜ Xxxx sisse-saatelehed, mis kannavad kuupäevi 09.12.2015, 27.05.2015, 16.11.2015, 09.02.2015, 06.06.2016, 10.06.2015, 21.10.2015 ja 09.06.2015 (toimiku lk 47-54, osalised tõlked lk 131-134). Saatelehtedel puuduvad allkirjad. Kuna kostja on antud ettevõtte juhatuse liige, on tegemist sisuliselt kostja enda koostatud dokumentidega. Saatelehtede kohaselt on Xxxx OÜ muuhulgas omandanud XXXX kaubamärki kandvat deodorantkreemi jalgadele. Arvete kohaselt on tarnitud toodete kogused väikesed, 2 kuni 6 kreemini. Arvetel on ka viited erinevatele kauplustele ning kostja on väitnud, et tooteid müüdigi arvetel toodud kauplustes. Kohus leiab, et seda, kas või kus on viidatud tooteid müüdud ja kas seda on üldse tehtud Eestis, esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju ja millal ta tegelikult jaemüügis tähisega XXXX tähistatud tooteid müüs. Toodete kogustest ei saa järeldada, et isegi juhul, kui neid tooteid Eestis müüdi, oli tegemist mitte sümboolse kasutamisega, vaid turuosa saavutamisele või selle säilitamisele suunatud kasutamisega.
82.Kostja esitas foto kaubamärki XXXX kandva deodorantkreemi pakendist (toimiku lk 55). Fotost ei saa järeldada, millal on see tehtud. Pakendil endal on viide, et toode on valmistatud märtsis 2018. Tootekood on 4 810304016630. Fotost ei saa järeldada, kas või kus on tooteid
Eestis müüdud. Kuna toode oli valmistatud märtsis 2018, on tegemist tootega, mis on valmistatud pärast hagi esitamist ega saa järelikult tõendada kaubamärgi kasutamist viie aasta jooksul enne hagi esitamist. Ühtlasi esitas kostja kohtule kaks fotot (toimiku lk 33), millistest ühel on näha Xxxx nimelise ettevõtte kaupluse aknad ning teisel kaubamärgiga XXXX tähistatud deodorantkreem jalgadele. Fotodelt ei nähtu, millal on need tehtud. Hageja juhtis tähelepanu fotolt nähtuvale deodorantkreemi tootekoodile, milleks oli taas kood xxxx.
83.Hageja esitas tõendina e-kirjade vahetuse XXXX nimelise ettevõttega (toimiku lk 60), kes kinnitas, et tootekood 4 810304016630 omistati alles 01.03.2018. Samuti pöördus hageja 02.08.2018 teabe saamise taotlusega Terviseameti poole (koos lisadega toimiku lk 61-68), milles soovis teada, kas toode deodorantkreem jalgadele XXXX on registreeritud Euroopa Liidu kosmeetikatoodete teavitamise portaalis ja kui, siis millal. Hageja soovis teada, kas ajavahemikul 01.01.2013 kuni 16.02.2018 oli samas portaalis registreeritud tooteid nimetusega XXXX mõne muu ettevõtja poolt peale hageja. Terviseamet selgitas oma vastuses (koos lisadega toimiku lk 69-80), et Xxxx teavitas hageja viidatud kosmeetikatootest 11.06.2018 ja perioodil 01.01.2013 kuni 16.02.2018 ei olnud XXXX nimelisest kosmeetikatootest XXXX portaalis teavitatud. Läti ettevõte SIA Xxxx teavitas tootest 20.11.2017.
84.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta näeb artiklis 13 ette, et enne kosmeetikatoote turule laskmist peab vastutav isik esitama elektrooniliselt andmed toote kohta, sealhulgas andmed toote nimetuse, vastutava isiku, päritoluriigi ja turule laksmise riigi kohta, koostise kohta. Teavitamiskohustus lasub ka levitajal, et teeb liikmesriigis kättesaadavaks toote, mis on juba mõnes teises liikmesriigis turule lastud.
85.Arvestades määruse sätteid, Terviseameti ning XXXX vastuseid, ei saa kohus teha teistsugust järeldust peale selle, et kostja ei ole tegelikult kaubamärki Eestis enne hagi esitamist kasutanud. Kuna kosmeetikatoodete teavitamise portaalis ei olnud peale hageja keegi teine registreerinud tooteid tähisega XXXX Eestis müümiseks enne hagi esitamist ning kostja tõendites viidatud tootekood omistati alles pärast hagi esitamist, ei olnud kostja kaubamärki Eestis tegelikult enne hagi esitamist kasutanud. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele suutnud põhistada ega tõendada, kuidas on väidetavalt 2015 ja 2016 koostatud ja ilma allkirjadeta arvetel ning saatelehtedel viidatud tootekoodile, mis omistati tootele alles pärast hagi esitamist. Kostja on väitnud, et hageja tõendid puudutavad tänapäevast toodet, kuid ei ole kuidagi põhistanud ega selgitanud, kuidas võis varasematel arvetel olla kajastatud 01.03.2018 omistatud tootekood. Kuna kostja ei ole antud osas põhistust esitanud, ei tõenda kostja esitatud tõendid usaldusväärselt seda, et mistahes kosmeetikatooteid oleks enne hagi esitamist tähistatud Eestis kostja kaubamärgiga.
86.Kostja esitas kohtule veel ka Xxxx reklaamlehed 01.02.2016 kuni 29.02.2016 kuupäevadega (toimiku lk 45) ja 01.07.2015 kuni 31.07.2015 (toimiku lk 46) kuupäevadega, milles on reklaamitud kaubamärki XXXX kandvat deodorantkreemi jalgadele. Kohus leiab, et ka antud reklaamlehed ei saa tõendada toodete tegelikku tähistamist kaubamärgiga ja müümist Eestis, sest reklaamlehtedel märgitud kuupäevadel ei olnud kellelgi Eestis õigust müüa teavitamata tooteid ning tootekoodi ei olnud tootele omistatud. Kas viidatud ajal Eestis tegelikult kaubamärgiga tähistatud tooteid müüdi, ei ole kostja tõendanud.
87.Kokkuvõttes leiab kohus, et isegi juhul, kui eeldada, et kostja tähistas tähisega XXXX deodorantkreemi jalgadele ja müüs mõned tooted Eestis enne hagi esitamist ilma teavitamiskohustust täitmata ja nõuetekohast tootekoodi omamata, võib sellist kasutamist pidada sümboolseks ja mitte tegelikuks. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et tema kaubamärgiga tähistatud toodetel on Eestis turuosa ning kaubamärgi kasutamine oli suunatud turuosa
säilitamisele või suurendamisele. Kostja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et ta oleks oma kaubamärki kasutanud teiste kosmeetikavahendite jaoks või teiste toodete jaoks, millistele kaubamärk oli klassis 3 registreeritud. Võimalik kaubamärgi kasutamine väljaspool Eestis ei võimalda kohtul jätta hagi rahuldamata. Kuna kostja ei ole kaubamärgi tegelikku kasutamist tõendanud, kuulub hagi rahuldamisele. Kostja ainuõigus Eesti kaubamärgiregistreeringule nr xxxx täielikult lõppenuks.
88.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
89.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 120 eurot tunnis. Hagi koostamisele ja esitamisele kulus 3 tundi. Kostja vastuse ja 24.07.2018 tõendite analüüsile ja kliendiga nõupidamisele kulus 2 tundi. Terviseametist tõendite hankimisele kulus 1 tund. Hageja tõendite kohtule esitamiseks kulus 0,5 tundi. 28.08.2018 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund. 29.08.2018 kulus kohtu tegevusele vastuväite esitamiseks 0,5 tundi. Kostjaga kompromissi osas suhtlemisele kulus kokku 1,25 tundi. Kohtu 01.11.2018 kirjaga tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele, samuti vastuse esitamisele kulus kokku 2,5 tundi. Kostja 04.01.2019 vastusega tutvumisele ja kliendile ülevaate andmisele kulus 0,5 tundi. 22.04.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja istungil osalemiseks 24 minutit. Hageja täiendavate tõendite ettevalmistamiseks ja esitamiseks kulus 2,5 tundi. Kostja seisukohtadega tutvumiseks ja täiendavate seisukohtade esitamiseks kulus 4,25 tundi.
90.Kohus peab hagejale osutatud õigusabi tunnitasu mõistlikuks ja põhjendatuks. Õigusabi osutamiseks kulunud ajast ei pea kohus põhjendatuks aega 0,5 tundi, mis kulus hagejal kohtule vastuväite koostamisele, sest vastuväide oli alusetu ja jäi rahuldamata. Muus osas loeb kohus hagejale osutatud õigusabi aja põhjendatuks ning kooskõlas olevaks menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning toimingute tegemiseks kulunud ajaga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kulu riigilõivule summas 300 eurot ja kulud õigusabile summas 2448 eurot ehk kokku 2748 eurot.
91.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 2748 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.