Välja mõista XX-lt YY kasuks 330 eurot. XX-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 625 lg 2). Asjaolud
1(7)
1.YY esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule avalduse Lõuna-Aafrika Vabariigi Kõrgema Kohtu (Gautengi provintsis Pretorias) kohtuniku Davise 15.05.2018 kohtumääruse kohtuasjas nr 53759/201 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis.
2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja puudutatud isiku vastu elatise nõude Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtusse, mida lahendati kohtuasja nr 53759/201 raames. Puudutatud isik osales kohtumenetluses. Asjas tehti 15.05.2018 kohtumäärus, mille täitmist Eestis avaldaja soovis.
3.03.09.2018 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas 26.11.2018 määrusega avalduse ja tunnustas ning tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Lõuna-Aafrika Kõrgema Kohtu (Gautengi provintsis Pretorias) kohtuniku Davise 15.05.2018 kohtumääruse kohtuasjas nr 53759/201, mille kohaselt:
4.1.XX-lt on välja mõistetud YY kasuks 17 000 LAV randi kuus lastega seotud elatist (8 500 LAV randi lapse kohta kuus) seni, kuni kumbki laps saab 21-aastaseks või ei ole enam ülalpeetav, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Esimene makse tuleb teha 30.05.2018 ning seejärel iga järgneva kuu esimesel kuupäeval YY pangakontole ning saata makse kinnitus e-posti teel kohe, kui raha on üle kantud. Väljamõistetud elatise summat suurendatakse 8% alates 01.01.2019 ja seejärel 8% iga järgmise aasta alguses;
4.2.XX-l tuleb tasuda alaealiste laste erakooli tasud otse koolile lahendis toodud kontole, samuti tasuda kõik seonduvad kulud, sealhulgas koolivormi ja kooliasjade kulud ning võimalikud koolivälise tegevuse ja kohustusliku õppetööga seotud kulud ja/või väljasõitude/laagrite kulud seitsme päeva jooksul alates kinnitavate arvete/kviitungite või muude dokumentide esitamisest, mis kinnitavad maksmisele kuuluvaid summasid;
4.3.XX-l tuleb tasuda kõik alaealiste laste ravi-, hambaravi-, silmaarsti-, ortodondi- ja haiglakulud ning seonduvad kulud, mida ei maksta kehtiva või tulevase ravikindlustuse (Medical Aid Scheme) alusel, seitsme päeva jooksul alates nende kohta nõude esitamisest.
5.Menetluskulud jättis maakohus XX kanda ja mõistis välja menetluskulu 948,84 eurot YY kasuks.
6.Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 475 lg 1 p-le 14 tuleb avaldus lahendada hagita menetluses. Maakohus leidis, et puuduvad TsMS § 620 lg 1 p-des 15 toodud eeldused, mis välistavad kohtulahendi tunnustamise. TsMS § 620 lg 2 järgi välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Avaldusele on lisatud TsMS § 622 lg 1 p-des 1-6 sätestatud dokumendid.
7.Avaldaja on esitanud kohtule Lõuna-Aafrika Kõrgema Kohtu 15.05.2018 kohtumääruse kohtuasjas nr 53759/201 koos Lõuna-Aafrika notari kinnitusega 2(7)
kohtumääruse ärakirja õigsuse kohta. Avaldaja on esitanud ka puudutatud isiku poolt nimetatud asjas esitatud menetlusdokumendi, milles puudutatud isik teatab kohtule soovist esitada vastuväide avaldaja taotlusele, samuti puudutatud isikut menetluses esindanud advokaadi teate esindusõiguse lõppemisest. Samuti on avaldaja esitanud Lõuna-Aafrika Vabariigi täitmiskorralduse 15.05.2018 kohtumääruse täitmiseks, millega on antud korraldus puudutatud isiku pangakontode arestimiseks, koos LõunaAafrika notari kinnitusega ärakirja õigsuse kohta. Kõik nimetatud dokumendid on tõlgitud vandetõlgi poolt eesti keelde. Avaldaja on esitanud e-kirja, mille kohaselt on 15.05.2018 kohtumäärus edastatud puudutatud isikule ja tema esindajale. 15.05.2018 kohtumäärusel ei ole märgitud, et sellele saaks esitada kaebust. Avaldaja on esitanud teda Lõuna-Aafrika kohtus esindanud advokaadi selgituse selle kohta, et 15.05.2018 kohtulahendile ei saa esitada määruskaebust.
8.Avaldaja on tõendanud välisriigi kohtulahendi sisu, täidetavust välisriigi õiguse järgi ning asjaolu, et lahend on välisriigi õiguse kohaselt jõustunud, samuti, et puudutatud isik osales toimunud kohtumenetluses ning on kohtulahendist teadlik. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohtulahendi tunnustamise.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna menetluse põhjustas puudutatud isikust tulenev asjaolu, s.o vajadus tema suhtes välisriigi kohtulahendit täita.
10.Avaldaja tasus vastavalt RLS § 59 lg 5 avalduse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Asja materjalid toimetati puudutatud isikule kätte kohtutäituri vahendusel, millega seoses tekkis avaldajal kulu 52,84 eurot. Avaldajal on tekkinud kulu dokumentide tõlkimiseks eesti keelde 222 eurot ja 144 eurot, s.o kokku 366 eurot. Avaldaja on välja toonud, et tema esindaja kulutas teenuse osutamiseks 4 tundi (avalduse koostamine – 2,5 tundi, taotluse koostamine dokumentide kättetoimetamiseks, täituriga suhtlemine, teatise koostamine kättetoimetamise kohta – 1,5 tundi). Maakohtu hinnangul olid märgitud toimingud menetluses vajalikud ning ajakulu toimingute tegemiseks ei olnud ülemäärane. Avaldajale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tund, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja põhjendatud kuluks õigusteenusele kujunes 400 eurot (4 x 100), millele lisandub käibemaks 80 eurot. Hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks kujuneb 948,84 eurot (50+52,84+366+400+80). Määruskaebus
11.XX esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakkohtu 26.11.2018 määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
12.Puudutatud isikule ei ole kohtumenetluse alustamisest teatatud. Ta sai kohtumenetlusest teada, kui leidis oma postkastist maakohtu 26.11.2018 määruse. Sellises olukorras on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sest puudutatud isikul ei ole olnud võimalust menetluses enda õigusi kaitsta. Harju Maakohus on puudutatud isiku esindajale 16.01.2019 saadetud e-kirjaga selgitanud, et puudutatud isikule on menetlusest teatatud TsMS § 326 ja § 3141 alusel. Puudutatud isik maakohtuga ei nõustu. Kohtumenetluse alustamist kinnitavat kohtumäärust ega avaldust ei ole puudutatud isikule postkasti jäetud. TsMS § 326 lg 2 sätestab postkasti jätmisega kättetoimetamisele piirangu ja see on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti ei 3(7)
ole võimalik kätte anda eluruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 kohaselt. Kohtutoimikust ei nähtu, et dokumente ei olnud võimalik üle anda muule isikule või et seda oleks üldse kaalutud. Muuhulgas ei ole kohus puudutatud isikule edastanud ühtegi teadet, et loeb kohtudokumendid kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, sõltumata sellest, kas puudutatud isik on dokumendid tegelikult kätte saanud või mitte. Samuti ei nähtu kohtutoimikust, et teises tsiviilasjas oleks kohus puudutatud isikule edastanud menetlusposti aadressile KKK Tallinnas. Varasemas kohtumenetluses oli puudutatud isikul esindaja, kelle vahendusel kohus puudutatud isikuga suhtles.
13.Avaldaja ei ole kohtule esitatud avaldusele lisanud TsMS § 622 lg-s 1 nõutud dokumente. Avaldusele lisatud kohtulahendi, mille täidetavaks tunnistamist avaldaja taotleb, pealkirjast nähtuvalt on tegemist kohtumääruse eelnõuga. Dokumendi muudest osadest ei nähtu, et eelnõule oleks järgnenud resolutsioon või et sellel dokumendil oleks muu osa, mida võiks pidada eelnõu väliseks ja sisuliseks kohtu otsustuseks. Avalduse lisa 3, mida avaldaja käsitleb kohtulahendi jõustumist tõendava dokumendina (edaspidi täitmisavaldus) kannab erinevat kohtuasja numbrit, kui kohtumääruse eelnõu. Lisaks sellele nähtub täitmisavaldusest, et täita soovitakse kohtuotsust. Seegi kinnitab, et avalduse lisaks 1 olev kohtumääruse eelnõu ei saa olla jõustunud kohtulahend, mida saaks tunnistada täidetavaks. Isegi kui täitmisavalduse esitamisest järeldada, et tegemist on jõustunud lahendiga, saab täitmisavaldusest järeldada, et kohtulahend on täidetav vaid 61 271,60 ZAR ulatuses.
14.Puudutatud isik möönab, et tema suhtes on 2018 tehtud Lõuna-Aafrika Vabariigis kohtulahend elatise tasumiseks ja ta on esitanud Lõuna-Aafrika kohtule avalduse selle vaidlustamiseks. Lõuna-Aafrika Vabariigi kohus on puudutatud isiku avalduse menetlusse võtnud ning määranud asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimub 12.02.2019. Lõuna-Aafrika Vabariigi õiguse kohaselt on võlgnikul õigus alates elatise kohtulahendi vaidlustamisest tasuda elatist taotletavas suuruses ning temalt ei saa nõuda elatise maksmist vaidlustatud lahendis kindlaks määratud suuruses. Puudutatud isik palub TsMS § 623 lg 3 kohaselt, et maakohus pöörduks Lõuna-Aafrika Vabariigi lahendi teinud kohtu poole selgituse saamiseks täidetavaks tunnistatava kohtulahendi vaidlustamise õiguslike tagajärgede kohta.
15.Puudutatud isik lisas määruskaebusele tema avalduse Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtule ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu kohtukutse ning dokumentide tõlked. Menetluse edasine käik
16.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja esitas koos vastusega Lõuna-Aafrika Vabariigi vastava seaduse väljaprinditud teksti (Maintenance Act 99 of 1998), Lõuna-Aafrika Vabariigi advokaadi 21.01.2019 kirja koos tõlkega ja avaldaja arvelduskonto väljavõtte puudutatud isiku poolt tehtud maksete osas.
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 4(7)
18.Ringkonnakohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei korda.
19.Esmalt lahendab ringkonnakohus taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 659 sätestab, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 652 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole hagita asjas kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti, ja lg 7 järgi kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud tõendid on asjakohased ja pooled ei vaidle neile vastu, siis leiab kolleegium, et esitatud tõendid tuleb vastu võtta.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lugenud puudutatud isikule avalduse koos lisadega ja maakohtu määruse avalduse menetlusse võtmise kohta kättetoimetatuks 18.10.2018. Kohtutoimikus olevate dokumentide järgi on maakohus üritanud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada erinevatel viisidel, sh tähitud kirjaga ja e-toimiku kaudu, kuid see ei ole õnnestunud. Maakohus on avaldaja palvel lubanud avaldajal endal kohtutäituri vahendusel korraldada
menetlusdokumentide kättetoimetamise puudutatud isikule (TsMS § 315 ). TsMS § 315 lg-te 1 ja 4 järgi kättetoimetamise viisi valib kohtutäitur TsMS VI osas sätestatute hulgast ise, kui kohus ei anna selle kohta juhiseid ja ainult avalikku kättetoimetamist ei või täitur korraldada. Kohtutäituri K. Põltsi büroo töötaja AR aruande järgi on 18.10.2018 kell 19.50 külastatud aadressi KKK Tallinnas. Ukse avas inglise keeles kõnelenud naine, kes nimetas ennast XX tüdruksõbraks. Enda nimeks teatas ta EE. Ta kinnitas, et X tuleb Eestisse tagasi paari nädala pärast. Tema juuresolekul postitas allakirjutanud kohtutäituri büroo töötaja dokumendid kinnises ümbrikus 18.10.2018 kell 20.01 KKK Tallinnas postkasti, tehes ümbrikule käsikirjalise märkuse postituskuupäeva ja adressaadi isiku kohta. Tegevust on pildistatud. Kohtutäituri büroo töötaja juuresolekul avas naisterahvas koheselt oma võtmega korteri X postkasti ja võttis kinnise ümbriku välja, öeldes, et annab selle X-le viivitamatult üle. Hoovis õnnestus kohtutäituri büroo töötajal vestelda majaelanikuga (koera jalutanud eesti keelt kõnelenud keskealise meeterahvaga, kes saabus koju sõidukiga Maserati XXXXXX). Ta kinnitas, et X elab korteris nr X. Tsiviilasjades nr 2-16-14346 ja 2-175259 on XX näidanud oma elukohana KKK Tallinnas. Kolleegium järeldab eeltoodust, et puudutatud isikule on avaldus koos lisadega ja maakohtu menetlusse 5(7)
võtmise määrus kätte toimetatud 18.10.2019 TsMS § 322 lg 1 järgi tema eluruumis elavale täisealisele isikule (EE). Kuigi maakohus on puudutatud isiku esindajale pärast vaidlustatud määruse tegemist e-kirjas selgitanud, et menetlusdokumendid on puudutatud isikule kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel TsMS § 326 järgi (lk 82), kuid ringkonnakohtu arvates saaks toimikus olevate dokumentide alusel järeldada, et kättetoimetamine võis toimuda ka TsMS § 322 lg 1 järgi.
21.TsMS § 623 lg 1 järgi kohus võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluses vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata. Seadusest ei tulene kohtule kohustust menetlusosalisi ära kuulata ja võlgniku ärakuulamata jätmine ei ole seega menetlusnormi rikkumine. Puudutatud isiku seisukohti saab ringkonnakohus hinnata määruskaebuse lahendamisel.
22.Maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldaja on kohtule esitanud TsMS § 622 lg 1 pdes 1-4 sätestatud dokumendid koos tõlgetega ja ei esine TsMS § 620 lg-s 1 sätestatud asjaolusid.
23.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kohtule ei ole esitatud TsMS § 622 lg 1 p 1 järgset kohtulahendi ärakirja. Määruskaebuse väide, et tegemist on lahendi projektiga, tugineb lahendi pealkirja sõna-sõnalisel tõlkel. See, et tegemist on sisulise lahendiga, tuleneb kohtulahendi sisust. Kohtulahendiga on elatis välja mõistetud ja esitatud on ka tõend selle kohta, et lahend on täidetav (tl 25-39). Advokaadi selgituse kohaselt ei ole XX-l õigust lahendit vaidlustada, vaid ta saab pöörduda elatise nõuetega tegelevasse kohtusse (tl 13-14). Määruskaebuses ei ole puudutatud isik vaidlustanud asjaolu, et lahend on Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu poolt tehtud, vaid on selgitanud, et ta on pöördunud Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu poole selle vaidlustamiseks. Kaebusele lisatud dokumendi kohaselt soovib XX olemasolevat elatise määrust asendada või muuta (tl 86-87). Eeltoodust saab järeldada, et XX soovib jõus oleva kohtulahendi muutmist.
24.Määruskaebuse kohaselt on esitatud kohtulahendil ja täitmise kohta vormistatud dokumendil erinev number. Kolleegium leiab, et asja number on sama, kuid murru järgses tõenäoliselt aasta numbris on kohtulahendis märgitud 201, kuid täitmise dokumendis 2015. Eeldatavalt on tegemist ebatäpsusega, kuna täitmiskorralduse seost tehtud lahendiga tõendab täitmiskorralduses olev viide lahendi kuupäevale (15.05.2018) ja sisule. Täitmiskorralduses olev summa ei pea kattuma lahendis olevate summadega, sest täidetav saab olla lahend ainult nõuete osas, mis on sissenõutavaks muutunud. Elatise nõudes tehtud lahendi järgi on välja mõistetud perioodilised maksed ja need muutuvad sissenõutavaks vastava tähtaja saabumisel.
25.Asjaolu, kas puudutatud isikul on võimalus Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu lahendi muutmist taotleda ja kas ta on seda teinud, ei takista välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Puudutatud isik ei ole esile toonud, et lahendit oleks muudetud või see oleks tühistatud. Ainuüksi lahendi väidetav vaidlustamine ei anna alust täidetava lahendi suhtes keelduda selle tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest. TsMS § 624 lg 1 järgi, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult 6(7)
lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. Puudutatud isik ei ole väitnud, et 15.05.2018 lahend oleks tühistatud või et seda oleks muudetud. Ringkonnakohus selgitab, et lahendi tühistamisel või muutmisel saab puudutatud isik taotleda käesolevas asjas tehtud lahendi tühistamist või muutmist. Kolleegium ei näe vajadust, et pöörduda lahendi teinud kohtu poole selgituse saamiseks.
26.Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda ja määranud kindlaks kulude rahalise suuruse. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
27.Avaldaja taotluse kohaselt on seoses määruskaebuse menetlemisega kandnud ta kulusid õigusabile summas 330 eurot. Avaldaja esindaja on kulutanud 2 tundi ja 45 minutit määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele. Avaldaja vandeadvokaadist esindaja teenuse tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ja hüvitada palub avaldaja 330 eurot.
28.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu arvates avaldaja lepingulise esindaja kulud on vastavuses esitatud dokumentide mahu ja sisuga ning kohtuasja keerukusega, mistõttu kuuluvad puudutatud isikult väljamõistmisele. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.