Onu Elli OÜ (likvideerimisel) hagi KS vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Onu Elli OÜ (likvideerimisel, registrikood 11833476, asukoht Mõisa allee 6/5, Kolga alevik, Kuusalu vald 74602, Harjumaa) Lepinguline esindaja Talvi Järvi Ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Jüri Truuts Kostja: KS (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx,), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.02.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).
Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Onu Elli OÜ (likvideerimisel) esitas 14.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KSlt 6372,67 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 20.02.2017 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.07.04.2017 esitas Onu Elli OÜ (likvideerimisel, hageja) KS (kostja) vastu hagiavalduse võla saamiseks, mida täpsustas 08.05.2017.
3.Harju Maakohtu 27.04.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2018 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 11.01.2019.
4.Kostja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjad kohtule 09.04.2018 ja 13.11.2018 (tl 205-206, I kd; tl 69-70, II kd). Kostja menetluskulud maakohus on 4070,40 eurot ja ringkonnakohtus 2068,80 eurot. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 04.02.2019 määrusega rahuldati kostja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3852 eurot koos käibemaksuga ning määrati, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude 2287,20 euro väljamõistmiseks.
6.Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot/h ilma käibemaksuga on põhjendatud ja vastab asja sisule.
7.Kohus tõi välja, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud maakohtus: - 31.05.2017-05.06.2017 hagimaterjalidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks, komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks 6 tundi ja 14 minutit. Kohus, arvestades hagiavalduse pikkust ja sisu, lisatud tõendeid ning kostja vastuse sisu ja pikkust, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuludega. Arvestades, et kostjat esindab õigusteadmistega advokaat, siis ei ole usutav, et esindajal kulus materjalidega tutvumiseks rohkem kui 1 tund ja vastuse koostamiseks rohkem kui 4 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi. - 13.03.2019 tutvumiseks hageja 09.07.2017 järelpärimisega ning konsultatsiooni andmiseks 20 minutit - tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Kohtule ei ole esitatud 09.07.2017 ühtegi järelpärimist ning konsultatsioon kliendiga on juba arvestatud advokaadi tunnitasu sisse ning tegemist ei ole kuluga, mida vastaspool peaks veel täiendavalt hüvitama. - 20.09.2017 hageja 15.09.2017 määruskaebusega tutvumiseks 40 minutit. Arvestades määruskaebuse sisu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
Kuna kostjal tuli esitada oma seisukohad määruskaebusele, siis on põhjendatud, et esindaja tutvus määruskaebusega pikemalt. - 21.09.2017 ja 25.09.2017 vastuse koostamiseks määruskaebusele 1 tund ja 26 minutit. Kohus, arvestades määruskaebuse sisu ja pikkust, on seisukohal, et esindajal ei saanud määruskaebusele vastuse koostamiseks kuluda rohkem kui 45 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. - 06.12.2017, 12.12.2017, 14.12.2017 ja 15.12.2017 kohtu 27.12.2017 selgituskirjaga tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 5 tundi ja 36 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus, arvestades kohtu selgituskirja sisu ja kostja täiendavate seisukohtade sisu, on seisukohal, et esindajal võis kõige rohkem kulud selgituskirjaga tutvumiseks 30 minutit ja täiendavate seisukohtade koostamiseks 3 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit. - 29.12.2017 hageja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 4 tundi ja 40 minutit. Kohus, tutvudes hageja täiendavate seisukohtade ja kostja vastusega, leiab, et esindajal võis kuluda 15.12.2017 seisukohtadega tutvumiseks ja analüüsimiseks kõige rohkem 1 tund ja vastuse koostamiseks 2 tundi. Kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. - 02.03.2018 kostja täiendavate tõendite esitamiseks ja taotluste koostamiseks 2 tundi ja 40 minutit. Kohus, arvestades kostja pool 02.03.2018 koostatud menetlusdokumendi sisu ja selle lisatud ühte tõendit, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Tõendi hankimiseks ja seisukoha koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. - 09.04.2018 valmistumine kohtuistungiks 1 tund ja 20 minutit – kuna kohus oli rahuldanud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, siis on põhjendatud, et esindajal kulus istungiks ettevalmistamiseks tavapärasest rohkem aega, seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. - 10.04.2014 kohtuistungil osalemiseks 4 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
8.Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja lepingulisel esindajal maakohtus 19 tundi ja 15 minutit ehk 2772 eurot koos käibemaksuga (19,25 x 144).
9.Kohus tõi välja, et kostja lepingulise esindajal on kulunud ringkonnakohtus: - 13.06.2018, 14.06.2018, 04.07.2018, 05.07.2018, 06.07.2018 ja 09.07.2018 apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 14 tundi ja 10 minutit. Kohus, tutvudes esitatud apellatsioonkaebusega ja vastusega apellatsioonkaebusele, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Kohus on seisukohal, et esindaja võis kuluda apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks kõige rohkem 1 tund ja 30 minutit ning vastuse koostamiseks kõige rohkem 6 tundi. Põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 7 tundi ja 30 minutit. - 08.11.2018 lõplike seisukohtade koostamine 12 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga. 13.11.2018 on kostja esitanud menetluskulude nimekirja, mis ei ole menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
10.Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja lepingulisel esindajal ringkonnakohtus 7 tundi ehk 30 eurot ehk 1080 eurot koos käibemaksuga (7,5 x 144).
11.Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud 3852 eurot koos käibemaksuga. Kostja taotlus jääb rahuldamata 2287,20 euro osas (taotletud 6139,20 - rahuldatud 3852).
Määruskaebus
12.Kostja palub 18.02.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude 2287,20 euro väljamõistmiseks ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses.
13.Maakohus hindas ebaõigesti kostja esindajakulude vajalikkust ja põhjendust. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud diskretsioonireegleid. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kostja esindajal erinevate menetlustoimingute tegemiseks põhjendatud ja vajaliku aja kindlakstegemisel tegelikkuses üldse sisuliselt arvestanud tsiviilasja kestvuse ja mahuga, sh vastaspoole menetlusdokumentide ja nendele vastuseks antud kostja menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti lisatud tõendite hulgaga, sisuga ja mahuga. Määrusest ei nähtu seejuures konkreetsete menetlusdokumentide pikkused, samuti põhjendused, miks maakohus leidis, et menetlusdokumendi sisu on ebamõistlik või on kostja esindajal selle koostamiseks (või mõne toimingu tegemiseks) kulunud aeg ebamõistlikult suur. Arvestades, et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, ei ole menetluskulude ulatusliku kärpimise korral piisav, kui kohus põhjendab seda üksnes üldise väljendiga, et menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esitatud tõendeid hinnates on kohtu arvates mõistlikuks mingi konkreetne ajakulu.
14.Maakohus leidis ebaõigesti, et 31.05.2017-05.06.2017 hagimaterjalidega tutvumise ja sellele vastuse koostamise, komplekteerimise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Hagiavaldus on koostatud kuuel lehel ja sinna on lisatud 15 tõendit. Sealhulgas on tõendite hulgas arved ja tšekid ning poolte kirjavahetused, ainuüksi nendega põhjalik kurssiviimine võtab hulk aega. Ka sisaldab hagiavaldus mitmeid väiteid ja selgitusi, mille õigsuse osas oli vajalik kliendiga suhtlemine ja arutamine. Alles seejärel oli kostja esindajal võimalik välja kujundada oma õiguslikud seisukohad. Hagiavastus on koostatud 8 lehel ja sinna on lisatud omakorda 8 tõendit. Nagu kostja vastusest nähtub, on kostja esindaja vastuse koostamisel töötanud muuhulgas läbi vajalikud kohtulahendid ja õigusalased materjalid, milledest osadele on ka kostja vastuses otseselt viidatud. Ka on kaheksaleheküljelise faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud menetlusdokumendi koostamiseks maakohtu märgitud neljatunnine aeg ilmselgelt ebapiisav.
15.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja 09.07.2017 järelpärimisega tutvumise ning konsultatsiooni andmise ajakulu 20 minutit on põhjendamatu. Nimetatud dokument on maakohtule esitatud. Lisaks oli selle dokumendiga tutvumine ja kliendiga konsulteerimine oluline, kuna sellest sõltus menetluse edasine käik. Üllatav ja ebaõige on maakohtu põhjendus, et konsultatsioon ei ole kohtumenetluses vajalik kulu ja sisaldub juba advokaadi tunnitasu sees.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal kulus 25.09.2017 määruskaebuse vastuse koostamisele kõigest 45 minutit. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja määruskaebus oli koostatud 9 lehel ning sisaldas hulgaliselt asjaolusid ja väiteid, millega kostja ei saanud nõustuda. Kuigi sellega esialgne tutvumine ja seisukohtade kujundamine võttis kostja esindajal aega 40 minutit, tähendas aga sellele kompaktse vastuse kirjutamine (vastus on koostatud 4 lehel) selle koostamisel korduvat vastaspoole väidete analüüsi ja seeläbi täiendavat ajakulu. Seega on määruskaebusele vastuse kirjutamiseks ja selle kohtule esitamiseks kulunud aeg 1 tund ja 26 minutit enam kui mõistlik.
17.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal kulus kohtu 27.11.2017 selgituskirjaga tutvumisele ja seisukoha koostamisele üksnes 3 tundi ja 30 minutit. Kohtu selgitustesse tuleb suhtuda tõsiselt. Seetõttu ei piisa nendega tutvumiseks üksnes põgusast lugemisest, vaid tuleb paralleelselt üle vaadata kohtu poolt viidatud asjaolud,
seadusesätted, lahendid ja allikad. Ka 15.12.2017 menetlusdokumendi koostamiseks (eelkõige kostja ja töövõtja tegeliku kokkuleppe põhistamiseks) oli vajalik asjaolude ja olemasolevate tõenditega veelkordne põhjalik tutvumine. Samuti on menetlusdokument koostatud 5 lehel ja sisaldab asjaolude analüüsi ning õiguslikke põhjendusi. Seega ei saa kostja esindajal kulunud aega 5 tundi ja 36 minutit pidada kuidagi ebamõistlikuks.
18.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja 15.12.2017 seisukohtadega tutvumiseks ja nende kohta seisukoha koostamiseks kulunud aeg 4 tundi ja 40 minutit ei ole mõistlik. Hageja 15.12.2017 menetlusdokument on pikk (10 lehekülge), koostatud üsna segaselt ning sisaldab mitmeid uusi asjaolusid. Samuti on dokumendile lisatud uusi tõendeid. Selle kõigega tutvumiseks, seisukohtade kujundamiseks ning arusaadava, konkreetse ja lühikese vastuse (vastus koostatud 5 lehel) kirjutamiseks kulub rohkem aega. Selle kõige tegemiseks on kohtu poolt määratletud aeg (kokku 3 tundi) liiga lühike.
19.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal ei saanud 02.03.2018 menetlusdokumendi koostamiseks minna rohkem kui 1 tund. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lisaks tõendi hankimisele ja selle kohtule esitamisele oli 02.03.2018 menetlusdokumendis vajalik põhjendada ka hinna alandamise ulatust, tunnistajate ülekuulamise taotlust ning teha eraldi põhjendatud taotlus maakohtu poolt pooltele taotluste, tõendite jne saatmiseks antud tähtajast hiljem esitatud menetlusdokumendi ja tõendite vastuvõtmiseks. Dokument ise on esitatud 4 lehel ning arvestades muuhulgas ka selle pikkust, ei ole võimalik seda kohtu poolt määratletud 1 tunniga koostada.
20.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulunud aeg 14 tundi ja 10 minutit on ebamõistlikult pikk. Kostja toob välja, et hageja apellatsioonkaebus on koostatud 10 leheküljel ning sisaldab hulganisti selgitusi ja etteheited maakohtu ja kostja rikkumiste kohta. Samuti on apellatsioonkaebusele lisatud 8 uut tõendit. Apellatsioonkaebusega tutvumisel oli vajalik kõikide nendega põhjalikult tutvuda ja kujundada nende kohta oma seisukohad. Samuti tuli vastuse koostamiseks veelkord põhjalikult läbi töötada ka vaidlustatud maakohtu otsus ning toimiku materjalid. Selleks, et hageja apellatsioonkaebusele piisava põhjalikkusega vastata, tuli kostja esindajal 09.06.2018 esitada vastus 13 lehel, mis sisaldas faktilisi ja õiguslikke põhjendusi. Kostja esindaja pidi seejuures tutvuma vajalike kohtulahenditega ja õigusalase kirjandusega.
21.Maakohus arvestas ebaõigesti esialgse vastuse apellatsioonkaebusele koostamisele kulunud aja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aja alla, mistõttu luges kokkuvõtlikult selle apellatsioonkaebuse vastuse koostamisel ebamõistlikuks ajakuluks. Selline maakohtu tegevus on meelevaldne ja sh oluline kaalutluspiiride rikkumine. Maakohus oleks pidanud arvestama, et esialgne vastus apellatsioonkaebusele oli 6 lk pikk. Esialgne vastus apellatsioonkaebusele oli sellest üksnes veerand lehte, ülejäänud osa moodustasid aga menetluslikud taotlused. Igasuguse menetlusliku taotluse esitamisega seonduvad kulud on tsiviilkohtumenetluses kahtlemata kuluks, mida tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Seda isegi juhul, kui kohus jätab mingil põhjusel poole menetlusliku taotluse rahuldamata. Ka tuleb pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks esialgse vastuse koostamiseks kulunud aega. Seda seetõttu, et kostja ei olnud kindel, kas kohus rahuldab tema taotluse kohtu antud menetlustähtaja pikendamiseks.
22.Kostja 13.11.2018 menetlusdokument sisaldab lisaks menetluskulude nimekirjale ka lühikest lõppseisukohta. Seejuures on kostja selgitanud, et aruandes ei sisaldu menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Seetõttu oleks pidanud maakohus arvestama, et menetluskulude nimekirja koostamine ei olegi aruandes märgitud ajakulu sees ning hindama hoopis, kas kostja esindajal ülejäänud dokumendi koostamiseks kulunud 12 minutit on vajalik ja põhjendatud ajakulu.
Menetluse edasine käik
23.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
24.Maakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber kostja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu (sh kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu), hinnates märgitud ajakulu. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seejuures nõuetekohaselt põhjendatud ning seega ei saa maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist.
27.Kostja hinnangul on hageja 09.07.2017 järelpärimisega tutvumise ning konsultatsiooni andmise ajakulu põhjendatud kulu. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja järelepärimine ja poolte kirjavahetus seoses järelepärimisega on kohtule esitatud hageja 15.09.2017 määruskaebuse lisana (tl 118-120, I kd). Ringkonnakohus leiab, et seega tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus märkis, et vastavat järelepärimist ei ole kohtule esitatud. Arvestades aga järelepärimise ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja esindaja vastavad toimingud (s.o järelpärimisega tutvumine ning konsultatsiooni andmine) ei ole sellised, mida vastaspool peaks täiendavalt hüvitama.
28.Kostja leiab, et 13.11.2018 menetlusdokumendis esitatud lõppseisukoha puhul (menetlusdokumendi p 2) on tegemist vajaliku kuluga. Maakohus ei ole 13.11.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatuks pidanud, kuivõrd kostja on nimetatud dokumendis esitanud ka menetluskulude nimekirja. Kuivõrd maakohus ei ole eraldi hinnangut andnud 13.11.2018 menetlusdokumendis avaldanud lühiseisukohale (dokumendi p 2), teeb seda ringkonnakohus ning täiendab sellega vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. Esmalt märgib ringkonnakohus, et 13.11.2018 menetlusdokument on esitatud seetõttu, et ringkonnakohus andis 07.11.2018 kirjaga pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning seni avaldamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks (osas, milles TsMS seda võimaldab). Ringkonnakohus toob välja, et kuivõrd 13.11.2018 menetlusdokumendi p-s 2 kordab kostja üle vaid menetluses varasemalt avaldatut ning kohus ei ole vastava seisukoha esitamist palunud, siis ei ole tegemist sellise toiminguga, millele tekkinud kulusid peaks vastaspool hüvitama.
29.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.