Aktiva Finance Group OÜ hagi I. S.i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2137,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: I. S. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus I. S.i vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks T AS ja kostja I. S.i vahel 03.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev 10.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 873,20 eurot ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (873,20 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 432,80 eurot alltoodud maksegraafiku alusel ning viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nr. Maksetähtaeg Osamaks e 39 20.06.2025 39,85 € 40 20.07.2025 40,56 € 41 20.08.2025 41,31 € 42 20.09.2025 42,06 € 43 20.10.2025 42,83 € 44 20.11.2025 43,62 € 45 20.12.2025 44,41 € 46 20.01.2026 45,22 €
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 66% ulatuses I. S.i ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 490 eurot ja mõista kostjalt I. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 66% hageja menetluskuludest ehk 323,40 eurot. Kostja I. S.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2834,81 euro saamiseks. Kohus tegi 04.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 28.03.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.04.2025 Harju Maakohtule hagi I. S.i vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 17.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt T AS ja kostja I. S.i vahel 03.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 1435,52 eurot, intresse 102,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 389,60 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1435,52) alates 18.04.2025 seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2
2-25-106029
4.Järelmaksulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja kauba (seadme Apple iPhone 13 Mini 128 GB must ja Apple iPhone 13 Mini 128 GB must) maksumusega 1498 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 24,35% aastas: krediidisumma 1498 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, intressimäär 21,90% aastas, tasumise periood 48 kuud, igakuise osamakse suurus 47,74 eurot, makseperiood 20.04.2022 kuni 20.03.2026.
5.Hageja T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata.
6.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 10.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.10.2022. Esialgne võlausaldaja ütles 25.10.2022 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
7.Kostja ei ole teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset.
8.T AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 1435,52 eurot, kuivõrd kostjal on tasumata osamaksed alates 20.08.2022 ehk arved kogusummas 1435,52 eurot (s.o arve nr 20220715401477 summas 21,53 eurot maksetähtajaga 20.08.2022; arve nr 20220816112330 summas 21,94 eurot maksetähtajaga 20.09.222; arve nr 20220917007111 summas 22,32 eurot maksetähtajaga 20.10.2022; arve nr 20221017720570 summas 22,75 eurot maksetähtajaga 20.11.2022; arve nr 11202211347971 summas 1346,98 eurot maksetähtajaga 20.12.2022), mis mh sisaldab lepingutasu 19,90 eurot;
intressid 102,42 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 5. osamaksest ehk alates 20.08.2022 kuni ülesütlemiseni 25.10.2022 kokku summas 102,42 eurot (26,21+25,80+25,42+24,99), kostja intressi tasunud ei ole;
võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 20.12.2024 kiri 25 eurot; 06.01.2025 kiri 5 eurot; 13.02.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
sissenõutavaks muutunud viiviseid 389,60 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1435,52 eurot alates 21.12.2022 (viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 17.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras;
edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.04.2025 seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
10.Hagiavalduse kohaselt on 03.03.2022 järelmaksulepingu nr xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1700 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud andmetel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist 3
2-25-106029 tootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb T AS kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad. Eeltoodud asjaoludel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma igakuised osamakseid 47,74 eurot.
11.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt soetas kostja lepingu alusel kauba maksumusega 1517,90 eurot ning on teinud tagasimakseid 192 eurot, lisaks arvestab hageja põhiosa katteks ka lepingutasu 19,90 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1306 eurot (1517,90-192-19,90). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on tasunud kokku 211,90 eurot ning seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud täielikult 9 osamakset perioodil 20.04.2022 kuni 20.12.2022 ning osaliselt 10. osamakse 20.01.2023 summas 17,82 eurot. Kostja on võlas seega alates 20.01.2023 osamaksest. Sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 06.05.2025 seisuga on 834,07 eurot, s.o osamaksed 10-37 perioodil 20.01.2023 kuni 20.04.2025. Kostja on viimase makse teinud 04.07.2022, mistõttu ilmselt ei täida kostja ka tulevikus oma kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista 06.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 834,07 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt uuele maksegraafikule ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt 834,07 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 21,90% aastas (0,06% päevas) ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,06% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
12.Kostjale I. S.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 06.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
14.Kohus tuvastab, et kostja I. S. ja T AS sõlmisid 03.03.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1498 eurot (dtl 40 jj). Kostja ja T AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et T AS loovutas 13.11.2024 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 73).
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 4
2-25-106029
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Hagiavalduse kohaselt on 03.03.2022 järelmaksulepingu nr xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1700 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud andmetel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist tootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb T AS kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad. Eeltoodud asjaoludel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma igakuised osamakseid 47,74 eurot.
5
2-25-106029
22.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
23.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 22-24), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1435,52 eurot, kuivõrd kostjal on tasumata osamaksed alates 20.08.2022 ehk arved kogusummas 1435,52 eurot (s.o arve nr 20220715401477 summas 21,53 eurot maksetähtajaga 20.08.2022; arve nr 20220816112330 summas 21,94 eurot maksetähtajaga 20.09.222; arve nr 20220917007111 summas 22,32 eurot maksetähtajaga 20.10.2022; arve nr 20221017720570 summas 22,75 eurot maksetähtajaga 20.11.2022; arve nr 11202211347971 summas 1346,98 eurot maksetähtajaga 20.12.2022). Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1498 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2026.
28.Hageja ümberarvutuse (dtl 98-101) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 1306 eurot (1517,90-192-19,90), kuivõrd kostja sai kauba kogumaksumusega 1517,90 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2026, kostja tasus põhiosa katteks 192 eurot, lisaks arvestab hageja põhiosa katteks lepingutasu 19,90 eurot.
29.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1498 eurot (dtl 40 jj) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 192 euro (dtl 102) ulatuses.
30.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 10.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 72), milles anti kostjale täiendav tähtaeg 6
2-25-106029 võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.10.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise (10.10.2022) ja lepingu ülesütlemise (25.10.2022) seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.08.2022, 20.09.2022 ja 20.10.2022 maksetega. Hageja luges 25.10.2022 lepingu ülesöelduks (dtl 72), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
31.Ümberarvutuse (dtl 98-101) kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 1517,90 eurot ning on teinud tagasimakseid 211,90 eurot (sh lepingutasu), mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1306 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksetega 20,04 eurot kuni 46,89 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 20.03.2026.
32.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 1517,90 eurot ja on teinud tagasimakseid 211,90 eurot (s.o tagasimaksed 192 eurot, millele lisandub lepingutasu 19,90 eurot), siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult 1-9 osamakse (s.o 20.04.2022 kuni 20.12.2022) ja osaliselt 20.01.2023 ehk 10. osamakse (17,82 eurot), seega on tasumata osamaksed alates 10. osamaksest, s.o osaliselt 20.01.2023 osamaks 5,77 eurot ning täielikult osamaksed 1148 perioodil 20.02.2023 kuni 20.03.2026 kogusummas 1306 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 10.10.2022 ja leping öeldi üles 25.10.2022. Hageja poolt 06.05.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 98-101) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 10.10.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 10. osamakseni 20.01.2023.
33.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 10.10.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 25.10.2022 üles öelda ning leping kehtib.
34.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse (dtl 98-101), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja 06.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 834,07 eurot.
35.Arvestades kostja tagasimakseid 211,90 eurot (sh tagasimaksed 192 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot) ja uut 06.05.2025 maksegraafikut (dtl 103-104), tekkis kostjal põhiosa 1306 eurot (1517,90211,90) tagasimaksete kohustus 10. osamaksest (5,77 eurot maksetähtajaga 20.01.2023). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutuses esitatud põhinõue 834,07 eurot põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 10.06.2025, seisuga on vastavalt 06.05.2025 maksegraafikule muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 20.01.2023 kuni 20.05.2025 ehk 873,20 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 873,20 eurot (s.o osamaksed 10-38 perioodil 20.01.2023 kuni 20.05.2025). Seega kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud põhinõude 873,20 euro ulatuses.
36.Hageja 06.05.2025 ümberarvutuse (dtl 98-101) kohaselt palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi ka VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt uuele maksegraafikule (dtl 103104), kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.
37.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja 7
2-25-106029 kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale 04.07.2022 osamakset teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
38.Alates 20.06.2025 muutub hageja põhinõue 432,80 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Nr. Maksetähtaeg Jääkmaksumus
39.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
40.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 21,90% aastas (0,06% päevas) ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,06% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
41.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 102,42 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 5. osamaksest ehk alates 20.08.2022 kuni ülesütlemiseni 25.10.2022 kokku summas 102,42 eurot (26,21+25,80+25,42+24,99)). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
42.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised viiviseid 389,60 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1435,52 eurot alates 21.12.2022 (viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 17.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hageja pole esitanud sissenõutavaks muutunud viiviste ümberarvutust, mistõttu on hageja viivisenõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
43.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutasu 19,90 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kooskõlas 4034 lg-ga 7 tarbija 8
2-25-106029 muid tasusid krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seetõttu jätab kohus hageja lepingutasu nõude 19,90 eurot rahuldamata.
44.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 20.12.2024 kiri 25 eurot; 06.01.2025 kiri 5 eurot; 13.02.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
45.Eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st 10.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude nõude ja edasiulatuvate viiviste osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
47.Hageja nõuete kogusummaks oli 1977,54 eurot (1435,52+102,42+389,60+50). Kohus rahuldas hageja nõude 1306 euro (s.o 873,20+432,80) ehk ca 66% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 66% ulatuses kostja ja 34% ulatuses hageja kanda.
48.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
49.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.
50.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine 9
2-25-106029 lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
51.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
52.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 120 eurot (1 x 120).
53.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 490 eurot (350 + 20 + 120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 66% hageja menetluskuludest ehk 323,40 eurot.
54.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
55.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
56.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
57.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 10
2-25-106029 /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.