(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-4872
Kohtuasi
Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu Valgevene Vabariigi Justiitsministeeriumi saadetud taotlus X-ilt elatise väljamõistmise kohta tehtud lahendi Eesti Vabariigis tunnustamise ning täidetavaks tunnistamise küsimuse otsustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.03.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Valgevene Vabariigi Justiitsministeerium (asukoht Kollektornaya 10, 220004 Minsk, Valgevene) Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu (registrikood 70000898)
määruskaebus
Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X XXX) Menetluse liik
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.03.2026 määrus osas, milles maakohus määras kindlaks, et maksed tuleb X-il tasuda Y nimele AAS-is Belagroprombank avatud arvelduskontole. Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.03.2026 määrus muutmata.
Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Minski oblasti Puhovichi rajooni kohtu 01.10.2024 otsus nr 119GIP24656, mille kohaselt: 1) mõisteti X-ilt (isikukood: XXX) välja igakuine elatis 25% X-i töötasust ja/või muudest sissetulekutest, kuid mitte vähem kui 50% elaniku keskmisest minimaalsest toimetulekulävest Y (sündinud XX.XX.XXXX) kasuks, tütre C-i (C; sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks alates 19.09.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lahend kuulub viivitamata täitmisele.
2-26-4872 2) mõisteti X-ilt välja riigituludesse riigilõiv 134,70 rubla.
2.3.Kõik maksed tuleb X-il tasuda Yle.
2.4.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Vabastada avaldaja riigilõivu tasumise kohustusest.
2.5.Määrus toimetada kätte puudutatud isikule ja jõustunud kohtumäärus saata Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile avaldajale edastamiseks.
3.X-i määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X-i kanda. Jätta menetluskulud nende puudumisel kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 03.03.2026 Harju Maakohtule Valgevene Justiitsministeeriumi kaudu saabunud Minski oblasti Puhovichi rajooni kohtu 01.10.2024 otsuse nr 119GIP24656 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt on Valgevene esitanud avalduse Haagi 23.11.2007 Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni artikli 10 lg 1 p-i a) alusel. Justiits- ja Digiministeerium on eelnimetatud konventsiooni alusel Eestis määratud keskasutuseks. Haagi konventsioon jõustus Euroopa Liidu suhtes 01.08.2014 ning selle artikli 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt kohaldub antud konventsioon ka varasemalt tehtud elatislahenditele, mis on seotud vanema ja lapse suhtest tulenevate ülalpidamiskohustustega alla 21-aastase isiku suhtes. Haagi konventsiooni artikli 24 lg 4 kohaselt võib täidetavaks tunnistamisest keelduda ainult artiklis 22 sätestatud põhjusel ning menetluse selles staadiumis ei ole kummalgi osapoolel õigust teha taotluse kohta esildisi. Artikli 19 kohaselt võib otsus hõlmata mh elatise suuruse automaatset kohandamist indekseerimise abil. Antud konventsiooni artikli 15 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud riik tasuta õigusabi seoses kõigi õigustatud isiku taotlustega, mis on esitatud käesoleva peatüki kohaselt ja mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses määrata riigi õigusabi, menetlusabi ja vajadusel tõlkeabi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus võttis avalduse 09.03.2026 määrusega menetlusse (resolutsiooni punkt 1), tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Minski oblasti Puhovichi rajooni kohtu 01.10.2024 otsuse nr 119GIP24656, mille kohaselt: 1) mõisteti X-ilt (isikukood XXX) välja igakuine elatis 25% X-i töötasust ja/või muudest sissetulekutest, kuid mitte vähem kui 50% elaniku keskmisest minimaalsest toimetulekulävest Y (sündinud XX.XX.XXXX) kasuks,
2-26-4872 tütre C-i (C, sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks alates 19.09.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lahend kuulub viivitamata täitmisele. 2) mõisteti X-ilt välja riigituludesse riigilõiv 134,70 rubla (resolutsiooni punkt 2). Maakohus määras, et kõik maksed tuleb X-il tasuda Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Panga nimetus: AAS Belagroprombank; NBIC: BAPBBY2X; SWIFT: BAPBBY2X; arve number: 0105959587; Makse eesmärk/selgitus: alimendid) (resolutsiooni punkt 3). Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ning vabastas avaldaja riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni punkt 4).
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on TsMS § 475 lg 1 p 14 järgi välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lg 1 kohaselt lahendatakse määrusega.
5.Minski oblasti Puhovichi rajooni kohtu 01.10.2024 otsus nr 119GIP24656, X-ilt elatise väljamõistmise kohta, kuulub Eestis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele vastavalt Haagi 23.11.2007 laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioonile (edaspidi Haagi konventsioon). Lähtuvalt Haagi konventsiooni artiklist 23 kuuluvad kohaldamisele ka üldised tsiviilkohtumenetluse seadustiku välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise sätted.
6.Kõnesoleva kohtuotsusega mõisteti X-ilt Y kasuks, tütre C-i ülalpidamiseks 25% ulatuses X-i töötasust ja/või muudest sissetulekutest, kuid mitte vähem kui 50% elaniku keskmisest minimaalsest toimetulekulävest, alates 19.09.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lahend kuulub viivitamata täitmisele. Sama otsusega mõisteti X-ilt välja riigituludesse riigilõiv 134,70 rubla. Otsus jõustus 17.10.2024.
7.Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 19 on tegemist kohtuotsusega, mis kuulub Eestis, sarnaselt välisriigi kohtuotsusele, tunnustamisele ja täitmisele. Haagi konventsiooni artikli 10 lg 1 p a) kohaselt võib taotlust esitavas riigis elav õigustatud isik, kes konventsiooni kohaselt elatist sisse nõuab, esitada otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotluse. Tulenevalt Haagi konventsiooni artikli 23 lg-st 4 võib kohus otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keelduda, kui esinevad artiklis 22 sätestatud asjaolud.
8.Minski oblasti Puhovichi rajooni kohus on otsuse täidetavaks tunnistamise taotluses kinnitanud kõigi Haagi konventsioonis otsuse täidetavaks tunnistamiseks kehtestatud eelduste esinemist. Muuhulgas on Minski oblasti Puhovichi rajooni kohus kinnitanud, et X-i teavitati nõuetekohaselt menetlusest ning tal oli võimalus olla ära kuulatud.
9.Kohtu hinnangul ei esine Haagi konventsiooni artiklis 22 ja TsMS § 627 sätestatud asjaolusid, mis annaksid aluse otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.
10.Kuivõrd tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab nii Haagi konventsiooni kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja otsuse tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad, tunnistas kohus Valgevene Vabariigi Minski oblasti Puhovichi rajooni kohtu 01.10.2024 otsuse nr 119GIP24656 Eestis täidetavaks.
11.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuid kindlaks määramata, kuna kohtule teadaolevalt menetlusosalised menetlustoiminguid teinud ei ole. Kohus andis avaldajale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest Haagi konventsiooni artikli 15 lg 1, artikli 3 punkti c) ja RÕS § 372 lg 1 alusel.
2-26-4872
12.Kohus selgitas, et tegemist on täitedokumendiga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 51 tähenduses. TsMS § 623 lg 6 kohaselt on sissenõudjal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks ja see kuulub täitmisele TsMS § 625 lg 3 kohaselt pärast lahendi jõustumist. Määruskaebus
13.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu otsusega, sest kaebajal ei ole võimalik maksta elatist Eestist Valgevenesse, kuna sanktsioonide tõttu ei ole võimalik Eesti pankadest Valgevene pankadesse ülekandeid teha. Kõik rahalised ülekanded riikide vahel on keelatud. Määruskaebuse esitaja sõidab perioodiliselt kord kolme kuu jooksul Valgevenesse ja maksab elatist, olemas on tõendid rahaülekannete tšekkide näol. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras, et maksed tuleb X-il tasuda Y nimele AAS-is Belagroprombank avatud arvelduskontole. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
16.Määruskaebusest nähtuvalt taotleb puudutatud isik maakohtu määruse tühistamist põhjusel, et sanktsioonide tõttu on keelatud pankadevahelised rahalised ülekanded Eestist Valgevenesse.
17.Ringkonnakohus selgitab, et see asjaolu ei anna iseenesest alust maakohtu määruse tervikuna tühistamiseks. Nimelt kohaldub siinses vaidluses Haagi 23.11.2007 laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni (edaspidi konventsioon), mis seab edasikaebuste esitamisel nende sisule ranged piirangud. Nii sätestab konventsiooni artikkel 23 lg 7, et vaides või edasikaebuses tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud otsusele võib tugineda üksnes järgmisele: a) tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused, mis on sätestatud artiklis 22; b) tunnustamise ja täitmise alused vastavalt artiklile 20; c) artikli 25 lg 1 punktis a, b või d või lg 3 punktis b osutatud dokumentide ehtsus või terviklikkus. Lisaks eeltoodule võib kostja vaie või edasikaebus konventsiooni artikkel 23 lg 8 kohaselt tugineda ka asjaolule, et võlg on tasutud, niivõrd kui tunnustamine ja täitmine hõlmab makseid, mille tasumise tähtpäev on saabunud.
18.Konventsiooni artikli 23 lg 7 p-s a) viidatud artikkel 22 sätestab omakorda, et otsuse tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda, kui: a) otsuse tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga (prantsuse keeles ordre public); b) otsuseni jõuti menetluses toime pandud pettuse tõttu; c) taotluse saanud riigi ametiasutustes on pooleli samade osapoolte vahel samas küsimuses esimesena algatatud menetlus; d) otsus on vastuolus otsusega, mis tehti samade osapoolte suhtes samas küsimuses kas taotluse
2-26-4872 saanud riigis või mõnes teises riigis, tingimusel et kõnealune viimane otsus vastab taotluse saanud riigis kehtivatele tunnustamise ja täitmise tingimustele; e) kostja ei osalenud taotluse saanud riigi menetluses ega olnud selles esindatud järgmistel põhjustel: i) päritoluriigi õigusega on ette nähtud menetlusteate esita mine, aga kostja ei saanud nõuetekohast menetlusteadet ning tal puudus võimalus oma arvamust avaldada või ii) päritoluriigi õigusega ei ole ette nähtud menetlusteate esitamist, kostjat ei teavitatud otsusest piisavalt ning tal puudus võimalus see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata või f) otsuse tegemisel eksiti artikli 18 vastu. Konventsiooni artikkel 18 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud osalisriigis, kus on õigustatud isiku peamine elukoht, ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks üheski teises osalisriigis seni, kuni õigustatud isiku peamine elukoht on otsuse teinud riigis.
19.Ühelegi viidatud alustest ei ole määruskaebuse esitaja kaebusest nähtuvalt tuginenud. Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et maakohtule esitatud Minski oblasti Puhovichi rajooni kohtu 01.10.2024 otsus nr 119GIP24656 (edaspidi otsus) (dtl 19-20, tõlge dtl 22) ei sisalda kohtuotsuse täitmise viisi ja korda, on maakohus vaidlustatud määruses õigesti järeldanud, et otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis keeldumise aluseid ei esine. Selles osas nõustub ringkonnakohus kõigi maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 tulenevalt neid ei korda. Maakohtu määrus jääb selle resolutsiooni punktide 1,2, 4 ja 5 osas sellest tulenevalt muutmata.
20.Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada siiski osas, milles maakohus määras otsuse täitmise viisi ja korra (resolutsiooni punkt 3). Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuigi otsus ise ei näe täitmise viisi ja korda ette, on selle märkimine konventsiooni järgses otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlustes tehtavates määrustes levinud.
21.Nii näeb konventsiooni rakendamist käsitlev Praktiline käsiraamat ametnikele laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007.a konventsiooni alusel (kättesaadav veebilehelt: https://assets.hcch.net) ette, et õigustatud isik peab täitmise aluseks oleva taotluse vormil (nt tunnustamise või tunnustamise ja täitmise taotluses) märkima, kuhu maksed tuleb saata. Siinses asjas on need andmed märgitud avaldaja esitatud taotluses maksete elektrooniliseks ülekandmiseks puudutavas osas (punkti 5 alapunkt a.) (dtl 9, tõlge dtl 13), millest on maakohus ka juhindunud.
22.Maakohtul on aga jäänud tähelepanuta ja pärast puudutatud isiku vastavaid tähelepanujuhtimisi (dtl 30, 32) ka parandamata eksimus otsuse täitmise viisi ja korra määramisel. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud, millisest konkreetsest sanktsioonist tuleneb keeld teostada rahalisi ülekandeid Eestist Valgevenesse, pidanuks maakohtule olema teada üldtuntud asjaolu, et seoses sõjategevusega Ukrainas on Euroopa Ühenduses kehtestatud mitmeid Valgevene vastaseid piiravaid meetmeid ja sanktsioone, millest tulenevalt tulnuks puudutatud isiku väidet kontrollida.
23.Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kodulehel (http://vm.ee/tegevused/rahvusvahelisedsanktsioonid) avaldatu kohaselt on sanktsioonirežiimide kohane usaldusväärne info koondatud sanktsioonikaardile (htpps://sanctionsmap.eu), millelt on Valgevene kohta (jätkuvalt) leitav info, et Euroopa Nõukogu (EÜ) 18.05.2006 määruse nr 765/2006 alusel (inglise keeles: (Regulation (EC)) 765/2006) Valgevene nelja panga (sh Belagroprombank) vastu suunatud finantssanktsioonid, mis sätestavad täielikud tehingukeelud, on endiselt jõus.
24.Sellest tulenevalt ei saanud maakohus määrata otsuse täitmise korda selliselt, et maksed tuleb teha õigustatud isiku seadusliku esindaja nimele avatud kontole AAS-s
2-26-4872 Belagroprombank. Selliselt ei oleks otsus ka täidetav, olenemata sellest, kas seda täidetaks vabatahtlikult puudutatud isiku poolt või kohtutäituri vahendusel täitemenetluse raames. Nendel põhjendustel kuulub maakohtu määrus selles osas tühistamisele. Kolleegium selgitab, et sissenõudjal on õigus otsuse edaspidisel täitmisel anda kas puudutatud isikule endale või otsust täitvale kohtutäiturile teada, missugusele kontole (arvestades eelviidatud rahvusvaheliste sanktsioonide jätkuvat kehtivust), elatisemaksed tasuda tuleb.
25.TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
26.Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja lahend tehakse puudutatud isiku huvides, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.
27.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 625 lg-st 2 ja § 178 lg-st 1. TsMS § 625 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.