Xxxx Osaühing maksekäsu kiirmenetluse avaldus Xxxx OÜ vastu 5640 euro nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx Osaühing (registrikood: xxxx; asukoht: xxxx), seaduslik esindaja I S (isikukood: xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx); Võlgnik: Xxxx OÜ (registrikood: xxxx; asukoht: xxxx), seaduslik esindaja G-P S (isikukood: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Menetleda poolte kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel enne hagimenetluse alustamist.
2.Kinnitada tsiviilasjas nr 2-19-114882 avaldaja ja võlgniku vahel 02.07.2019.a kirjalikult sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.Xxxx OÜ (reg.kood: xxxx) tunnistab oma võlgnevust Xxxx Osaühing (reg.kood: xxxx) ees ning kohustub tasuma võlgnevuse vastavalt Xxxx Osaühing poolt esitatud arvetele (arve nr 205273 summas 1 206.- eurot, arve nr 206299 summas 642.- eurot, arve nr 206324 summas 2 838.- eurot, arve nr 206661 summas 2 160.eurot, arve nr 206888 summas 2 220.- eurot, arve nr 207448 summas 2 784.eurot, arve nr 207608 summas 3 546.- eurot, arve nr 208581 summas 2 718.eurot, arve nr 209135 summas 2 142.- eurot, arve nr 210059 summas 2 130.eurot, arve nr 210487 summas 828.- eurot; arve nr 211935 summas 2 280.- eurot, arve nr 215166 summas 360.- eurot, arve nr 215250 summas 360.- eurot, arve nr 216003 summas 360.- eurot, arve nr 216943 summas 420.- eurot, arve nr 217035 summas 360.- eurot, arve nr 217464 summas 420.- eurot, arve nr 218016 summas 420.- eurot, arve nr 218995 summas 1 404.- eurot, arve nr 219555 summas 1 872.-
2-19-114882 eurot, arve nr 220203 summas 1 350.- eurot, arve nr 221346 summas 1 008.eurot, arve nr 222894 summas 1 632.- eurot, arve nr 223284 summas 156.- eurot, arve nr 223546 summas 480.- eurot, arve nr 224093 summas 816.- eurot, arve nr 224959 summas 1 692.- eurot, arve nr 224996 151,20.- eurot, arve nr 225458 summas 180.- eurot, arve nr 226405 summas 144.- eurot, arve nr 226706 summas 228.- eurot, arve nr 226803 summas 804.- eurot, arve nr 226804 summas 888.eurot, arve nr 227320 summas 348.- eurot, arve nr 228100 summas 144.- eurot, arve nr 229152 summas 144.- eurot, arve nr 230160 summas 210.- eurot, arve nr 230282 summas 144.- eurot, arve nr 230626 summas 132.- eurot, arve nr 231231 summas 144.- eurot, arve nr 235111 summas 540.- eurot, arve nr 236200 summas 144.- eurot, arve nr 236930 summas 156.- eurot, arve nr 237840 summas 180.eurot, arve nr 238359 summas 120.- eurot, arve nr 239657 summas 120.- eurot ja arve nr 239892 summas 180.- eurot) ning antud poolte kokkuleppele.
2.2.Xxxx OÜ (edaspidi ka Võlgnik) tunnistab Xxxx Osaühing (edaspidi ka Võlausaldaja) nõuet summas 43 705,20.- eurot (edaspidi ka Võlg) ning kinnitab, et Võla osas puuduvad tal mistahes vastuväited nüüd ja tulevikus.
2.3.Punktis 2.2 nimetatud Võla Võlgnik tasub Xxxx Osaühing arvelduskontole nr xxxx igakuiste osamaksetena, mis on vähemalt summas 1 821,05.- eurot, iga kuu 10-ks kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 10.07.2019.a. Pooled lepivad kokku, et iga kuu viimasel kuupäeval alates 30.06.2019.a pooled tasaarvestavad võimalusel sissenõutavaks muutunud nõuded ning kui tasaarvestuse tulemusel väheneb punktis 2.2 nimetatud Võlgnevuse aluseks oleval arvel sätestatud kohustus, siis selle võrra väheneb ka igakuise osamakse suurus.
2.4.Võlgnevuse tasumisel arvestatakse esimeses järjekorras Võlgniku poolt tasutuks viivised, seejärel muud lepinguga seotud kohustused ning viimasena põhivõlgnevus sõltumata tasumisel näidatud selgitusest.
2.5.Punktis 2.3 nimetatud kohustuse mittetäitmisel või tasumisega viivitamisel Võlausaldajal on õigus nõuda Võlgnikult viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Samuti Võlausaldajal on õigus koheselt kogu punktis 2.2 sätestatud täitmata põhisumma, mis ei ole selleks hetkeks tasutud ning tekkinud viiviste ulatuses algata kohtumenetlus kui Võlgnik ei täida oma kohustusi punktis kaks 2.3 nimetatud tähtaegadel.
2.6.Poolte kokkuleppega luuakse uus kohustus (abstraktne iseseisev konstitutiivne kohustus), mille kehtivus ei ole seotud põhikohustuse kehtivusega.
2.7.Poolte kokkuleppega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
2.8.Teade loetakse kätteantuks, kui: -
teade on üleantud allkirja vastu,
-
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva,
-
teade on edastatud e-kirja teel teise poole poolt näidatud e-posti aadressil ja kirja saatmisest on möödunud 5 kalendripäeva.
2-19-114882
2.9.Pooled kinnitavad oma allkirjaga käesolevale poolte kokkuleppele, et käesolevas poolte kokkuleppes esitatud andmed on õiged.
2.10.Pooled kinnitavad, et käesolevas kokkleppes sisalduvad kinnitused on antud tagasivõtmatult ning kehtivad kõigi kokkuleppest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate, lõppemiseni ja siis, kui on välistatud tähendatud nõuete tekkimine tulevikus.
2.11.Kokkuleppe allakirjutamisega kinnitavad pooled, et on kokkuleppe läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet kokkuleppe ja kokkuleppest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning on kokkuleppest täielikult aru saanud ja selle tingimustega nõus.
2.12.Pooled kinnitavad teineteisele, et kokkuleppe kõik punktid on läbi räägitud ja kumbki lepingupool oli täielikult võimeline mõjutama iga tingimuse sisu. Lepingupooled kinnitavad teineteisele, et ükski kokkuleppe tingimus ei kahjusta neid ebamõistlikult ja lepingupoolte õigused ning kohustused on nende hinnangul tasakaalus.
2.13.Juhul, kui mingi käesoleva poolte kokkuleppe säte osutub olevat vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
2.14.Poolte kokkuleppe täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse üldjuhul poolte vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidluse Harju Maakohus.
3.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
4.Menetluskulud, mis ei kajastu kompromissis, jäävad poolte endi kanda.
5.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Xxxx Osaühing esitas 28.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xxxx OÜ 5640 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 05.06.2019 koostas kohus makseettepaneku.
2.Kohtumäärus on võlgniku juhatuse liikmele G-P S kätte toimetatud 03.07.2019 e-toimiku süsteemis. 03.07.2019 esitas avaldaja kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kokkuleppe. Poolte kokkuleppe on allkirjastanud avaldaja Xxxx Osaühing esindaja I S ja võlgniku Xxxx OÜ esindaja G-P S.
3.TsMS § 486 lg 1 p 3 makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama
2-19-114882 paragrahvi lõike 4 alusel kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
4.TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
6.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.