Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-19638
Tsiviilasi
Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti taotlus Espoo Sotsiaalameti 17. juunil 2008 kinnitatud elatislepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.R. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): R.R. (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja Ivo Kaurit Avaldaja: Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (XXXXX) Avalduse edastaja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrus muutmata.
2.Jätta R.R. määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud R.R. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
1.Eesti Vabariigi keskasutus (Eesti Vabariigi Justiitsministeerium) edastas 31. detsembril 2018 Viru Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (XXXXX , KELA, avaldaja) saabunud taotluse Espoo Sotsiaalametis 17. juunil 2008 kinnitatud lepingu nr 20082574 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus võttis 30. jaanuari 2019 määrusega avalduse menetlusse, määras avaldajale menetluskulude katmiseks menetlusabi, rahuldas avalduse ning tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Soome Vabariigi Espoo Sotsiaalametis 17. juunil 2008 kinnitatud elatislepingu nr 20082574, mille alusel kohustub R.R. maksma elatist oma alaealisele lapsele P.M.R. (Eesti ik XXXXXXXXXXX , Soome ik XXXXXXXXXXX ) 300 eurot kuus alates
1.juulist 2008 kuni 13. jaanuarini 2025. Maakohus määras, et elatise maksmise kohustus lõpeb, kui laps saab 18-aastaseks, kui ei ole kokku lepitud ega määratud teisiti (seadus lapse elatusest 704/1975 § 6). Lisaks määras maakohus, et kinnitatud elatise suurust tõstetakse igal aastal vastavalt elukalliduseindeksi tõusule, mis hakkab kehtima alates iga kalendriaasta algusest (583/2008); elatisele lisatakse viivis (seadus lapse elatusest 704/1975, § 16 b); elatis tuleb tasuda ette iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks. Kõik maksed tuleb tasuda: XXXXX (makse saaja) kontole IBAN: XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ; BIC: XXXXX ; viitenumbriga XXXXX , XXXXX , XXXXX . Makse tegemisel tuleb märkida ära võlgniku nimi ja viitenumber. Maakohtu määruse kohaselt tuleb asjas kohaldada Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 2008 määrust (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ka ülalpidamiskohustuste määrus, määrus). Ülalpidamiskohustuste määruse art 56 lg 4 kohaselt menetletakse taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju, kui määruses ei ole ette nähtud teisiti. Praegust taotlust tuleb käsitada hagita asjana tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt. Mõiste „õigustatud isik" hõlmab ülalpidamiskohustuste määruse art 64 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel, või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Avaldajaks on avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus ülalpidamiskohustuste määruse art 64 lg 2 alusel tegutseda ning, et õigustatud isikule on makstud elatistoetusi. Taotluses märgitud 17. mai 2018 lahendit 2018/150 kohtule esitatud ei ole. KELA on Justiitsministeeriumi vahendusel esitanud kohtule 17. juuni 2008 Espoo Sotsiaalametis kinnitatud elatislepingu nr 20082574, mille kohaselt peab R.R. maksma elatist oma alaealisele lapsele P.M.R. (sünd XXXXX ) igakuiselt summas 300 eurot kuus alates 1. juulist 2008 kuni 13. jaanuarini 2025. Elatusetoetuse saajaks on lapse ema I.V. . Taotlusele lisatud KELA 27. augusti 2010 otsuse kohaselt on määratud P.M.R. ülalpidamistoetus perioodil 1. juunist 2010 - 31. detsembrini 2024 summas 139,54 eurot kuus; perioodil 1. jaanuaril 2025 - 13. jaanuar 2025 summas 58,52 eurot. Kokkulepitud elatise igakuine suurus alates 1. jaanuarist 2010 on 306,89 eurot. Otsusele on lisatud info elatisvõla maksmise kohta, milles märgitakse, et R.R. elatise võlgnevus lapsele P.M.R. perioodi 1. juuni 2010 - 31. augusti 2010 eest kokku on 920,67 eurot. Kõik võlgnevused tuleb tasuda KELA kontole. Tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab ülalpidamiskohustuste määruse art-des 28 ja 57 sätestatud nõuetele ning see kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Puudutatud isik R.R. (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Tunnustamist taotletava dokumendi punkt 2.4 kohaselt vaatavad vanemad üle/kinnitavad lepingu, kui ema naaseb tööle. Seega vajab leping kohustuse kehtivuseks vanemate täiendavat kinnitust, kuna lapse ema naasis tööle juba 2011. aastal. Seega on elatisleping muutunud kehtetuks. Järelikult on lepingul põhinev nõue alusetu. Ebaselge on, millel põhineb avaldaja esindusõigus. KELA tagasinõue on täpsustamata, kuna tulenevalt I.V. poolt määruskaebuse esitajale teatatud asjaoludest on elatistoetuse maksmine lapsele ja lapse emale Soome Vabariigi poolt lõpetatud. Ülalpidamiskohustuste määruse art 64 järgi peab avaldaja vajadusel täpsustama ja esitama tõendeid esindusõiguse olemasolu kohta ning selle kohta, kui palju ja mis perioodil on avaldaja elatistoetust lapse emale maksnud. Kuivõrd nõude puhul on tegemist avaldaja regressinõudeõiguse maksmapanekuga, siis tõusetub nõude aegumise küsimus. Lepingust ja tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks on Eesti Vabariigi seaduste järgi 3 aastat. Lepingust, see tähendab ajani, kuni see veel kehtiv oli, tulenev nõue oleks tõenäoliselt tervikuna juba aegunud. Peale seda, kui leping kaotas selle kinnitamistingimuse täitmata jätmise tõttu kehtivuse, saanuks elatist lapse ülalpidamiseks nõuda, näiteks sellise esindusõiguse olemasolul, seaduse alusel, kuid Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt üksnes hagi esitamisest alates ja mitte tagantjärele. Tagasiulatuva elatise, mille väljamõistmine toimub üksnes teatud tingimustel, nõue ulatuks hagi esitamisest tagasi maksimaalselt ühe aasta ulatuses. Aegumise kohaldumise kindlakstegemiseks tuleks avaldajal nõuet täpsustada. Avaldaja sai 17. mail 2018 tehtud lahendist nr 2018/150 teada esmakordselt 16. märtsil 2019, kui sai kätte maakohtu määruse käesolevas asjas. Talle ei ole võimaldatud sellele päritoluriigis toimunud menetluse käigus vastata, vastu vaielda ega kasutada oma kaitseõigust muul viisil (ülalpidamiskohustuste määruse art 19 lg 1 punkt a).
AVALDAJA SEISUKOHT
4.Avaldaja vaidleb määruskaebusele ning palub kaebus tervikuna tagasi lükata. Menetluskulud palub avaldaja jätta määruskaebuse esitaja kanda. Lepingus märgitud lisateave selle kohta, et vanemad vaatavad lepingu üle, kui ema uuesti tööle asub, ei oma mõju lepingu kehtivuseajale ega kehtivusele. Elatislepingus ei ole kokku lepitud, et leping ja selle kaudu elatise maksmise kohustus lõpeb automaatselt, kui ema uuesti tööle läheb. Leping kehtis selle kinnitamisest kuni selle muutmiseni 17. mail 2018. Ülalpidamiskohustuste määruse art 42 kohaselt ei kuulu ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist. KELA on ülalpidamiskohustuste määruse art 64 tähenduses avalik-õiguslik asutus, mis tegutseb füüsilise isiku (I.V. ) asemel ja kellel on õigus saada hüvitist elatise asemel makstud toetuse eest. KELA nimetatud ülesannete täitmise suhtes kohaldatakse ülalpidamiskohustuste määruse art 64 lg 2 kohaselt Soome seadusi. KELA-l on avalik-õigusliku asutusena õigus paluda tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist või täitmist ülalpidamiskohustuste määruse art 64 lg 3 punkti a kohaselt.
Kui KELA maksab last hooldavale vanemale ülalpidamistoetust, siis Soome õigusaktide kohaselt läheb õigus elatise sissenõudmiseks KELA makstud ülalpidamistoetuste vastavas osas (regressinõue) üle KELA-le. Kui määratud elatis on KELA ülalpidamistoetusest suurem ning elatise suhtes kohustatud isik hoidub elatise maksmisest, maksab KELA täielikku ülalpidamistoetust ja nõuab maksmata jäänud elatise tervikuna sisse. Kui sissenõudmine õnnestub, maksab KELA pärast sissenõudmist elatise ja ülalpidamistoetuse vahe välja last hooldavale vanemale. KELA määras 27. augusti 2010 otsusega alates 1. juunist 2010 lapsele P.M.R. ülalpidamistoetuse elatise tasumisest hoidumise tõttu. Otsuse tegemise alusel läks KELA-le üle õigus kõik tasumata elatise summad elatise suhtes kohustatud isikult Soome õigusaktide alusel sisse nõuda. KELA õigus nõuda määruskaebuse esitajalt elatist põhineb I.V. taotletud ja talle makstud ülalpidamistoetusel ja Soome õigusaktidel. Seega on KELA-l õigus taotleda otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. KELA nõue ei ole üheski osas aegunud. Elatislepingu suhtes kohaldatakse Soome õigust, sh aegumise suhtes. Soome õiguse kohaselt aegub elatis viie aasta jooksul alates selle aasta algusest, millal elatis maksmisele kuulus. KELA nõuab elatist alates 1. jaanuarist 2014, mis aegub
1.jaanuaril 2020. 2015. aasta elatisevõlg aegub 1. jaanuaril 2021 jne. Seega ei ole nõue aegunud ega lõppenud. Ülalpidamiskohustuste määruse art 19 ei kohaldu olukorras, kus elatise maksmine on lepitud kokku lepingus. KELA ei ole ka taotlenud 17. mail 2018 kinnitatud elatislepingu tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist, mistõttu ei kuulu määruskaebuse esitaja sellekohane väide käsitlemisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
6.Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (KELA) on taotlenud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu 17. juunil 2008 Espoo sotsiaalametis kinnitatud elatislepingu täidetavaks tunnistamist. Praegusel juhul on täitedokumendiks ülalpidamiskohustuste määruse art 2 lg 1 mõttes Espoo Sotsiaalameti kinnitatud elatislepingu otsus, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist soovitakse. Maakohus kohaldas õigesti määruse art 75 lg-t 2, sest elatisleping sõlmiti enne
18.juunit 2011.
7.Esmalt on määruskaebuse esitajale olnud ebaselge KELA esindusõigus. Maakohus tuvastas, et KELA on õigustatud isikuks taotlemaks elatislepingu täidetavaks tunnistamist. KELA selgitas, et on ülalpidamiskohustuste määruse art 64 tähenduses avalik-õiguslikuks asutuseks, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Avalik-õigusliku asutuse õigus taotleda õigustatud isikule elatise asemel makstud toetuse tagasimaksmist on reguleeritud avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega (määruse art 64 lg 2), s.o Soome Vabariigi õigusega. Soome Vabariigi ülalpidamistoetuse seadus 580/2008 § 19 kohaselt tekib KELA-l õigus elatise maksmiseks kulunud ülalpidamistoetuse summa sisse nõuda (regressiõigus), kui ülalpidamistoetust makstakse elatise maksmata jätmise tõttu. Lapsel on õigus saada regressinõuet ületav osa elatisest.
Eeltoodut arvestades tuvastas maakohus õigesti, et KELA on õigustatud isikuks elatislepingu täidetavaks tunnistamisel.
8.Määruskaebuse esitaja arvates nähtuvad KELA esitatud vastusest ja selle lisadest üksnes elatisabi maksmine väiksemas summas, kui on elatislepingus kokku lepitud. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on elatislepingu täidetavaks tunnistamise menetlusega ning seega ei saanud ega võinud maakohus täidetavaks tunnistamise menetluses hinnata, kas makstud elatistoetuse summa on olnud ning pidi olema sama suur kui lepingus kokku lepitud jne. Tegemist on täitmise küsimuse ja vaidlusega ega puutu käesolevalt asjasse. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et KELA on esitanud piisaval määral vajalikke dokumente, mis tõendavad, et tal on õigus art 64 lg 2 alusel tegutseda ja et lapse emale on makstud toetusi (määruse art 64 lg 4). KELA esitas vastuseks määruskaebuses toodud etteheidetele täiendavad tõendid. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul elatislepingu täidetavaks tunnistamiseks piisavalt andmeid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata määruskaebuse vastusega esitatud tõendeid. Kohus, kellele esitatakse täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud lahendi suhtes edasikaebus, võib täidetavaks tunnistamisest keelduda või selle tühistada ainult määruse artiklis 24 sätestatud põhjusel (määruse art 34). Täidetavaks tunnistamisest keeldumise põhjused on seega ammendavalt loetletud ülalpidamiskohustuste määruse art-s 24. Määruskaebuse esitaja väide elatise summa ja elatistoetuse võrdluse osas ei lange ühegi art-s 24 nimetatud tingimuse hulka.
9.Määruskaebuse esitaja leidis, et KELA regressinõue on osaliselt aegunud. Ringkonnakohus leiab, et ka see väide ei ole täidetavaks tunnistamise menetluse juures asjakohane arvestades art-des 34 ja 24 toodut.
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema kaitseõigust on kohtute poolt rikutud sellega, et ta ei olnud saanud kätte 17. mai 2018 lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud väide asjakohane, kuivõrd KELA ei taotle 17. mai 2018 lahendi tunnustamist ega täidetavaks tunnistamist. Seega ei oma ka tähtsust see, et antud lahendit asja materjalides ei ole. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.