2-19-7215/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-19-7215 Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul likviidne vara puudub. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Seosed äriühingutega puuduvad. Võlgnikul puuduvad vara ja rahalised vahendid. Võlgniku võlad Kohtutäiturite menetluses on 21 pandiga tagamata nõuet. Registri kohaselt on võlgnikul kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees:  Politsei- ja Piirivalveamet - kokku summas 2 121,60 eurot erinevate kohtutäiturite menetluses. Kohtu poolt väljamõistetud tsiviilnõuded alljärgnevatele võlausaldajatele summas 1 083,47 eurot:  Aktiva Finants (kaks nõuet täitmisel) kokku summas 811,85 eurot;  AS Bigbank summas 271,62 eurot. Kohtu poolt välja mõistetud kahjunõuded eraisikutele summas 2 206,16 eurot:  A. M. summas 227,65 eurot;  N. K. summas 1 673,97 eurot;  M.B. summas 304,54 eurot; Erinevates kohtumenetlustes võlgnikult välja mõistetud menetluskulud:  Riigi Tugiteenuste Keskus on esitanud sissenõudmiseks kokku nõudeid summas 5 855,39 eurot. Elatis on välja mõistetud O. Š. kasuks. Kohtutäituri andmetel on elatis välja mõistetud alates 1.06.2017 kuni 6.02.2026, igakuine elatis 270 eurot/kuus. Seisuga 31.05.2019 on elatise võlgnevus 5 239,73 eurot, s.h. Sotsiaalkindlustusamet on tasunud võlgniku eest elatist 1100 eurot perioodil 16.07.2018 – 9.05.2019. Kokku teadaolevaid kohustusi summas 16 506,35 eurot. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on selgitanud avalduses, et kohustuste võtmise ajal olid sissetulekud piisavad. Samas millistest sissetulekutest saab olla juttu, kui võlgnik on kinnitanud, et on kinnipidamisasutuses viibinud kokku 8 aastat. Vangistusse mõistetud karistuste eelteona on võlgnik toime pannud mitmeid kuritegusid, mille eest on temalt välja mõistetud kahjunõudeid ning mis näitab, et võlgniku eluviisile ei ole vangistused mõju avaldanud. Asjaolu, et võlgnik on nüüd nn „korralik“ ja elab koos abikaasaga, ei saa teha olematuks enne toime pandud tegusid ja nende tagajärgi. Samuti selgub, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustust lapsele elatise maksmisel. Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku enda süüline käitumine ja selle tagajärjel kogunenud nõuded nii menetluskulude, politsei trahvide kui ka kahjunõuete osas. Kokkuvõte Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega ning möönab, et selle on tegelikult koostanud Eesti Töötukassa ametnik. Ajutine haldur on veendumusel, et arvestades praktikat Töötukassa ametniku poolt vormistatud pankrotiavalduste menetluste kohta, siis ilmselt ei saa võlgnik päris täpselt aru, mida pankrotimenetlus tähendab ning mis peab olema see tulem, mida ta soovib läbi pankrotimenetluse saavutada. Ajutine haldur selgitab võlgnikule, et pankrotimenetlust ei viida läbi selleks, et tema võiks rahulikult edaspidi teenida minimaalset töötasu ning kohtutäiturid siis tema arvelt rahalisi vahendeid ei aresti. Ka pankrotimenetluses toimub rahaliste vahendite arestimine samadel alustel täitemenetlusega. Siinkohal ajutine haldur rõhutab, et pankroti väljakuulutamisest alates on võlgnik kohustatud tasuma elatist vähemalt TMS § 132 lg 2 esitatud ulatuses, s.t. 1/3 minimaalsest töötasust, s.o. 180 eurot/kuus. Kui võlgnik seda kohustust ei hakka vabatahtlikult täitma, siis on halduril õigus olles

2-19-7215 osas võlgniku tuludest kinnipidamist teostada. Kuna pankroti väljakuulutamisel Sotsiaalkindlustusamet enam võlgniku eest lapsele elatist ei tasu, siis on see kohustus igal juhul võlgnikule laekuva tulu arvelt. Võlgnikul tuleb arvestada, et kogu töötasu ja muud tulud peavad laekuma tema enda kontole. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimine ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus ei anna kõikide nõuete osas võimalikku positiivset tagajärge (s.t. täitmata jäänud kohustustest vabanemine). PankrS § 176 lõike 2 kohaselt võlgnik ei vabane ka kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise järel õigusvastaselt tekitatud kahjunõuetest (2 206,16 eurot) ja elatise nõudest (k.a. nõude suurus 5 239,73 eurot) ja elatise nõue kasvab pidevalt selles osas, mis võlgnik jätab selle täitmata. Samuti on ajutisele haldurile teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveametil pankroti väljakuulutamisel trahvinõuete täitmiseks nõuda asenduskaristust, s.t. vangistust või muud mõjutusvahendit (näit. ühiskondlikult kasulik töö). Võlgnikul tuleb pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses arvestada asjaoluga, et isegi minimaalse tulu (ja ka alla selle) teenimisel, on ta kohustatud peale elatise nõude täitma mingil määral ka teiste võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei saa arvestada, et pankrotimenetluse ja sellele järgneva 5 aasta jooksul on tal garanteeritud minimaalse sissetuleku kasutamine. Ta on kohustatud otsima kas tulusamat tööd või olema valmis tasuma nõudeid ka minimaalsest tasust. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, puudub likviidne vara ning eelduslikult ei võimalda sissetulek rahuldada võlanõudeid läbi rahaliste vahendite arestimise. Võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui võlgnik ei loobu pankrotiavaldusest ja kohus kuulutab välja V. Š. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtuistung 01. juuli 2019 kohtuistungil palus võlgnik avaldus rahuldada ja välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik teatas, et ajutise halduri aruannet ta ei ole lugenud, ta ei saa eesti keelest aru. Teab, et on võlgu, millest ta ei vabane, politsei määratud trahvid. Teab, et elatise võlast ei vabane. Praegu ta elatist ei maksa. Ta hakkab vabatahtlikult maksma elatist. Töötasu laekub abikaasa kontole, sest ta ei kasuta pangakaarti. Konto on tal olemas. Malahhova praegu võtab 20% tema palgast maha, Maalmaniga ta kokku leppida ei saa, ta võib kõik ära võtta. Ta ei ole maksmisele vastu, aga ta ei ole nõus nii palju maksma nagu Maalman tahab. Hakkab kasutama Swedbanka. Järgmine palgapäev on 15-ndal. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja märkis, et kui kohus kuulutab pankroti välja, peavad kõik avaldaja tulud laekuma Swedbanga kontole, ta peab välja uurima lastekodu rekvisiidid elatise maksmiseks.

2-19-7215 Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 16 506,35 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku enda süüline käitumine ja selle tagajärjel kogunenud nõuded nii menetluskulude, politsei trahvide kui ka kahjunõuete osas. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus V. Š. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21. augustil 2019 kell 14.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. Š. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,8 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 396 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 396 eurot (lisandub käibemaks).