Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-19-4386 katteks 1570 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 22.03.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse, viivise, sissenõudmiskulu ja võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju väljamõistmise nõudes. 2(4)

2-19-4386 Hagiavalduse kohaselt NorthPro OÜ ja Montaaz Expert OÜ vahel sõlmiti mais 2018 töövõtuleping nr X 260418, mille kohaselt Montaaz Expert OÜ tellis kostja hagejalt järgmised tööd: 1) Vertikaalsete šahtide otsalõikudele nr 1, 2, 3, 4 siibrite valmistamine 2) Balti elektrijaama monorelsi tee metallkonstruktsioon Lepingu p 3 kohaselt oli tööde maksumus kokku 23 493 eurot (kakskümmend kolm tuhat neli sada üheksakümmend kolm eurot, 00 senti) + 20%, so käibemaks, so 28 191,6 eurot. Antud summast tasuti kostja poolt 12 117,6 eurot, st kostja tasus lepingus kokku lepitud Balti elektrijaama monorelsi tee metallkonstruktsioon valmistamise eest. Hageja nõue põhineb töö eest, milleks on vertikaalsete šahtide otsalõikudele nr 1, 2, 3, 4 siibrite valmistamine. Hageja valmistas neli vastavat detaili, millest 3 andis Montaaz Expert OÜ-le üle 02.07.2018, kuid kostja on jätnud nende eest tasumata. Hageja väljastas 11.07.2018 tehtud töö eest arve nr 1827 summas 11 270,94 eurot tasumise tähtajaga 25 juuli 2018, kuid antud arve on senini tasumata täies ulatuses. Hageja valmistas ka neljanda detaili, kuid kuna kostja ei tasunud varem üleantud detailide eest, siis jättis hageja neljanda detaili üle andmata tulenevalt VÕS § 111, mille alusel on lepingupoolel õigus kohustuse täitmisest keelduda kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja esitanud pretensioone hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi osas, seega puudub kostjal põhjus tööde eest mitte maksta, hageja on teostanud kõik tööd vastavalt lepingule. Hageja pöördus oma nõudega S OÜ poole, mis esitas vastava nõude kostjale. Kostja ei ole küll nõuet vaidlustanud, kuid seda täitma ka ei asunud. Seejärel pöördus hageja OÜ Õ poole, mispeale kostja oli valmis pidama läbirääkimisi, kuid võlgnevus on endiselt tasumata. Hageja tegi ettepaneku neljanda üleandmata detaili eest kokku leppida kahjuhüvitis 2500 eurot. Poolte vahel toimus läbirääkimine, kuid tulemust ei saavutatud, kuna kostja ei soovinud hüvitada neljanda detali maksumust, kuigi hageja nõudis selle eest vähem kui 3 esimese eest. Kuna kohtuvälist lahendust ei saavutatud, siis nõuab hageja käesolevaga kogu tehtud töö eest tasumist vastavalt mais 2018 sõlmitud töövõtulepingule nr X 260418, seega on hageja põhinõue 15 027,92 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist. Lepingu lisa 1 p 10.7.1 järgi on viivis null koma viis protsenti (0,5%) Töö või vastava tööetapi hinnast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui töö maksumus on kuni kakskümmend viis tuhat (25 000) eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti (20%) töö maksumusest. Kuna töö maksumus on ilma käibemaksuta 23 493 eurot, siis arvestab hageja maksimaalseks viivisenõudeks 4698,6 eurot, mis on ometigi vähem, kui viivisnõue 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja nõuab jooksvate viiviste tasumist seadusjärgses viivise määras ehk 8% aastas põhinõude summalt, milleks on 15 027,92 eurot, ja sissenõudmiskulu 40 eurot tasumist. Hageja nõuab enne kohtusse pöördumist seoses kostja võlgnevusega tekkinud täiendava kahju hüvitamist summas 180 eurot. Kahjuna käsitleb hageja tasu, mida ta tal tuli oma esindajatele tasuda seoses konsultatsiooni ja 20.12.2019 koostatud avalduse eest. Kohus võttis hagi menetlusse 15.04.2019 määrusega. Määruse koos hagi ja selle lisadega toimetati kostjale kätte 04.06.2019 kostja seadusliku esindaja eluruumi juurde kuuluva postkasti panekuga. Sama aadress on kostja registrijärgne aadress. Kostjale oli määratud 20 päeva hagi kättetoimetamisest hagile kirjalikult vastamiseks. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. 3(4)

2-19-4386 Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt hageja avaldusele on tema menetluskulud summas 1770 eurot (käibemaksuta). Sellest 900 eurot on riigilõiv, 750 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud ja tõendite tõlkimise kulud 120 eurot. Õigusteenuseid on hagejale osutatud 7,5 tunni ulatuses, sellest hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, hagi ja lisade esitamine läbi e-toimiku kohtule 4 tundi, määrusega tutvumine ja hageja täiendavate selgituste esitamine kohtule 0,5 tundi ning tutvumine tsiviilasja materjalidega, õiguslik analüüs, kohtumine ja telefoninõupidamine kliendiga, edasiste toimingute kokkuleppimine kliendiga telefoni ja e-maili teel 3 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses, mis kuulusid asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks jne. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingud on osaliselt kaetud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise toimingutega. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 550 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotletud kulud seoses tõendite tõlkimisega 120 eurot ja riigilõivu tasumise kulud 900 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud kuuluvad hagejale hüvitamisele summas 1570 eurot (TsMS § 139 lg 1, 2, § 143 lg 1 ja § 175 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.