Menetlusosalised ja nende Hageja Onu Elli OÜ (registrikood 11833476), seaduslik esindaja Erik Järvi, lepinguline esindaja Talvi Järvi (e-post esindajad [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane ([email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
10.04.2018 osalenud Hageja seaduslik esindaja Erik Järvi Hageja lepinguline esindaja Talvi Järvi Kostja XXX
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja Onu Elli OÜ hagi kostja XXX vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Onu Elli OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu
Menetluse käik
1.Onu Elli OÜ (edaspidi hageja) esitas 14.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX (edaspidi kostja) 6372,67 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 20.02.2017 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.Tulenevalt Harju Maakohut 21.02.2017 kohtumäärusest esitas hageja kostja vastu hagiavalduse võla saamiseks, mida täpsustas 08.05.2017. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4256,17 eurot ja viivise 4373,64 eurot (tl 141 pöördel). Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
2.Kevadel 2015 võttis Erik Järviga ühendust kostja, kes oli Erik Järvi hea sõbra õde ning, kes soovis, et Erik Järvi teostaks kostja korteriomandis ehitustöid. 17.06-18.06.2015 alustas hageja ehitustööde ettevalmistusega. 23.08.2015 leppisid Erik Järvi hageja esindajana ja kostja kokku kirjalikult tööde mahu ja hinna. Kirjalikult kokkulepitule lisandusid 28.08.2015 ja 03.04.2016 suuliselt kokku lepitud lisatööd. Tööde lõpptähtaega pooled kokku ei leppinud. 25.08.2016 alustas hageja Erik Järvi isikus tööde tegemisega. Esiku ja pliidi vundamendi lõpetas hageja 14.10.2015. Enamuse töödest lõpetas hageja 21.12.2015. 01.04.2016 võttis hageja parketi mõõdud ja ostis oma rahade eest materjali ning lõpetas parketi paigaldamise 06.04.2016. Ajavahemikul 27.0824.10.2015 on kostja tasunud ehitajale 1200 eurot.
3.02.05.2016 edastas hageja kostjale lõpparve 160502-059 ehitustööde eest 3450 eurot ja ehitusmaterjalide ning transpordi eest 806,17 eurot, kokku 4256,17 eurot. Kostja arvet tasunud ei ole.
4.23.08.2015 e-kirjas leppisid pooled kokku, et hageja teostab 2400 euro eest: köögi lae remondi; esiku lae ja seinte värvimise; suures toas kipslae ja laeääred + pahtel ja värv, seina seineksi panemise ja värvimise, WC lammutuse ja uue ehitamise (täiesti valmis). Lisaks kokku lepitud töödele teostas hageja: laetalade lihvimise; puhastas seinad, lihvis ja pahteldas; paigaldas kipslae va 4m2; paigaldas parketi lisaks kokku lepitud kohtadele kamina alla ja ümbrusesse; kaotas rõduukse astme ja viis selle põrandaga tasaseks ning lammutustööde käigus juunis 2015 viis ära neli kanti saepuru.
5.Leping on sõlmitud Onu Elli OÜ-ga mitte Erik Järvi kui eraisikuga. Kostja oli teadlik, et Erik Järvil on äriühing Onu Elli OÜ, mis teostab ehitustöid. Kostjale on esitatud arveid, kust on selgelt näha, et materjalide ostjaks ja tellijaks on Onu Elli OÜ. Kostja ei küsinud kunagi, miks tšekid on Onu Elli OÜ nimel, seega pidi kostja teadma, et leping on Onu Elli OÜ-ga. Kui tööd oleks teostanud Erik Järvi, siis ei oleks saanud teha kostjale ehitusmaterjalidelt allahindlust. Selline soodustusega ehitusmaterjali ostmine sobis kostjale. Kostja on ka ise otse tasunud Onu Elli OÜ arve Rautakesko AS-ile remonttööde käigus, millise kauba kostja endale tellis. Erik Järvi on Onu Elli OÜ ainuomanik ja juhatuse liige, samuti on Erik Järvile kuuluv e-postiaadress [email protected] tema äriühingute ametlik e-postiaadress. Asjaolu, et kostja tasus 1200 eurot Erik Järvi kui eraisiku kontole, ei tähenda, et kostjal oli leping eraisikuga. Mõeldamatu oleks, et hageja oleks hakanud iga 100 euro kohta kostjale arvet esitama ja seejärel seda oma raamatupidamises kajastama ning raamatupidajale tasuma selle eest. Kostjale oli juba varasemast ajast teada, et Erik Järvi tegutseb oma äriühingu ehk Onu Elli OÜ kaudu. Erik Järvi teostas remonditöid ka kostja õe juures oma äriühingu kaudu. Varasemalt on samuti kostja korteris Erik Järvi teinud remonttöid enda äriühingu kaudu, millise on käesolevaks ajaks maha müünud, ka viimasel korral olid kokkulepped enamuselt suulised. Kostja pidi ka nägema signeeringut, mida
hagejal on kombeks kirjutada enda teostatud töödele, WC köögipoolsel seinal 15.10.2015 ONU ELLI. Kui kostjal oleks olnud töövõtuleping Erik Järviga, siis loogiliselt võttes oleks kostja pidanud tasuma Erik Järvile iga töö lõppedes tööraha, aga kostja seda ei teinud. Hageja selgitab ka, et hageja ärinimi on tulnud Erik Järvi nn hüüdnimest Elli.
6.Seoses kostja vastusega märgib hageja, et kostja ei ole hagejale enne lõpparve esitamist esitanud ühtegi pretensiooni teostatud tööde või väidetavalt teostamata jäänud tööde osas. Pretensioone ei ole esitatud ka tarnitud materjali ja transpordi osas. Pretensioonid on esitatud alles peale lõpparve esitamist.
7.Tulenevalt 23.08.2015 e-kirjast pidi töövõtja teostama lahti seletatult: 1) ehitama kööki uue ripplae; 2) ehitama esikusse uue ripplae, et moodustaks köögi ripplaega ühtse terviku ühel tasapinnal ning värvima 16m2 seina; 3) suures toas tegema kipslae lammutuse käigus välja tulnud laetalade vahele. Lammutuse käigus tõusis lagi u 40cm, seega tuli olemasolevaid seinu pikendada samavõrra. Selleks tehti kipsplaadist laeäär, kips tuli pahteldada ja värvida. Seina pidi liimima seineksi ja selle värvima; 4) lammutama olemasoleva WC ja ehitama täitsa uue. Kui oleks kokku lepitud köögis ja esikus lagede lammutus, siis oleks pidanud köögis ja esikus olemasolevaid seinu pikendama 20-40cm nii nagu suures toas ehk oleks pidanud ehitama laeääre. Sellisel juhul oleks laeääre ehitus kokkuleppes kirjas olema nii esikus kui ka köögis, aga sellist laelammutust pooled kokku ei leppinudki. Hageja tegemata tööks ei saa olla seega köögi ja esiku lae lammutamine ning köögi lae värvimine. Lisaks leppisid pooled juba enne 23.08.2015 kokku, et esiku ja köögi lagesid maha ei võeta.
8.Kui pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale töö eest, siis on ilmselge, et töö hind ei sisaldas materjali ja transporti. Algselt pidi kostja ise materjali ostma ja transportima, aga kuna see ei õnnestunud, siis tegi seda hageja, mis näitab, et 2400 eurot oli üksnes tasu töö eest. Pooltel ei olnud kokkulepet siduvas eelarves. Lisatööde maksumuses leppisid pooled kokku suuliselt. Lisatööde maksumus on 1516,58 eurot (450 eurot esiku põrand ja pliidi vundament + 600 eurot elutoa põrand ja parketi paigaldus + 396,58 eurot elutoa põrand ja materjal + 60 eurot materjali transport). Esiku põranda ja pliidi vundamendi materjalid tellis ja maksis kostja ning WC ukse tellis ja maksis kostja.
9.Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivisemäär on selline nagu hageja on alati oma arvetel märkinud. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
11.Kostja ei ole sõlminud lepingut hagejaga, vaid Erik Järviga kui eraisikuga. Kostja võttis kevadel 2015 ühendust Erik Järviga ja pakkus talle teha kostjale kuuluvas korteriomandis remonditöid. Täpsema tööde mahu ja maksumuse leppisid kostja ja Erik Järvi kokku 23.08.2015 e-kirjas, millisest ajast võib lugeda töövõtulepingu sõlmituks. E-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud äriühinguga ehk hagejaga. See, et Erik Järvi e-postiaadressi kasutavad lisaks temale ka temale kuuluvad äriühingud, ei tähenda kuidagi, et Erik Järvi ei sõlminud kostjaga töövõtulepingut enda nimel. Kui Erik Järvi oleks sõlminud lepingu hageja nimel, siis oleks ta seda oma e-kirjavahetuses märkinud. Veelgi enam Erik Järvi oli kostja peretuttavana ka varem isiklikult aidanud kostjal korterit remontida. Asjaolu, et ehitusmaterjal telliti läbi Erik Järvi ettevõtte, võimaldas Erik Järvil kostjale kui peretuttavale pakkuda odavamat hinda. Mis puudutab kostja poolt hageja eest Rautakesko AS-ile tasutud arvet, siis tegi kostja seda üksnes eraldi kokkuleppel Erik Järviga. Ilmselge on, et kostja sõlmis lepingu Erik Järviga. Isegi kui eeldada, et hageja teostas Erik Järve asemel kostja korteris remonditöid, siis sai ta seda teha üksnes alltöövõtjana Erik Järvega sõlmitud lepingu alusel ning kõik nõuded saab hageja esitada Erik Järvi vastu. Signeeringu
osas saab järeldada, et müüja on pannud materjalile tellija nime, kuid nimetatu ei tõenda, et kostjal on sõlmitud leping hagejaga,
12.Isegi kui eeldada, et kostjal on leping hagejaga, siis ka sellisel juhul on nõuded põhjendamata. 23.08.2015 e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et töövõtja pidi 2400 euro eest teostama: 1) köögi lae remondi; 2) esiku lae remondi ja seinte värvimise; 3) suures toas kipsplaadi paneku lakke, laeääred + pahteldamise ja värvimise; 4) WC lammutuse ja uue ehituse (täiesti valmis). Nimetatud e-kirjast nähtub, et hinnas ei sisaldu esiku põranda töö; pliidi vundament; suure toa põranda tööd ja elektri ühendustööd, mille teostamist kostja samuti soovis ja, mille hinnas pidid lepingupooled järelikult eraldi kokku leppima. Kuna nimetatu osas kokkulepe puudus, siis saab Erik Järvi nõuda nende eest tasu üksnes juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Arvestades aga, et pooled ei leppinud eraldi kokku tööde eelarve mittesiduvuses, tuli kostjal tasuda Erik Järvile kokku lepitud tööde eest koos materjalide ja transpordiga 2400 eurot. Erik Järvi ei ole käibemaksukohustuslane, siis käibemaksu summale lisanduda ei saa. Kostja märgib ka, et mittesiduva eelarve korral saab töövõtja nõuda eelarvet ületavat tasu maksmist üksnes siis, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Erik Järvi oli kostja korteri, selle sisukorra ja mõõtmetega tuttav, samuti pidi ta ehitusalal tegutseva ettevõtjana teadma, kui palju maksavad korteri remonditöödeks vajalikud materjalid ja nende transport. Seetõttu, isegi kui ebaõigesti eeldada, et pooled leppisid omavahel kokku, et tööde eelarve on mittesiduv ja mingil põhjusel tekkisid täiendavad kulutused, siis kokkulepitud töödeks vajalike materjalide ja nende transpordi maksumus pidi töövõtjale olema ettenähtav.
13.Lisaks leppisid pooled hiljem kokku, et köögi olemasolevat lage alt ära ei lammutata, vaid töövõtja paneb laeplaadi üksnes vanale laele peale. Samuti jättis töövõtja võrreldes varem kokkulepituga tegemata järgmised tööd: 1) esiku vana lae mahavõtmine, 2) köögi ja esiku värvimine. Kostja saatis vastavasisulise e-kirja puuduste osas 20.06.2015 töövõtjale ja palus hinda alandada. Kuigi hinna alandamise avalduses kostja ei täpsusta kui suures rahalises ulatuses ta hinda alandab, on see tuletatav tegemata tööde väärtustest. Lepingu eseme väärtuseks koos puudustega on praegusel juhul kokku lepitud tööde hind, millest tuleb maha arvestada tegemata tööde maksumus. Hageja poolt tegemata tööde maksumus on 1158,12 eurot + km. Lepingu eseme väärtus koos puudustega seega 1241,88 eurot (2400 – 1158,12). Kohase täitmise väärtuseks tuleb hinnata 2400 eurot. Seega alandatud hind on 1241,88 eurot (1241,88x2400/2400). Töövõtja teostas ka lisatöid: esiku põranda ja pliidi vundamendi ehitamine ning elutoa põranda ja parketi paigaldamine. Nimetatud tööde maksumus arvel on 875 eurot, mida kostja ei vaidlusta. Tõendamata on aga, millised kulud olid lisatööde osas materjalile ja transpordile. Kostja on tasunud töövõtjale 1906,67 eurot.
14.Kuna kostja ei ole ühtegi tööd aktiga vastu võtnud, siis võib tööd lugeda lõplikult vastuvõetuks arves märgitud tasumise kuupäevast 09.05.2016. Pooled ei leppinud kokku tööde valmimise kuupäevades ja vastuvõtmise korras, seega ei oma tähtsust, millal töövõtja mingid konkreetsed tööd lõpetas. Tööd tuli vastu võtta, siis, kui kõik tööd olid valminud.
15.Kostja palub jätta rahuldamata hageja viivisenõude, kuna põhinõue on alusetu. Pooled ei ole ka kokku leppinud viivisemääras 0,2% päevas. Kui töövõtjal oleks viivisenõue, siis üksnes seadusjärgses määras. Kohtu põhjendused
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud (tl 223): 18.1 2015 kevadel võttis kostja ühendust Erik Järviga, et Erik Järvi teostaks remonttööd kostjale kuuluvas korteriomandis; 18.2 23.08.2015 e-kirjaga lepiti kokku tööde maht (köögi lagi, esiku lagi ja seinte värvimine, suures toas kips lagi ja laeäär + pahtel ja värv, seina seineks ja värv, WC lammutus ja uue ehitus ehk täiesti valmis) ja hind 2400 eurot (tl 39), 18.3 Suulise kokkuleppe alusel lepiti kokku lisatöödes esiku põranda ja pliidi vundamendi ehitamine ning elutoa põranda ja parketi paigaldamine (tl 57a), 18.4 Remonttöid teostati 25.08.2015-21.12.2015, v.a parkett, mille paigaldamine lõpetati 06.04.2016, 18.5 Kostja värvis ise seinad esikus ja köögis (tl 223 pöördel), 18.6 Kostja on tasunud Erik Järvi arveldusarvele 27.08.2015-24.10.2015 kokku 1200 eurot, 18.7 02.05.2016 esitas hageja kostjale arve 160502-059 4256,17 eurot käibemaksuga, maksetähtaeg 7 päeva, viivis 0,2% (tl 41).
19.Poolte vaidlus keskendub küsimusele, kas leping tööde teostamiseks on sõlmitud hageja ja kostja vahel või Erik Järvi ja kostja vahel. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtja tasunõue on kostja suhtes sissenõutavaks muutunud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas töövõtja on teostanud kõik kokku lepitud tööd. Kostja on esitanud hinna alandamise avalduse, millele hageja on vastu vaielnud.
20.Kohus leiab, et ehitustööde teostamiseks sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Töövõtulepingu mõiste kohaselt on tegemist lepinguga, millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Töövõtuleping on seega teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Töö tegemise ehk tulemuse saavutamise kohustus on töövõtja põhikohustus. Töö on tehtud ja töövõtja põhikohustus täidetud kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtja tehtud töö oma omaduste poolest vastama lepingutingimustele (VÕS § 641). Tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus (VÕS § 635 lg 1 koos VÕS § 637-ga). Ehituse töövõtuleping ei saa kunagi olla tarbijatöövõtulepinguks (Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-80-08, p 15).
21.Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas töövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel või Erik Järvi ja kostja vahel. Kostja on seisukohal, et kostja on sõlminud töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks kostjale kuuluvas korteriomandis Erik Järviga kui eraisikuga, mitte hagejaga, mistõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Hageja on seisukoha, et kuna Erik Järvi on hageja ainuosanik ja juhatuse liige ning kuna hageja tegevusalaks on ehitustööde teostamine, siis on leping sõlmitud hagejaga, keda esindas Erik Järvi.
22.Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja on sõlminud töövõtulepingu Erik Järviga, mitte hagejaga, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg-e 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Nimetatud sättes sisaldub võlasuhte relatiivsuse põhimõte, mille kohaselt saab võlasuhe tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille
pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus I. kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 12).
23.Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt 23.08.2015 e-kirjavahetusest ega poolte varasemast suhtlusest ei nähtu, et Erik Järvi oleks töövõtulepingu sõlminud hageja Onu Elli OÜ nimel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võttis kevadel 2015 ühendust Erik Järviga kostjale kuuluvas korteriomandis remonttööde teostamiseks. 23.08.2015 e-kirjas leppisid Erik Järvi ja kostja kokku tööde mahus ja hinnas (tl 39). Kirjavahetusest ei nähtu, et Erik Järvi oleks tegutsenud hageja esindajana, kirjad on saadetud Erik Järvi nimelt. Alles 02.05.2016 arve (tl 41) on esitatud kostjale hageja poolt. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et e-postiaadress [email protected] on ka hageja ametlik e-postiaadress, ei tõenda, et kostja on sõlminud lepingu hagejaga. Üheski kirjavahetuses kostjaga ei ole Erik Järvi märkinud, et tegutseb Onu Elli OÜ esindajana, samas kui Rautakesko AS-ile e-kirja saates (tl 45) on Erik Järvi selgelt märkinud Onu Elli OÜ Erik Järvi, mis tõendab, et kostjaga on sõlminud lepingu Erik Järvi eraisikuna. Nimetatud tõendab ka asjaolu, et kostja on tasunud perioodil 27.08.2015 – 24.10.2015 ehitusmaterjalide eest Erik Järvi kui eraisiku arvele (tl 82-88). Kohus leiab, et asjakohatud on hageja väited, et mõeldamatu on, et hageja oleks pidanud tegema iga ehitusmaterjali ostu kohta kostjale arve ja tasuma selle eest oma raamatupidajale. Tulenevalt raamatupidamise seadus (RPS) § 4 raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Seega kui kostja oleks sõlminud töövõtulepingu hagejaga, siis oleks hageja seda ka korrektselt enda raamatupidamises kajastanud. Kohus leiab, et asjaolu, et Erik Järvi on ostnud kostja korteriomandis kasutatud ehitusmaterjali endale kuuluva äriühingu kaudu või lubanud kostjal kasutada enda äriühingut kostjale kauba ostmiseks (tl 46-56), ei tõenda, et kostja on sõlminud töövõtulepingu hagejaga. Kohus nõustub kostjaga, et sellisel viisil on pidanud Erik Järvi võimalikuks pakkuda kostjale soodsamat hinda ehitustööde teostamisel, saades äriühingu kaudu ehitusmaterjale ostes allahindlust. Kohus märgib, et nimetatut tõendabki ka asjaolu, et ehitusmaterjalide eest on lasknud Erik Järvi kanda rahalised vahendid kostjal enda isiklikule kontole. Kui leping oleks sõlmitud hagejaga, siis oleks ka arved ehitusmaterjalide eest tasutud hagejale, mida kostja on teinud nt endale kauba (aiamööbel) soetamisel Onu Elli OÜ kaudu (tl 40, 89). Kohus märgib, et lepingu sõlmimist hagejaga ei tõenda ka hageja poolt kohtule esitatud foto (tl 143), kuhu hageja on väidetavalt märkinud ONU ELLI 15.10.2015. Esiteks ei ole tõendatud, et vastava kirja on kirjutanud hageja, mitte isik, kellelt kaupa on tellitud ning teiseks asjaolu, et keegi kirjutab kuskile mingi sõna ei tõenda lepingu sõlmimist. Samuti ei tõenda lepingu sõlmimist hagejaga asjaolu, et hageja ärinimi Onu Elli OÜ on tulnud Erik Järvi nn hüüdnimest Elli. Kohus möönab, et kostjale võis teada olla, et Erik Järvil on äriühing, kuid nimetatu ei tähenda, et leping oleks seetõttu sõlmitud hagejaga. Eeltoodust nähtub selgelt, et Erik Järvi on kostjaga lepingut sõlmides tegutsenud eraisikuna, mitte hageja esindajana. Tunnistajana üle kuulatud Kristina Laurits on kinnitanud, et kirjad tulid Eriku nimelt ning ei olnud teada, et leping on sõlmitud hagejaga (tl 213) ning tunnistaja Andres Laurits on märkinud, et tööde teostamiseks oli suuline kokkulepe Erikuga ja talle ei olnud teada, et Erik tegutseb läbi äriühingu (tl 217). Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda, kuna neid toetavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.
24.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole Erik Järvi ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei teki hagejal nimetatud lepingust mingeid õigusi ega ka kohustusi, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.
25.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja ei ole Erik Järvi ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks, siis ei hinda kohus teisi vaidlusalused küsimusi, kas nõue on
muutunud sissenõutavaks, kas tööd on teostatud vastavalt kokkulepitule ning kostja hinnaalandamise avaldust ja sellega seoses esitatud tõendeid. Menetluskulude jaotus
26.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.