2-18-16353/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohus võttis 30.11.2018. a määrusega menetlusse S S pankrotiavalduse, kuulutas välja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Haldur koostas jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas. Haldur esitas taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Haldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur leiab, et kohus võib menetlust jätkata kui võlausaldajad maksavad pankrotimenetluse katteks deposiidina ettenähtud summa. Haldur palus kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 1600 eurot, mis katab nii seni katmata pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulutused. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus küsis võlausaldajatelt ettemaksuna 1600 eurot menetluskulude katteks. Võlausaldajad deposiiti nõutud summat ei tasunud. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli S S AS-is S arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 0 eurot. Haldur edastas AS S avalduse, millega lubas S S deebetkaardiga välja võtta sularaha 655 eurot kuus. Eesti Töötukassa maksis S S töötuskindlustushüvitist kuni 30.03.2019. Haldur edastas Eesti Töötukassasse avalduse, milles palus arestitava töötuskindlustushüvitise kanda Ly Müürsoo kutsealasele arvelduskontole, kuid pankrotimenetluse ajal ei ole Eesti Töötukassa poolt väljamakstavatest summadest kinnipidamisi tehtud. Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele nähtub, et E OÜ tegi aprillis 2019 S S töötasu väljamakse. Väljamakse on laekunud S S arvelduskontole mais 2019 ja sellelt kinnipidamisi teha ei saa. Seega saadud töötasust pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot,

2-18-16353 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. S S ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja töötusest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: S S on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, milles kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksu- ja Tolliameti andmetel on S S saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: detsembris 2018 Eesti Töötukassast 234,90 eurot; jaanuaris 2019 Eesti Töötukassast 242,73 eurot; veebruaris 2019 Eesti Töötukassast 242,73 eurot; märtsis 2019 Eesti Töötukassast 219,24 eurot ja aprillis 2019 Eesti Töötukassast 234,90 eurot ja E OÜ-st 322,25 eurot, kokku 557,15 eurot. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 01.03.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.02.2019, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 07.03.2019.a. kokku võlausaldajate järgmise üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja kulude kinnitamine,

2-18-16353 Haldur kutsus 29.04.2019 algusega kell 16.00 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 3. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine.) kohta avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.04.2019, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Pankrotihaldur informeerib kohut ka selles, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu esitatud nõudeavalduse alusteks on: Viru Maakohtu 15.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 01.02.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud õigusabi kulud; Viru Maakohtu 13.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud kaitsjatasu; Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud menetluskulud; Viru Maakohtu 25.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 2-14-10760 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 08.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1601 väljamõistetud rahaline karistus. Lisaks on Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu nõude aluseks Sotsiaalkindlustusameti elatise nõue. N S nõude aluseks on tsiviilasi nr 2-16-12719 väljamõistetud elatis. 13) Taotlus menetlusabi andmiseks: Nähtuvalt ülaltoodust ei ole S S pankrotimenetluses vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. PankrS § 65 lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. S S pankrotihaldur on taotlenud tasuks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. S S pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Kulud on kinnitatud Viru Maakohtu 15.04.2019. a määrusega. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1416 eurot koos käibemaksuga. Tasu ja kulud on vahendite puudumisel täies ulatuses välja maksmata.

2-18-16353 TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Seetõttu taotleb pankrotihaldur S S nimel menetlusabi halduri tasu ja hüvitamiseks 1416 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 939,60 eurot peab S S tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Haldur palub lõpetada S S pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1080 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 216 eurot, kokku 1296 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot ja mõista see välja OÜ-le S (reg. kood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müür-soo tegutseb. Anda S S menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 1416 eurot koos käibemaksuga. Vabastada S S pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Kohustada S S tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 939,60 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg. Vabastada Ly Müürsoo S S pankrotihalduri kohustustest. Otsustada S S kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jät-ta usaldusisik määramata ja kohustada S S ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele.

2-18-16353 rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada muuhulgas pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Antud juhul PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu esitatud nõudeavalduse alusteks on: Viru Maakohtu 15.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 01.02.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud õigusabi kulud; Viru Maakohtu 13.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud kaitsjatasu; Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2011. a otsusega kriminaalasjas 1-08-13109 väljamõistetud menetluskulud

2-18-16353 Viru Maakohtu 25.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 2-14-10760 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 08.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1601 väljamõistetud rahaline karistus. Lisaks on Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu nõude aluseks Sotsiaalkindlustusameti elatis nõue. N S nõude aluseks on tsiviilasjas nr 2-16-12719 väljamõistetud elatis. Kuna võlgniku osad võlgnevused tulenevad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisest, siis jätab kohus nimetatud nõuete suhtes võlgadest vabastamise menetluse PankS § 172 alusel algatamata. Samuti jätab kohus algatamata võlgadest vabastamise menetluse elatise nõude suhtes. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku S S täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab S S usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).