lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-100719/15

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-100719/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-100719

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-17-100719

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Kohtuasi

Onu Elli OÜ hagi KS vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.08.2017 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Onu Elli OÜ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja Onu Elli OÜ (registrikood 11833476), seaduslik esindaja juhatuse liige EJ, tehinguline esindaja Talvi Järvi Kostja KS (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Ardi Rebane Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 23.08.2017 määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Onu Elli OÜ (hageja) esitas 20.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KS-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.04.2017 esitas hageja maakohtusse hagi ja 08.05.2017 hagi täpsustuse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 4256,17 eurot ja

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-100719 sissenõutavaks muutunud viivise 2816,31 eurot ning lisanduva viivise ajavahemiku 08.04.2017-07.10.2017 eest.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.08.2015 kirjaliku kokkuleppe ning 28.08.2015 ja 03.04.2016 suulised kokkulepped hageja poolt kostja kodus teostatavate ehitustööde maksumuse ja mahtude kohta. Hageja kinnitusel on tööd teostatud, kuid kostjal on tasumata ehitustööde, ehitusmaterjalide ja nende transpordi eest.
3.Kostja leiab, et hageja ei olnud kostjaga sõlmitud töövõtulepingu pooleks. Kostja rõhutab, et ta võttis 2015. a kevadel EJ-ga ühendust ja pakkus talle endale kuuluvas korteris remonditöid. Pooled leppisid täpsema tööde mahu ja maksumuse kokku 23.08.2015 e-kirjavahetuses. Kuigi tööde teostamise tähtaega täpsemalt kokku ei lepitud, nähtub kirjavahetusest, et kostja ja EJ olid kokku leppinud kõikides võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingu olulistes tingimustes. 23.08.2015 e-kirjavahetusest ega poolte varasemast suhtlusest ei nähtu, et EJ oleks töövõtulepingu sõlminud hageja nimel. Isegi kui hageja teostas remonditöid EJ asemel, siis sai ta seda teha üksnes alltöövõtjana EJ-ga sõlmitud lepingu alusel ning kõik oma nõuded saab hageja esitada üksnes EJ, mitte kostja vastu (VÕS § 635 lg 3). Kostja on tasunud EJ isiklikule arvelduskontole teostatud tööde ja kauba eest. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 23.08.2017 määrusega hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
5.Määruse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus kostja seisukohaga, mille kohaselt 23.08.2015 e-kirjavahetusest ega poolte varasemast suhtlusest ei nähtu, et EJ oleks töövõtulepingu sõlminud hageja nimel. Kohtule esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja on pidanud läbirääkimisi EJ-ga. EJ ei ole kordagi maininud, et tegutseb läbi endale kuuluva äriühingu Onu Elli OÜ. Asjaolu, et EJ on tellinud ehitusmaterjale läbi Onu Elli OÜ, ei tähenda, et kostjale pidi olema teada, et äriühing on EJ-le kuuluv ja kostja on töövõtulepingu sõlminud seetõttu hagejaga. Lisaks nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja on teinud ka makseid EJ isiklikule kontole, mitte hagejale kuuluvale kontole.
6.Kohus märkis, et kuna hageja ei ole EJ ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, ei teki hagejal nimetatud lepingust mingeid õigusi ega ka kohustusi, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, kuna seadus ei näe ette hageja asendamist menetluse kestel. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega hagi rahuldada. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda.

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-100719

8.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud hagi ennatlikult tõendeid ebaõigesti hinnates läbivaatamata. Hageja esitas kohtule tõendid (23.08.2015 leping, 02.05.2016 lõpparve, kirjavahetused), mis kogumis kinnitavad, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Läbirääkimisi peeti hageja ametlikult e-postiaadressilt. Kostja oli teadlik, et EJle kuulub äriühing Onu Elli OÜ, mille kaudu teostab EJ remondi- ja ehitustöid. Nimetatut tõendavad ehitusmaterjalide arved, mis olid esitatud Onu Elli OÜ-le ja mille alusel kostja tegi ülekandeid EJ-le. Asjaolu, et kostja tegi ülekandeid EJ-le mitte hagejale, oli kokku lepitud, kuna seitsme väikses summas ülekande registreerimine raamatupidamises on kulukam. Lisaks on kostja 06.04.2017 oma esindaja vahendusel kinnitanud, et on nõus maksma Onu Elli OÜ-le või EJ-le 2806,17 eurot, millega ta tunnistab lepingu sõlmimist. Menetluse edasine käik
9.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 659 järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 ebaõigesti kohaldanud. Seetõttu on kaevatav määrus ka olulises ulatuses põhjendamata.
13.TsMS § 465 lg 2 p 8 järgi tuleb kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, mh märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Kuivõrd TsMS § 427 esimese lause alusel võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse, peavad ka hagi läbi vaatamata jätmise määrusest nähtuma põhjendused, mille alusel kohus otsustas jätta hagi läbi vaatamata. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise õiguspärasust kontrollides olnud järjekindlalt seisukohal, et TsMS § 371 3(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-100719 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13; 09.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Sama kehtib Riigikohtu praktika kohaselt ka TsMS § 423 lg 2 p 2 puhul (vt Riigikohtu 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

14.Seega tähendab hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. TsMS § 423 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
15.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel eelmärgitut järginud. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud põhinõudena VÕS § 108 lg 1 järgi kvalifitseeritava rahalise kohustuse täitmise nõude, mis tuleneb kostjaga väidetavalt sõlmitud kirjalikest ja suulistest kokkulepetest ehitustööde tegemiseks. Hagiavalduse läbivaatamata jätmist on maakohus põhjendanud sellega, et hageja ei ole suutnud tõendada, et ta on nõude aluseks oleva töövõtulepingu pool. Kolleegiumi hinnangul ei saa see olla piisavaks põhjenduseks hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi.
16.Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asunud hindama tõendeid (kirjavahetus, arved, maksekorraldused) ja kostja vastuväiteid ning jõudnud järeldusele, et tõenditest ei nähtu, et EJ oleks töövõtulepingu sõlminud hageja nimel. Seega ei ole maakohus lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, vaid on ekslikult asunud sisuliselt hindama menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid. Seda, kas vaidlusaluse lepingu sõlmis hageja või EJ, saab tuvastada tõendeid hinnates, kui asi vaadatakse sisuliselt läbi. TsMS § 434 kohaselt otsustatakse asi sisuliselt kohtuotsusega, mida tehes kohus hindab tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
17.TsMS § 423 lg 2 p 2 ebaõige kohaldamise ja põhjandamiskohustuse olulise rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Kuna maakohtu määrus kuulub tühistamisele määruskaebuse põhjendustest olenemata, ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuses ja selle vastuses esitatud seisukohti.
18.Hageja on esitanud koos määruskaebusega täiendavaid tõendeid (järelepärimine seoses võlgnevusega ja kirjavahetus kostjaga). Nende uute tõendite vastuvõtmise üle saab otsustada maakohus asja edasise lahendamise käigus.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-100719

19.Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja