3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-13-32607 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (endise nimega Eestimaa Rahvaliit) (hageja, erakond) esitas 7. juulil 2013 Harju Maakohtule XX (kostja I) ja Eesti Kultuurfilm (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja 9586 eurot 74 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 2225 eurot 17 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I alates 3. juulist kuni 20. novembrini 2010 hageja esimees. Esimehe ülesandeks oli põhikirja järgi hageja esindamine erakonnavälises suhtluses kolmandate isikutega, hageja kongressile erakonna tegevusaruannete esitamine ja juhatuse koosolekute juhtimine. Esimees allus juhatuse ja volikogu otsustele ning oli nende ees aruandekohuslane. Esimehena oli kostjal I õigus käsutada hageja vara, kuid juhatus pidi kulud kinnitama. Kostja I oli hageja juhatuse liige, kuid ta ei olnud kantud äriregistrisse. Kostja I oli samal ajal ka kostja II juhatuse liige ja ainuosanik. Kostja I kuritarvitas oma õigusi ja andis erakonna büroojuhatajale YY-le mitu järjestikust korraldust teha ülekanded hageja pangakontolt kostja II kontole. Selle tulemusena kanti hageja pangakontolt kostja II pangakontole kokku 9586 eurot 74 senti (8. juulil 2010 36 000 krooni, 16. juulil 2010 18 000 krooni, 22. juulil 2010 18 000 krooni, 28. juulil 2010 18 000 krooni, 3. augustil 2010 48 000 krooni ja 13. augustil 2010 12 000 krooni). Hageja pädevad organid ei andnud nendeks ülekanneteks nõusolekut ning ülekanded tehti õigusliku aluseta. Seega tekitas kostja I hagejale tahtlikult õigusvastaselt kahju ning omastas hageja vara kostja II kaudu. Kostjale II ülekantud raha ei kasutatud hageja majandus- ega muude kulude katteks. Kostja I väidetud töövõtulepingut videomaterjalide tootmiseks ja/või internetitelevisiooni loomiseks ei ole hageja ja kostja II sõlminud. Seega sai kostja II nimetatud summa õigusliku aluseta ja peab selle hagejale tagastama. Töövõtulepingu pidanuks kostjaga II sõlmima hageja esindusõiguslik juhatuse liige. Juhatus ei ole otsustanud sõlmida sellist lepingut ja hagejale ei ole väidetava lepingu alusel midagi üle antud. Juhatus otsustas 24. augusti 2010. a koosolekul, et kostja I peab saadud raha tagastama. Juhatus (YY) ei ole lepingut heaks kiitnud.
2-13-32607 Kuna kostjad ei ole nõutud summat hagejale tasunud, peavad nad VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 järgi tasuma hagejale ka viivist. Alates 13. augustist 2010 kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 1059 päeva eest 2225 eurot 17 senti. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõude põhjendatud ja hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja tegi kostjale II ülekandeid kostja II esitatud arvete alusel, millele viitavad ka maksekorraldustele märgitud selgitused. Seega ei olnud maksed alusetud. Arved esitati videomaterjali tootmise eest. Videomaterjali toomises lepiti juhatuses kokku juba enne 3. juuli 2010. a erakorralist kongressi. Hageja juhatuse liikmed oli filmimise ja kaasnevate teenuste osutamisest teadlikud, sh sellest, et kostja II esitab selle eest hagejale arved. Kostja II osutas filmimisteenust ning andis videomaterjali (sh intervjuud erakonna ja selle juhatuse liikmetega) hagejale üle ja materjal laeti ka üles veebilehele: www.intv.ee, kus see oli avalikkusele kättesaadav. Erakonna juhtkond pidas videomaterjali tootmist vajalikuks, et tõsta erakonna mainet, mis oli 2010. aasta suveks langenud kõigi aegade madalaimale tasemele seoses erakonna eelmise esimehe Villu Reiljani kohtuasjaga. Rahvaliidu videoportaal oli vajalik erakonna ja tema poliitika tutvustamiseks võimalikult laiale auditooriumile ning sinna laetud materjal kooskõlastati enne juhatuse liikmetega. Juhatuse liikmed olid videomaterjali tootmisega nõus ning lasid end filmida. Keegi ei katkestanud kostja II tegevust. Arveid tasuti samal ajal, kui toimusid filmimised ning keegi juhatuse liikmetest ei vaidlustanud arvete tasumist. Kostjal I ei olnud juurdepääsu erakonna pangakontole ning erakonna selleks volitatud liige tasus teenuse eest kostja II esitatud arved erakonna juhatuse nõusolekul. Hageja majandusaasta aruandest ei nähtu, et hagejal oleks olnud 2010. aastal nõue kostjate vastu. Seega käsitasid hageja juhatuse liikmed seda tegevuskuluna. Nõude kolm aastat hiljem esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 29. juuni 2018. a otsusega hagi kostja II vastu, kuid jättis hagi kostja I vastu rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja II kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi kostja II vastu rahuldada, sest kostjad ei suutnud tõendada oma vastuväidet selle kohta, et hageja sõlmis kostjaga II videomaterjali tootmiseks ja veebilehel avaldamiseks töövõtulepingu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude alusel. Kostjate väitel sõlmiti töövõtuleping 22. juuni 2010. a operatiivnõupidamisel, kuid kostjate väited ei ole menetluses olnud järjepidevad. Kostjate esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest (sh tunnistajate ütlusest) ei saa järeldada, et hageja ja kostja II oleksid 22. juuni 2010. a nõupidamisel vahetanud tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 tähenduses ja saavutanud kokkuleppe töövõtulepingu olulistes tingimustes. Samas kinnitavad tunnistajate ütlused ja kostja I vande all antud seletus, et hageja ja kostja II vahel võis olla sõlmitud leping videosalvestiste
2-13-32607 tegemiseks ja veebikeskkonda laadimiseks. Kohtul ei ole aga TsMS § 5 järgi õigust kalduda kõrvale poolte esitatud faktiväidetest. Kuna kostjad ei tõendanud, et hageja ja kostja II sõlmisid töövõtulepingu, peab kostja II tagastama hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel väidetava lepingu alusel tasutud raha ning maksma selle tasumisega viivitamise tõttu ka seadusjärgses määras viivist.
3.2.Kostja I vastu tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet selle kohta, et kostja I andis YY-le korralduse teha kostjale II makseid. Hageja taotles tunnistajatena CC ja YY ülekuulamist ning kostjalt I vande all seletuste võtmist, maakohus kuulas nimetatud isikud üle, kuid nende ütlused ei kinnita hageja väidet, et kostja I andis YY-le korralduse teha ülekanded. Kostja I seletustest ja tunnistaja YY ütlustest ei nähtu, et kostja I andis YY-le korralduse. Tunnistaja CC ütlustest nähtub, et maksete tegijaks ei olnud YY, vaid erakonna tehniline sekretär. Tunnistaja YY ütlustest nähtub, et arveid tasus tema. Seega on YY ja CC ütlused vastuolus. Arvestades XX vande all avaldatut ja hageja hagis esile toodut, mille kohaselt tegi ülekandeid YY, tuleb lugeda selles osas usutavaks YY ütlusi. Kostja I seletusest ega tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostja I oleks andnud YY-le korraldusi kostja II arvete tasumiseks. Seega ei ole hageja hagi aluseks olevat asjaolu tõendanud. Kuna kohus menetleb TsMS § 5 lg 1 järgi hagi poolte esitatud asjaolude põhjal, ei saa kohus asuda ise otsima asjaolusid, millega hageja nõuet põhjendada. Hageja ei ole oma nõude alusena välja toonud muid asjaolusid peale selle, et kostja I andis YY-le korraldused raha tasumiseks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ka selles osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja I kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus arvestamata, et kostja I rikkus lojaalsus- ja hoolsuskohustust, kui omastas hageja juhatuse liikmena huvide konfliktis olles hageja raha.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et hageja tõi hagi alusena esile üksnes selle, et kostja I andis YY-le korralduse teha ülekandeid, ja jättis kõik ülejäänud hagi alusena esitatud asjaolud arvestamata. Selliselt on maakohtu otsus põhjendamata.
4.3.Maakohus hindas vääralt YY ja CC ütlusi ning kostja I vande all antud seletusi ja tegi nende alusel väärad järeldused. YY ütlused kinnitavad, et kostja I käis koos CCga YY juures eraldi nõudmas, et kostjale II tehakse ülekanne, st kostja I omastas hageja juhatuse liikmena huvide konfliktis olles hageja raha. Asjaolu, et kostjaga I oli kaasas ka CC, ei saa olla kostjat I õigustav asjaolu, kuna kostja I ei ole arve tasumisele vastu vaielnud.
4.4.Kuna maakohus tuvastas, et hageja ei ole sõlminud kostjaga II töövõtulepingut, on kostja I rikkunud oma lojaalsus- ja hoolsuskohustust, kui lasi enda äriühingule üle kanda raha olukorras, kus selleks puudus õiguslik alus. Kostja I on lubanud raha tagastada, kuid ei ole seda teinud. Kostja I juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et ta talus põhjendamatute maksete tegemist.
2-13-32607 Vastustaja seisukoht
5.Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kostja I vastu. Kostja II ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja II vastu. Seetõttu ei saa ringkonnakohus selles osas kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ega selles osas maakohtu otsust muuta.
7.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on jätnud kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 1, mille järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seejuures peab kohus otsust tehes hindama TsMS § 438 lg 1 järgi tõendeid, otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. Ka TsMS § 442 lg 8 I lause järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Praegusel juhul ei vasta maakohtu otsuse põhjendused vähemalt kostja I vastu esitatud nõude osas ülalnimetatud nõuetele. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude kostja I vastu rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud hagi alusena esile toodud asjaolu (seda, et kostja I andis YY-le korralduse kanda raha üle kostjale II), kuid maakohtu otsusest ei nähtu muid tuvastatud asjas tähtsaid asjaolusid ega seda, milliste õigusnormide alusel järeldas maakohus, et nimetatud asjaolu on hageja nõude rahuldamise aluseks. Kolleegium parandab maakohtu eksimuse ning täiendab kohtuotsuse põhjendusi alljärgnevat.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on tekitanud hageja juhatuse liikmena oma kohustusi rikkudes hagejale varalist kahju ja kas ta peab selle hagejale hüvitama. Seejuures ei vaidle pooled selle üle, et kostja I oli 2010. a suvel erakonna esimees, olles ühtlasi erakonna juhatuse liige, keda ei kantud juhatuse liikmena äriregistrisse. Seejuures oli kõigil erakonna juhatuse liikmetel õigus üksi erakonda esindada. Erakonna põhikirja p 40 järgi oli erakonnal vähemalt 11 juhatuse liiget (I kd, tl 7–15). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja II oli kostjaga I seotud äriühing (kostja I oli äriühingu osanik ja juhatuse liige (I kd, tl 39–41). Pooled on ühte meelt selleski, et hageja kandis kostjale ajavahemikul
8.juulist kuni 13. augustini 2010 kuue maksekorralduse alusel kokku üle 150 000 krooni, s.o 9586 eurot 74 senti (I kd, tl 16–21). Pooled on aga eri meelt selles, kas need ülekanded tehti õiguslikul alusel ning kas kostja I rikkus nende ülekannete tegemiseks korraldusi andes oma kohustusi erakonna ees ja põhjustas sellega erakonnale kahju.
2-13-32607
9.Kolleegium nõustub hageja arusaamaga, et sarnaselt muudele juriidilise isiku organi liikmetele peab ka erakonna esimees (juhatuse liige) täitma oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi TsÜS § 35 järgi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema erakonnale lojaalne. Seega peab erakonna juhatuse liige tegutsema erakonna juhatuse liikmetelt tavapäraselt oodatava hoolsusega ning erakonna parimates huvides, eelistamata erakonna huvidele enda isiklikke huve, samuti vältima huvide konflikti. Olukorras, kus erakonna juhatuse liige rikub ülalnimetatud kohustusi ja selle tagajärjel tekib erakonnale kahju, võib erakond nõuda oma juhatuse liikmelt tekkinud kahju hüvitamist. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud erakonnale kahju, vastutavad mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 järgi koosmõjus erakonnaseaduse (EKS) § 1 lg-ga 2 tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, seejuures vabanevad juhatuse liikmed vastutusest, kui nad tõendavad, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ka TsÜS § 37 lg 1 järgi vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud juriidilisele isikule kahju, juriidilise isiku ees solidaarselt, kuid juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kahju hüvitamiseks peab erakonnale olema tekkinud või tekkima kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning kahju peab olema rikkumisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Eelnevast tulenevalt on erakonna juhatuse liikme vastutuse esmaseks eelduseks see, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ning selle tagajärjel on tekkinud erakonnale kahju. Nimetatud asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Kostja I vabaneb aga vastutusest, kui ta tõendab, et täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega või ta tegutses erakonna üldkoosoleku või muu pädeva organi otsuse alusel.
10.Praegusel juhul tugines hageja kostja I vastu nõuet esitades sellele, et kostja I on rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust, kui andis YY-le korralduse teha õigusliku aluseta ülekandeid kostjale II. Hageja väitel omastas kostja I sel viisil kostja II vahendusel erakonna raha. Ka 14. mai 2015. a eelistungil kinnitas hageja, et hagi aluseks on korralduste andmine YY-le (I kd, tl 147 jj). Kolleegiumi hinnangul saaks iseenesest hagis esitatud viisil tegutsemist pidada juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumiseks, kuid nõude rahuldamiseks pidi hageja ka hagis esile toodud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Seda selgitas hagejale eelistungil ka maakohus (I kd, tl 147jj). Paraku ei ole hageja esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet. Nimetatud asjaolu tõendamiseks kuulas maakohus tunnistajatena üle CC ja YY ning võttis kostjalt I vande all seletuse. Paraku ei avaldanud tunnistajad ega kostja I kohtule selliseid väiteid, mis kinnitaksid seda, et kostjale II kanti raha üle kostja I korraldusel. YY ütlused kinnitavad seda, et tema tegi nõude alusena nimetatud ülekanded ja tavaliselt tulid arved ekirjaga või paberkandjal. Asjaolu, et ühe arvega tulid tema juurde koos kostja I ja CC, ei anna alust järeldada, et kostja I andis tunnistajale korralduse teha ülekanne või oli ülekannetega sel viisil seotud, et seda saaks pidada tema lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Tunnistaja YY ütlustest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuigi CC ütluste kohaselt ei aktsepteerinud ta ülekandeid, ei saa ka tema ütlustest järeldada, et kostja II esitatud arveid maksti kostja I korraldusel. Lisaks on CC ütlused vähemalt osaliselt vastuolus YY ja kostja I avaldatuga ning hageja esiletoodud asjaoludega, mis annab alust kahelda nende usaldusväärsuses. Seda arvestades järeldas maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I andis YY-le
2-13-32607 korralduse teha alusetuid ülekandeid. Pigem saab YY ütlustest koosmõjus maksekorraldustele (I kd, tl 16–21) märgitud seletustega (viide arve numbrile) järeldada, et YY tegi ülekanded kostja II esitatud arvete alusel, arvates, et arved on esitatud õiguslikul alusel (videomaterjali tootmiseks sõlmitud lepingu alusel).
11.Kolleegium möönab, et olukorras, kus kostja I oli erakonna esimees (juhatuse liikme volitustes) ja samal ajal kostja II osanik ja juhatuse liige, olnuks tegemist huvide konfliktiga, kui kostja I oleks hageja esindajana sõlminud videomaterjali tootmiseks nii hagejat kui ka kostjat II esindades ise lepingu. Selliselt oleks kostja I rikkunud oma kohustusi erakonna ees ja võiks vastutada kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju eest. Kolleegium selgitab, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 järgi koosmõjus EKS § 1 lg-ga 2 pidanuks juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustama ja sellise tehingu tingimused ning tehingu tegemiseks erakonna esindaja määrama erakonna üldkoosolek (hageja põhikirja arvestades erakonna kongress). Sellest järeldab kolleegium, et kostja I ei oleks võinud hageja esindajana sõlmida kostjaga II töövõtulepingut videomaterjalide tootmiseks. Praegusel juhul ei ole aga pooled seda ka väitnud, et just kostja I sõlmis hageja nimel kostjaga II lepingu, ning see ei nähtu ka kohtule esitatud tõenditest. Seetõttu ei ole ka maakohtul asjas esitatud tõendite alusel õnnestunud tuvastada tahteavaldusi selle kohta, et hageja ja kostja II üldse sõlmisid 2010. aasta suvel töövõtulepingu, kuigi hageja juhatuse liikmete ütlused viitasid sellele, et selline leping võis olla sõlmitud. Eelnevat arvestades ei saa asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldada ka seda, et kostja I rikkus oma kohustusi kostjaga II huvidekonflikti situatsioonis lepingut sõlmides ja tekitas hagejale sellise lepingu sõlmimisega kahju.
12.Lisaks huvide konfliktis lepingu sõlmimisele võib aga erakonna juhatuse liige olla oma kohustusi rikkunud ka juhul, kui ta on erakonna juhatuse liikme tavapärast hoolsuskohustust järgimata võimaldanud erakonnal (erakonna raamatupidajal) teha endaga seotud äriühingule õigusliku aluseta makseid. Ka Riigikohus on selgitanud, lepingu alusel maksete tegemist ei saa üldjuhul pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks, küll aga võib juhatuse liige olla oma kohustusi rikkunud, kui ta teab või peab teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb on nt tühine näilikkuse või seadusele või headele kommetele mittevastavuse tõttu või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik sellest taganeda või see üles öelda, samuti kui selle eesmärgiks on ühing varatuks muuta. Seejuures piisab sellest, et juhatuse liige on talunud õigusliku aluseta maksete tegemist, midagi ette võtmata (vt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 26). Eelnevat arvestades võiks kostja I vastutada õigusliku aluseta tehtud ülekannetega hagejale tekitatud kahju eest sõltumata sellest, kas ta andis YY-le korralduse teha ülekanded. Kostja I vastutaks tekitatud kahju eest ka juhul, kui ta üksnes aktsepteeris selliste maksete tegemist, milleks puudus õiguslik alus. Praegusel juhul väitis kostja I, et ülekanded tehti lepingu alusel, kuid kostja ei esitanud kohtumenetluses lepingu sõlmimise kohta olulisi asjaolusid (kelle vahel ja millal vahetati lepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused ning millised olid kokkuleppe olulised tingimused). Seetõttu leidis maakohus, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste vahetamist ja poolte kokkulepet. Samas
2-13-32607 möönis maakohus, et hageja juhatuse liikmete tunnistajana antud ütluste kohaselt võis videomaterjali tootmise leping olla siiski sõlmitud.
13.Kolleegiumi hinnangul jättis aga maakohus tähelepanuta selle, et õiguslik alus ülekannete tegemiseks võis lisaks lepingule tuleneda ka seadusest. Olukorras, kus kostja I väitis, et videomaterjali tootmine käis hageja juhatuse liikmete teadmisel ja nõusolekul, võis vastava lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) puudumise korral olla tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 tähenduses. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 järgi õigus nõuda mõistliku tasu maksmist, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 lg 2 I lause ja lg 3 järgi nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu, v.a juhul kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult tasu maksmist. Praegusel juhul tootis kostja II erakonnale videomaterjale, mille kinnituseks esitas kostja kohtule tõendina 12 DVD-plaati 2010. a suvel tehtud videomaterjaliga (I kd, tl 109–110) ning laadis need üles ka veebilehele: www.intv.ee. Kostja I kinnitusel olid materjalid hagi esitamise ajal nimetatud veebilehel endiselt kättesaadavad (praeguse kohtulahendi tegemise ajal see enam nii ei ole). Kuigi hageja on vaielnud vastu sellele, et hageja sõlmis kostjaga II videomaterjali tootmiseks lepingu, ei ole hageja väitnud, et nimetatud videomaterjale ei oleks toodetud ning pooled ei vaidle selle üle, et erakonna üritusi filmiti. 2010. aasta juuli alguses ilmunud ajaleheartiklid kinnitavad, et erakonnal oli kavas käivitada uudne erakonna internetitelevisioon IV/TV, mille on tekitanud Eesti Kultuurfilm (kostja II) (I kd, tl 166–168). Samuti ei eita hageja, et juhatuse liikmed pidasid videomaterjalide tootmist erakonna maine parandamiseks vajalikuks. Ka maakohtus tunnistajana üle kuulatud erakonna toonaste juhatuse liikmete ütlustest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja I vande all antud seletusest nähtub, et erakonna juhatus arutas erakonna maine tõstmiseks videomaterjali tootmist ning oli sellega nõus. Kostja I kinnitas vande all, et koosolekutel osalenud juhatuse liikmed kiitsid heaks tema mõtte hakata tegema videosalvestisi ja teha need internetis kättesaadavaks. Kostja I tõlgendas seda kui kokkulepet, mille alusel hakati tööle, tehti videosalvestised, pandi need internetti ning kostja II raamatupidaja esitas vastavalt tehtud töödele arved. Kostja I selgitas, et videod toodaks kostja II, kelle üheks osanikuks oli ka kostja I. Kostja II sai suvisel perioodil kiiresti tegutsema asuda ning teiselt tootjalt võetud hinnapakkumise järgi oli see töö talumatult kallis. Olukorras, kus erakond oli hukkumise äärel, oli juhtkonnal põhihuvi teha ükskõik mida, et erakonna mainet tõsta ja jätkata erakonna tegevust (III kd, tl 23–26). Hageja praegune ja toonane juhatuse liige QQ kinnitas vande all, et juhatuses oli juttu, et kostja I hakkab tegema videofilme erakonna probleemidest ning juhatus kiitis salvestiste tegemise heaks. QQ arvas, et ei olnud juttu sellest, et salvestised tehakse tasuta, ning ta ei mäletanud täpselt, kes pidi salvestisi tegema (II kd, tl 144). Hageja toonane juhatuse liige WW kinnitas, et tema oli nõus videote tegemise ettepanekuga ning esimene film oli kongressist, kus asjatundja käis ringi aparaadid käes ja võttis intervjuud üles. Kindlasti tuli maksta videofilmide tegemise eest (II kd, tl 148). Hageja endise juhatuse liikme RR kirjaliku seletuse ja tunnistuse kohaselt võttis ta
2-13-32607 osa koosolekutest, kus arutati Rahvaliidu maine parandamise küsimusi ja kiideti heaks videosalvestuste tegemine, finantsasjadest neist kohtumistel ei kõneldud. RR kinnitas, et oli tookord ja on ka praegu seisukohal, et videosalvestite tegemine ja Eestimaa Rahvaliidule videoportaali loomine oli õigustatud otsus (II kd, tl 197, III kd, tl 57). Hageja toonane juhatuse liige YY kinnitas, et juhatuse koosolekul räägiti korduvalt, et meediasse on vaja väljundit. Kuna juhatuses sai kokku lepitud, et klippe hakatakse tegema ja pannakse need üles Rahvaliidu televisiooni, tuli arved ära maksta. Juhatuses lepiti kokku, kellest filmitakse klipid. Räägiti veel, et maakonna ühendustest tuleks teha ja suurtel üritustel peaks kaamera kohal olema. YY ei mäletanud, et oleks räägitud konkreetsetest summadest, kuid kostja I pakkus välja, et kostja II teeks need odavamalt ning sellega oldi nõus (III kd, tl 91–95). Tunnistaja DD (äriregistri teabesüsteemi kohaselt hageja juhatuse liige kuni 8. märtsini 2010) kinnitas, et temast tehti videosalvestis, kuid ta ei teadnud, et selle eest tuleb tasuda ning ta eeldas, et erakonnale ei kaasne sellega kulusid (III kd, tl 33–34). Tunnistaja CC (äriregistri teabesüsteemi kohaselt hageja juhatuse liige alates 30. augustist 2010, poolte väitel alates juulist 2010) pidas võimalikuks, et ta osales mõnel nõupidamisel, kus arutati videosalvestiste tegemist (III kd, tl 28–31). Seega kinnitavad tunnistajate ütlused ning kostja I ja QQ vande all antud seletused seda, et erakonna juhatus nõustus videomaterjali tootmisega ning see vastas ka erakonna huvile ja tahtele VÕS§ 1018 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses. Seejuures on ka hagejat kui soodustatut filmimise ja videomaterjali avaldamise kavatsusest teavitatud VÕS § 1020 lg 1 tähenduses. Seega ajas kostja II hageja teadmisel erakonna asja ning tal oli majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna VÕS § 1023 lg 2 järgi õigus saada selle eest mõistlikku tasu. Asjas ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal II ei olnud kavatsust nõuda tasu maksmist. Pigem kinnitavad tunnistajate ütlused ning hageja seadusliku esindaja ja kostja I vande all antud seletused seda, et tasu tuli maksta. Ainuüksi see, et juhatuses ei räägitud täpsemalt tasu suurusest ja selle maksmisest, ei välista kostja II õigust saada käsundita asjaajamise eest mõistlikku tasu. Eelnevat arvestades ei ole hageja teinud kostjale II 2010. a juulis ülekandeid õigusliku aluseta, mistõttu ei saa ka kostjale I heita ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist, kui ta aktsepteeris nende ülekannete tegemist temaga seotud äriühingule (kostjale II). Seetõttu jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi kostja I vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
14.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt ja täiendab kohtuotsuse põhjendusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.