Kaebuse esitaja ja kaebuse MSe ja LSe määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Riigi õigusabi taotleja (määruskaebuse esitaja): MS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) esindajad Määruskaebuse esitaja: LS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta LSe määruskaebus läbi vaatamata.
2.Jätta MSe määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 14.05.2019 määrus muutmata.
4.Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas (TsMS § 191 lg 1 teine lause). Määruse resolutsiooni punkti 1 osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
09.05.2019 esitas MS (riigi õigusabi taotleja) Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi, et esitada kohtule hagi oma poja E S vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinkelepingust taganemiseks. 28.04.1994 kinkelepinguga kinkis taotleja abikaasa LS maja asukohaga Xxxxxxxxxxxxxxx pojale E S. Tegelikkuses soovisid taotleja ja tema abikaasa teha testamenti. Kinkeleping tehti notari pealekäimisel, selle allkirjastasid LS ja E S. MS keeldus kinkelepingule oma allkirja andmast. MSe avaldus abikaasale nõusoleku andmiseks tema mõttelise osa kinkimiseks E Sele ilmus ametlikult välja alles 20.04.2007. MS avaldus on võltsing.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-7028 LS on esitanud ka 21.06.2006 tehingust taganemiseks avalduse. Taotleja on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse 2010, kuid tulutult. Kingisaaja on oma eakaid vanemaid ähvardanud alates 2003, kasutanud ka füüsilist vägivalda. Kingisaaja ei täida kohustust kanda lisaks elamu hooldus- ja remondikuludele ka kommunaalkulusid. Lisaks kingisaaja varastab taotleja vara, lõhub uksi ja ukse lukkusid. Taotleja soovib taganeda 28.04.1994 sõlmitud kinkelepingust, millel olev MS allkiri on võltsitud. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 14.05.2019 kohtumäärusega MSe taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
5.RÕS § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
6.Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 2 ja 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, s.o taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
7.Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et taganeda kinkelepingust ja tunnistada kinkeleping tühiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja nõue lahendatud juba tsiviilasjas 2-08-82056. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 4 kohus ei menetle uuesti tsiviilasja, kus on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
8.Lisaks nähtub kohtuinfosüsteemist, et taotlejale on juba antud riigi õigusabi seoses käesoleva vaidlusega tsiviilasjas 2-13-61195, kus kohus on rahuldanud taotleja taotluse 15.01.2014 määrusega ning taotlejale on määratud esindajaks vandeadvokaat Marje Mängel. Seega ei pea kohus võimalikuks määrata taotlejale ka uuesti õigusabi samadel alustel. Määruskaebus
9.Maakohtu määrusele MS ja LS poolt esitatud määruskaebuses paluvad kaebajad maakohtu määruse tühistada ja rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks, et advokaat riigi õigusabi korras koostaks ja esitaks tuvastusnõude taotleja MS allkirja võltsimise kohta, et seeläbi tõendada kinkelepinguga seotud kogu tehingu tühisust.
10.Määruskaebuse kohaselt esitasid taotlejad maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada kohtule hagi oma poja E S kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks, kinkelepingust taganemiseks kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu.
11.Taotlus riigi õigusabi saamiseks on igati põhjendatud. Taotlejad selgitavad täiendavalt, et notariaalselt kinnitatud lepingu kõrvale ei koostatud notaribüroos ettenähtud vara üleandmist kinnitavat asjaõiguslepingut. Oluline on asjaolu ja sisuline viga, et kinkelepingul ei ole avaldaja MS allkirja. Kinkelepingu sõlmimise päeval ei kirjutanud MS ka mingit kinkimisega nõusolevat tahteavaldust. Selline avaldus ilmus võltsinguna esmakordselt 04.05.2007, kui MS sai notaribüroost avaldusest ärakirja. Kinkimise ajal 1994 olid mitmed toimingud õiguslikult reguleeritud ENSV tsiviilkoodeksi § 259 ja §
260.Ühemõtteliselt on seal öeldud, et kingisaajal tekkis omand kinke objektile vara
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-7028 üleandmise momendist, mitte pärast kinkelepingu sõlmimist. Omandi üleminekuks vajaliku käsutustehingu, asjaõiguslepingu vajadust rõhutatakse AÕS-s ja VÕS-s.
12.MS tellis 28.04.2008 ekspertiisi NK Ekspertiisibüroost tõendamaks, et temapoolsele tahteavaldusele kinkelepingu sõlmimiseks ei ole alla kirjutanud avaldaja. Ekspert on kinnitanud, et MS ei ole tahteavaldust allkirjastanud. Harju Maakohus pidas ekspertiisi ebausaldusväärseks ja tellis ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt tsiviilasjas nr 2-08-82056 raames, mille hindamisskaalas rõhutatakse kokku 6 korral, et uuringud ei andnud tulemust, et on suur tõenäosus et kirjutajaks on keegi teine. Hoolimata sellest leiti, et tahteavaldusele on siiski allkirja andnud MS. Ekspertiisi käigus uuriti allkirja visuaalselt, avaldajal tekkis küsimus, miks ei uurinud eksperdid tema allkirja laiemalt. Teatavasti on võimalik ja täpsem, kui ekspertiisis püütakse tuvastada dokumendi vanus. MSel on küsimus, miks loobuti tema poolt väidetavalt allkirjastatud tahteavalduse dokumendi vanuse tuvastamisest.
13.Aastate jooksul avaldajate ja kingisaaja omavahelised suhted muutusid väga halvaks ja LS pöördus 21.06.2006 notari poole, kus koostati kinkelepingust taganemise avaldus, kuid mingil põhjusel seda avaldust notar ei kinnitanud.
14.Tsiviilasjas nr 2-13-61195 märgib vandeadvokaat Marje Mängel, et Harju Maakohus tegi temale ülesandeks kinkelepingu vaidlustamise perspektiivikuse selgitamise ja 17.01.2015 on vandeadvokaat jõudnud järeldusele, et tegemist on selgelt perspektiivitu asjaga, jättes välja selgitamata ja vaidlustamata Eesti Kohtumeditsiini Instituudi ekspertiisi tulemused. Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
16.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
17.Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on võtnud määruskaebuse ebaõigesti menetlusse osas, mille maakohtu määruse vaidlustas LS.
18.TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas maakohtule riigi õigusabi saamise taotluse ainult MS (tlk 1). Seega puudub LSel maakohtu määrusele kaebeõigus, mistõttu tuleb tema poolt esitatud määruskaebus kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
20.MS poolt esitatud määruskaebuse osas leiab Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1, § 667 lg 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-7028 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Määruskaebusest nähtuvalt esitas taotleja riigi õigusabi saamise taotluse eesmärgiga esitada kohtule hagi oma poja E Sga sõlmitud kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks ning kinkelepingust taganemiseks kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu. Sealjuures on taotleja tuginenud väitele, et tema allkiri kinkelepingu sõlmimiseks antud tahteavaldusel on võltsitud ning tuleks esitada ka vastav tuvastusnõue. Ka ei ole taotleja rahul, et talle varasemalt riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis välja selgitamata ja vaidlustamata Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (kaebuses ekslikult nimetatud Kohtumeditsiini Instituudiks) ekspertiisi tulemused.
22.Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esile toodud asjaolud ning esitatud väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks ja taotluse rahuldamiseks alust.
23.Maakohus on asjas õigesti leidnud, et kuna taotleja nõue on juba kohtute poolt juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-08-82056 ning TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kehtib kohtule piirang menetleda uuesti tsiviilasja samade poolt vahel sama eseme kohta samal alusel, tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 2 ja p 5 alusel keelduda.
24.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas taotleja koos abikaasaga 03.12.2008 Harju Maakohtule hagi oma poja E Si vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistu hagejale ja tema abikaasale tagastamiseks kohustamise nõudes.
25.Harju Maakohus menetles tsiviilasja menetluses nr 2-08-82056, mille tulemusena tegi 27.05.2010 kohtuotsuse, milles rahuldas kostja taotluse ja kohaldas asjas aegumist ning jättis hagi rahuldamata (tlk 27). Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2010 otsusega jõustumisega 24.12.2010 (tlk 30). Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi maakohtu otsus lõppjäreldustes muutmata, kuid kohus muutis lahendi põhjendusi. Nimetatud kohtuotsuse põhjendustes asus kohus mh seisukohale, et kinkelepingu tühisuse tuvastamine ei tooks hagejale kaasa ühtki sundtäidetavat nõuet kostja vastu, 28.04.1994 kinkeleping on võlaõiguslik tehing. Kinkelepingu objektiks olnud elamu vallasasjana ei eksisteeri, vaid alates 1998 aastast on tegemist kinnisasja olulise osaga. Seega on välistatud omandisuhtest tuleneva väljaandmisnõude esitamine. Apellandi poolt viidatud alusetu rikastumise nõue või ka võimaliku kahju hüvitamise nõue on aegunud tulenevalt alates 01.09.1994 kehtinud TsÜS-i redaktsiooni § 178 lg-st 2 ja § 113, aga ka VÕSRS § 9 lg-st 2 ning kehtiva TsÜS-i redaktsiooni § 150 lg-st 1 ja § 151 lg-st 1. Võimalike viidatud nõuete aegumise viimaseks päevaks oli 30.06.2005. Hageja ühtki neist esitanud ei ole. Asjas puudub vaidlus, et hageja oli kinkelepingu sõlmimise ajal koos poja ja abikaasaga notari juures ning sai koheselt ka lepingu sõlmimisest teada (tlk 32 pöördel-33).
26.Seega on kohus kinkelepingu tühisuse nõude esitamisel ühtlasi andnud hinnangu ka alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõude perspektiivikusele ning asunud seisukohale, et asja väljaandmisnõue on välistatud, ülejäänud võimalikud alternatiivsed nõuded aga aegunud.
27.Maakohus on õigesti leidnud ka seda, et kuna tsiviilasjas nr 2-13-61195 on taotleja riigi õigusabi taotlus varasemalt rahuldatud, puudub õiguslik alus taotluse veelkordseks rahuldamiseks.
28.Määruskaebuse lisast nähtuvalt on vandeadvokaat Marje Mängel taotlejale selgitanud, et lähtus talle antud ülesandest, milleks oli 28.04.1994 sõlmitud kinklepingu vaidlustamise perspektiivikuse hindamine ning jõudis kõigi materjalide analüüsimise tulemusena selgusele, et tegemist on selgelt perspektiivitu asjaga, kuna puuduvad menetluslikud võimalused 20-aasta taguse kinkelepingu tühistamise, samuti kinke teel üleantud vallasja tagastamiseks (tlk 23).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-7028
29.Määruskaebuse esitaja on varasemalt määratud esindajale ette heitnud ka EKEI poolt koostatud ekspertiisi tulemuste vaidlustamata jätmist.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka see asjaolu määruskaebuse rahuldamiseks alust, kuna nimetatud ekspertiis määrati eelnevalt mainitud tsiviilasjas nr 2-08-82056, mille lõpptulemust kirjeldas ringkonnakohus eespool. Riigi poolt määratud õigusabi osutaja on õigesti selgitanud hagejale nõude perspektiivitust.
31.Määruskaebuse lahendamisel on ringkonnakohus täiendavalt kohtute infosüsteemi andmetel tuvastanud, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-08-2570 menetlenud ka LSe ja MSe hagi E Se vastu elamus eluaegse sees elamise õiguse tunnustamiseks.
32.Selles asjas jõustusid 21.03.2012 Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2012 ja Harju Maakohtu 06.07.2011 kohtuotsused. Otsuste kohaselt rahuldati hagi osaliselt ning tuvastati, et E Se, LSe ja MSe vahel on kehtiv eluruumi tasuta kasutamise leping, mille alusel on hagejatel õigus kasutada E Sele kuuluva xxxxxxxxx kinnistul asuva elamu I korrust (tlk 35). Kohus lõpetas hagejate nõudest loobumise tõttu menetluse hagejate nõudes kostja kohustamiseks hüvitada kõigi elamuga seotud hooldus-, remondi-, kommunaal- ning küttekulud (tlk 36). Nõudest loobumise avalduse esitas MSe esindaja ja protokolli kohaselt nõustusid sellega mõlemad hagejad isiklikult (tlk 38 pöördel).
33.TsMS § 432 esimese lause kohaselt on hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikuks tagajärjeks see, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
34.Eeltoodust tulenevalt ei anna käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamiseks alust ka väide, et kingisaaja on kohustatud kandma lisaks elamu hooldus- ja remondikuludele täielikult ka kõik kommunaalkulud, kuna taotleja ja tema abikaasa on sellest nõudest varasemas kohtumenetluses loobunud ega saa enam samal alusel sama nõudega sama kostja vastu kohtusse pöörduda.
35.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasja nr 2-08-2570 menetluses Harju Maakohtule 25.01.2008 esitatud hagiavalduses on taotleja kohtule väitnud, et enne kinkelepingu tõestamist andis ta tehinguks vajaliku nõusoleku LSile ning hagejate tahteks oli kinkelepingu sõlmimisel võõrandada elamu pojale, et välistada hilisemad võimalikud pärimistoimingud (tlk 35 pöördel).
36.Taotleja eeltoodud väidete õigsusest eeldades andis ta oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks vabatahtlikult, mistõttu ei saa samal ajal kõne alla tulla tema allkirja võltsimine elamu kinkimiseks vajalikul avaldusel. Seega ei saa taotlejal ka eeltoodud põhjusel olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
37.Taotleja on väitnud ka, et kingisaaja varastab taotleja vara ja lõhub uksi ning lukkusid.
38.Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhjusel ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel samuti põhjendatud, kuna arvestades taotleja esitatud määruskaebuse sisu on ta võimeline ise oma õigusi kaitsma ning varguse ja vara lõhkumisega seoses tegema vastava avalduse politseile.
39.Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale ei saa MS Riigikohtule edasi kaevata tulenevalt TsMS § 191 lg 1 teisest lausest. LS võib määruse resolutsiooni punkti 1 osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik