lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-19516/12

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-19516/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1377
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Belta10282784(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-18-19516

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Krista Kirspuu ja Villem Lapimaa

Kohtuasi

Osaühingu Belta hagi Aktsiaseltsi Eferelt vastu Osaühingu Belta nõude tunnustamiseks Näituste Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. märtsi 2019. a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Belta määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Osaühing Belta (registrikood 10282784), lepinguline esindaja Mae Küttik Kostja Aktsiaselts Eferelt (registrikood 10303204)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 6. märtsi 2019. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Belta (hageja) esitas 27. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Eferelt (kostja) vastu hageja nõude tunnustamiseks Näituste Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.29. detsembril 2018 edastas maakohus hagejale e-kirja, paludes esitada kohtule avalduses märgitud lisad. 16. jaanuaril 2019 sai hageja kohtu kirja AET-i vahendusel kätte, kuid nõutud dokumente ei esitanud. 24. jaanuari 2019. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 7. veebruaril 2019 esitas hageja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. 1(4)
3.14. veebruari 2019. a määrusega jättis kohus hagiavalduse teistkordselt käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 25. veebruaril 2019 esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti.
27.veebruari 2019. a kirjaga palus kohus hagejal puudused kõrvaldada 5 päeva jooksul kirja kättesaamisest arvates. Maakohus märkis viimati nimetatud puuduste kõrvaldamise kirjas, et hagiavalduse terviktekstist ei nähtu, mis põhjusel on hagi esitatud kostja vastu, st kas ja millises ulatuses on kostja hageja nõudele 28. novembri 2018. a nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaieldud. Samuti palus kohus hagejal kohtule esitada 28. novembri 2018. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (koosoleku protokoll) ning täpsustada viivise suurust. 28. veebruaril 2019 kinnitas hageja lepinguline esindaja kohtu kirja kättesaamist, kuid puuduseid ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 6. märtsi 2019. a määrusega hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Määruse põhjenduste kohaselt oli maakohus seisukohal, et hageja nõuded on ebaselged. Lisaks leidis kohus, et hagi alus ei ole hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selge, kuna hagiavaldusest ei selgu, miks on hagi esitatud kostja vastu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kohtule ei ole esitatud nõuetekohast hagiavaldust. Määruskaebus
6.Hageja esitas tähtaja ennistamise taotluse ja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hageja hagi menetlusse. Lisaks taotles hageja menetluse peatamist kuni Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018. a otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-7008. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.Hagejal ei olnud võimalik kohtu 27. veebruari 2019. a kirjas osundatud puuduseid tähtaegselt kõrvaldada, kuna kohtu korraldust täitma asudes selgus, et nõutavat koosoleku protokolli ei ole hageja, VŠ ega ka Kalevankangas OÜ valduses, kes olid oma nõuded Näituste Kinnisvara OÜ vastu hagejale loovutanud.
8.Hageja pöördus palvega koosoleku protokolli saamiseks Näituste Kinnisvara OÜ ajutise pankrotihalduri Martin Krupi poole, kasutades selleks tema ametlikku e-postiaadressi. Ajutine pankrotihaldur vastas hageja päringule peale puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist, mille tõenduseks esitas hageja kirjavahetuse. Määruskaebusele lisatud koosoleku protokolliga on hageja kõrvaldanud peamise takistuse hageja esitatud hagi menetlusse võtmiseks.
9.Hageja selgitab, et esitas hagis taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et kostja oli vaidlustanud nii hageja nõude kogu ulatuses kui ka selle rahuldamisjärgu Näituste Kinnisvara OÜ 29. novembri 2018. a nõuete kaitsmise koosolekul just sel põhjusel, et koosoleku toimumise ajaks ei olnud veel jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
20.detsembri 2018. a otsus, millega oleks kinnitatud Harju Maakohtu 13. juuli 2018. a otsus Näituste Kinnisvara OÜ pankroti väljakuulutamise kohta. Hageja oli sunnitud hagi esitama kohtule 1 kuu jooksul vastavalt pankrotiseadusele, mis tingiski käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise taotluse esitamise.
10.Lisaks eeltoodule viitas maakohus vajadusele täpsustada viivise arvestust, kuna hageja oli viivise suuruse arvestamisel teinud aritmeetilise vea. Hageja palub lugeda õigeks järgnev arvestus: hageja nõue kokku 926 049,12 eurot, millest põhinõue 758 373 eurot ja viivis 167 676,12 eurot, mis on arvestatud alates 6. juulist 2016 kuni 12. juulini 2018, s.o kuni Näituste Kinnisvara OÜ pankroti väljakuulutamiseni.

2(4)

Menetluse edasine käik

11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul saab hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel, kuna kohtule ei ole esitatud nõuetekohast hagiavaldust. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
14.Riigikohus on selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu
27.aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12). Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta hagi selle sätte alusel menetlusse võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid kolleegiumi hinnangul see praegusel juhul nii ei ole.
15.Maakohus heitis hagejale ette, et esitatud nõuded on ebaselged ning hagi alus ei ole hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selge, kuna hagiavaldusest ei selgu, miks on hagi esitatud kostja vastu. Lisaks pidas maakohus menetlusse võtmist takistavaks asjaoluks seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid.
16.Hageja palus tunnustada enda nõuet Näituste Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja tõi ringkonnakohtu hinnangul hagis piisavalt selgelt välja ka nõuete aluseks olevad asjaolud, sh tõi hageja esile, et hagi on esitatud kostja vastu, kuna viimane vaidlustas 28. novembri 2018. a nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude. Lisaks märkis hageja, et lõplik põhinõude ja viivise suurus selgub, kui jõustub Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7008. Isegi, kui hageja eksis viivise arvutamisel, ei ole see asjaoluks, mis takistab hagi menetlusse võtta.
17.Iseenesest on õige hinnata menetlusse võtmisel hagi perspektiivi, kuid asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017 määrus asjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Seega ei saaks tõendite esitamata jätmine tuua kaasa hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult võimalik. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja esitas kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks Näituste Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Sellist nõuet on õiguslikult võimalik rahuldada pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel, mistõttu ei saa selle menetlemisest keelduda perspektiivituse tõttu.

3(4)

18.Eelnevat arvestades on hageja esitanud hagiavalduses piisavalt selgelt oma nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei saa pidada haginõudeid sedavõrd ebaselgeks, et see õigustaks hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Neil põhjendustel keeldus maakohus kolleegiumi arvates ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja hagi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Vajadusel saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda hagejale tähtaja hagiavalduse või nõude täpsustamiseks. Seega tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
20.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
21.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Krista Kirspuu Villem Lapimaa

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja