lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-9305/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-9305/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tervisekassa74000091(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-9305

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-19-9305

Määruse tegemise aeg ja koht

16.07.2019, Tallinn

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Gerli Alavere

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi V Vi vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja: V V (isikukood xxxx)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja, V V (isikukood xxxx) tunnistab hageja, Eesti Haigekassa (registrikood 74000091) nõuet 300 eurot. 1.2 Kostja tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-is SEB Pank ositi 15 osas kalendrikuu 15. kuupäevaks alates kohtumääruse kinnitamisele järgnevast kuust mitte vähem kui 20 eurot kuus. 1.3 Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „V, tsiviilasjas 2-19-9305“. 1.4 Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-19-9305 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa. 1.5 Juhul kui kostja kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täiemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-9305

1.6 Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Mitte mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja esitas 18.06.2019 kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 11.05.2016 tervisekahjustusi M V. Hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu ravikindlustushüvitisi. Raviteenuste arved moodustasid kokku 457,32 eurot. Hageja nõudis kostjalt nimetatud summa tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga oli hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 300 eurot.

Kostja teatas 21.06.2019, et soovib sõlmida kompromissi.

3.Pooled esitasid 09.07.2019. a Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

Tsiviilasi nr 2-19-9305 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et juhul kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Kohus küsis hagejalt menetluskulude nimekirja. Hageja selgitas, et tal menetluskulud puuduvad. Riigilõivu käesolevas asjas hagiavalduselt tasuda ei tulnud. Seetõttu kohus hageja kasuks menetluskulusid välja ei mõista. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja