Võlaõigus › Muud

1 (11)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Menetluse käik

ülesanneteks hageja esindamine erakonnavälises suhtluses kolmandate isikutega, hageja kongressile erakonna tegevusaruannete esitamine ja juhatuse koosolekute juhtimine. Esimees allus oma tegevuses juhatuse ja volikogu otsustele ning oli nende organite ees aruandekohustuslaseks. Kostjal I oli õigus käsutada hageja vara, kuid juhatus pidi kulud kinnitama. Kostjale II ülekantud raha ei kasutatud hageja majandus- ega muude tegevuste tarbeks ja huvides. Kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostja I on nõude korduvalt omaks võtnud (I kd, tl-d 1-3). Kostja I oli hageja juhatuse liige, kuid ta ei olnud registrikaardile kantud. Hagi aluseks on korralduste andmine XXX rahaülekannete tegemiseks. Hagiavalduses ei tugineta sellele, et kostja I sõlmis hageja nimel kolmanda isikuga ebasoodsatel tingimustel lepingu. Nõuded kostja I vastu muutusid sissenõutavaks makse tegemise päeval. Mõistlik aeg kahju hüvitamiseks on ülekande tegemise päev. Hageja nõuab kostjalt II alusetult tasutud raha tagastamist (I kd, tl-d 147-148). Hageja ja kostja II ei ole sõlminud lepingut videomaterjalide tootmiseks ja/või internetitelevisiooni loomiseks. Selline leping oleks tulnud sõlmida hageja esindusõigusliku juhatuse liikme ja kostja II vahel ning selles oleks pidanud sisalduma kõik lepingu olulised tingimused. Juhatus ei ole otsustanud sellise lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimiseks ei saa lugeda seda, et hageja juhatusse kandideerinud isikud olid huvitatud internetitelevisiooni loomisest ja teadsid, et videomaterjale toodab kostja II. Lepingu sõlmimiseks ei saa lugeda seda, et kostja I selgitas 19.07.2010 juhatuse koosolekul videoportaali loomise otstarbekust ja võimalikkust. Juhatus otsustas 24.08.2010, et kostja I peab saadud raha tagastama (I kd, tl-d 176-179). Hageja ei nõustu kostja I väitega, et ta ei saanud erakonna esimehena teha kolmandate isikutega tehinguid, sh pangatehinguid. Hageja juhatuse liikmed ei olnud teadlikud, et kostja II filmib, osutab filmimisega seotud teenuseid ja esitab selle eest hagejale arveid. Teenuse sisus ei ole kokku lepitud ja hagejale ei ole midagi üle antud. Hageja on algusest peale andnud teada, et raha tahetakse tagasi. Ülekanded ei toimunud XXX teadmisel ja heakskiidul. Hageja juhatus XXX isikus ei ole andnud heakskiitu hageja ja kostja II vahelisele lepingulisele suhtele ja selle alusel kostjale II tasu maksmisele (II kd, tl-d 102-107). Hageja nõuab kostjalt solidaarselt põhinõude 9586,74 eurot, põhinõudelt kuni 06.07.2013 arvestatud viivise 2225,17 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 07.07.2013 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras tasumist (I kd, tl-d 4-5, 70, 147). Kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud

XXX, XXX, XXX ja XXX. Kuni 03.07.2010 erakonna juhatusse kuulunud isikud olid videosalvestustest huvitatud ja nad olid teadlikud, et videosalvestusi toodab kostja I osalusega kostja II. Hageja kongress reageeris 03.07.2010 aplausiga, kui kostja I tutvustas oma kõnes uuenduslikku televäljundit. Kostja I kirjeldas internetipõhise televisiooni loomise otstarbekust 06.07.2010 Virumaa Teatajas, 08.07.2010 Maalehes ja 08.07.2010 Eesti Ekspressis. Kostja I selgitas 19.07.2010 hageja juhatuse koosolekul internetipõhise videoportaali loomise otstarbekust ja võimalikkust. Enne juhatuse koosolekut olid tehtud 06.07.2010 ja 16.07.2010 ülekanded. Hageja büroo juhataja XXX tegi ettekande hageja finantsolukorrast. Koosolekul osalenud juhatuse liikmed ei seadnud kahtluse alla videomaterjalide tootmise otstarbekust. XXX valiti erakonna peasekretäriks ja erakonna büroo juhtimine läks talle üle 19.07.2010. Erakonna juhatuse ja volikogu liikmed osalesid aktiivselt videomaterjalide salvestamisel ja tegid 2010.a juulis ja augustis toimuvate erakonna sündmuste kajastamiseks videoportaalis. Hageja juhatuse hinnangul oli selleks tungiv vajadus ning raha olemas. 22.07.2010, 29.07.2010, 03.08.2010 ja 12.08.2010 ülekanded kostjale II toimusid hageja peasekretäri XXX teadmisel ja heakskiidul. Kostjal I puudus võimalus pääseda ainuisikuliselt ligi hageja rahalistele vahenditele. Kostjal I puudus võimalus mõjutada hageja juhatuse ja volikogu liikmeid tehtud tööde eest tasumisel. Hageja konsensuslik otsus kiita heaks hageja internetiportaali olemasolu ja selle täiendamine uute videosüžeedega tuleneb järgmisest: hageja 19.07.2010 juhatuse koosolekul toimunu ja kostja I ning enne 19.07.2010 hageja juhatuse liikmete, aseesimeeste ja auesimehega toimunud vestlused. 22.06.2010 operatiivnõupidamisel arutasid hageja juhatuse liikmed, kas hageja võib teha täiendavaid kulutusi videomaterjalide tootmiseks turuhindadest oluliselt madalamate hindadega. Hageja juhatuse liikmed leidsid, et hageja vajab niisugust väljundit meediasse. Hageja auesimehe XXX residentsis toimus nõupidamine, millest võtsid osa president XXX ning juhatuse liikmed XXX, XXX ja kostja I. Koosolekul osalejad olid ühisel arvamusel, et erakonna videoportaali võimalusi tuleb kasutada. Videosalvestistes on üles astunud näiteks XXX, XXX, XXX, XXX. 2010.a keskel oli ühe minuti videomaterjali tootmise turuhind 2500 krooni. Hageja juhatuse ja volikogu liikmed ja auesimees XXX kiitsid videosüžeede tootmise heaks. Hageja aseesimehed, maakondlike ühenduste juhid ja liikmed osalesid videomaterjalide salvestamisel. Hageja juhtkond ja liikmed ei vaidlustanud videosalvestuste internetti paigutamist. Hageja juhtkond ja liikmed ei vaidlustanud tehtud tööde eest tasumist. Videosalvestiste tegemine, järeltöötlemine ja veebikeskkonda avalikuks kasutamiseks paigutamine olid hageja juhatuse liikmetega eelnevalt kooskõlastatud. Hageja juhatuse ja volikogu liikmed ei tundnud huvi videomaterjalide tootmise maksumuse vastu. 25.08.2010 juhatuse koosolekul ei vaidlustanud juhatuse liikmed kostja I selgitusi ja väiteid seoses veebipõhise videoportaaliga (I kd, tl-d 158-165). Kostja I suhtes ei kohaldu mittetulundusühingu juhatuse liikme vastutuse kohta käivad sätted, sest ta ei olnud kantud hageja registrikaardile. Hageja ei ole välja toonud, millist hageja põhikirjast tulenevat kohustust kostja I rikkus. Kostja ei tegutsenud huvide konfliktis, sest hageja juhtkond oli teadlik, et videosalvestamise teenust pakub hagejale kostjaga I seotud äriühing kostja II. Hageja ei ole tühistanud kostja II ja hageja vahel sõlmitud lepingut huvide konfliktile tuginedes. Hagejat võis esindada iga juhatuse liige. Hageja juhatuse liige XXX kinnitas, et esimehe tegevus videomaterjali tootmisel on teada, kuid puudus teave konkreetsest maksumusest. Avalikult teadaolevaks asjaoluks on see, et kostja I kasutas erakonna populaarsuse tõstmiseks ja erakonna nähtavaks tegemiseks veebipõhist parteitelevisiooni. Hageja 24.08.2010 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et hageja juhatus XXX isikus andis heakskiidu hageja ja kostja II vahelisele lepingulisele suhtele ja selle alusel kostjale II tasu maksmisele. Hageja peasekretär XXX kiitis heaks ühe kostja II esitatud arve ja andis XXX korralduse teha ülekanded ka järgmiste kostja II esitatavate arvete alusel. Hageja 2011. ja 2012. majandusaasta aruannetest ei nähtu hageja nõue kostjate vastu. Hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel osutas kostja II hagejale videomaterjali produtseerimise teenust. Kokkulepe sõlmiti 22.06.2010 hageja operatiivnõupidamisel. Tasukokkulepet, mille alusel hageja tasus kostjale II 150 000 krooni, tuleb eeldada. Mõistlik tasu vastavalt asjaoludele oli teenuse mahtu arvestades 150 000 krooni (II kd, tl-d 1-10). Teenuse osutamises lepiti kokku 22.06.2010 operatiivnõupidamisel. Pärast 22.06.2010 nõupidamist oli õigus teenust osutada ja arveid esitada Pärast 22.06.2010 hakkas peale töö, mida võib käsitleda 4 (11)

teenuse osutamisena. See oli kohal olevate juhatuse liikmete konsensuslik otsus tellida kostjalt II teenust (II kd, tl 103). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Hageja nõue kostja Osaühingu Eesti Kultuurfilm vastu

5 (11)

Hageja juhatuse liige XXX avaldas vande all järgmist: „Juhatuses oli juttu, et XXX hakkab tegema videofilme. Ei mäleta, et oleks olnud juttu summadest. [---] XXX pidi hakkama tegema videofilme erakonna probleemidest. Ma ei oska kinnitada, kas juhatus oli sada protsenti nõus, aga üldiselt oldi nõus. [---] Ma ei mäleta, mitmel juhatuse koosolekul arutati filmide tegemist. Rahvaliidu juhatus kiitis heaks salvestiste tegemise, muidu poleks hakatud neid tegema. Arvan, et ei olnud juttu sellest, et videod tehakse tasuta. [---] Ei mäleta täpselt, kes pidi videosalvestisi tegema. Jutt oli, et XXX hakkab tegema, võib-olla olid mingid nüansid“ (II kd, tl 144). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „[---] Leidsime XXX, kes oli nõus seda ametit võtma sellises seisus. XXX sai aru, et tuleb mingit propagandat teha RL üleskiitmiseks või vähemalt nimekirjade valijatele tutvustamiseks valimiste eel. [---] Oli jutt sellest, et XXX ütles, et tal on olemas firma Eesti Kultuurfilm. Rahast me rohkem ei rääkinud. [---] Olime XXXga kahekesi enne selle koosoleku toimumist, kus XXX esimeheks valiti. Seal ma ütlesin, et tõesti vaja midagi teha ja jutt oli ka, et seda koosolekut filmitakse ning seda ka tehti. See oli 1-2 päeva enne koosolekut. [---] Filmide tegemisest võis olla juttu isegi varem. [---] Salzburgi hotellis olime Rahvaliidu seltskonnaga umbes kümme korda kindlasti. Salzburgi hotellis olid laiendatud juhatuse koosolekud pärast kongressi. Ei meenu, et oleks enne kongressi 03.07.2010 olnud kohtumisi Salzburgi hotellis. Ma ei mäleta, kas oli kohtumisi Salzburgi hotellis enne kongressi. XXX osales kokkusaamistel päris sageli. [---] Pöördusin umbes kuu aega enne kongressi XXX poole [---].XXX ütles, et midagi on vaja ette võtta RL võimalikele valijatele tutvustamiseks. Mina vastasin, et on vaja teha. Ma olin nõus videote tegemise ettepanekuga, sest mul ei olnud paremat ettepanekut. [---] Kindlasti tuli maksta videofilmide tegemise eest. [---] Ma ei sõlminud mingeid tasukokkuleppeid nende videote kohta. [---] Ei olnud põhjust sõlmida kokkulepet mahu osas, sest ma andsin talle ameti üle ja ta ise pidi otsustama. [---] Videofilmi või reklaami tellimine tulenes tema ametikohast ja see oli tema vaba valik, millist valida“ (II kd, t-d 146-148). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Võimalik, et osalesin 2010.a suvel mõnel operatiivnõupidamisel, kus arutati videosalvestiste tegemist. Valimised olid tulemas ja erakonna seis ei olnud hea, siis peeti neid operatiivnõupidamisi tihti, vist isegi iga päev. Need toimusid hotellis Schwerin või Peoleo. [---] Nende nõupidamiste sisuks ei olnud kunagi rahalised suhted, tehingute tegemine ega raha eraldamine. Niisuguste tehingute tegemine oli minu kui erakonna sekretäri ainupädevus. [---] Kokkuvõtlikult, raha otsustus käiski erakonnas minu kaudu juba alates Sotsiaaldemokraatide kaaperdamise katsest kuni 2010.a novembri erakorralise kongressini“ (III kd, tl 30). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Ma ei mäleta Rahvaliidu juhatuse 22.06.2010 operatiivnõupidamist“ [---]. Vastuseks kohtu küsimusele, kas tunnistaja mäletab mõna kohtumist, kus tunnistaja, kostja I, XXX, XXX, XXX, XXX osalesid, vastas tunnistaja: „Koosolekuid võis olla, aga ma ei oska nende kohta midagi öelda, sest aega on mööda läinud niipalju. [---] Kui erakonna poolsetest ülekannetest Kultuurfilmile teada saime, siis oli see kõikidele tõeline šokk. Lepinguid ei olnud sõlmitud“ [---]. Vastuseks kostja küsimusele, kas tunnistaja mäletab nõupidamist, mis toimus härra XXX residentsis, kus osalesid tunnistaja XXX, XXX ja kostja II, vastas tunnistaja: „Me käisime mitu korda XXX residentsis erinevate inimestega. Selle konkreetse kohtumise osas värskenda härra Aare minu mälu hommikul ukse taga. Ma ei mäleta, mida me seal täpselt rääkisime, vaatamata mälu värskendusele“ (III kd, tl-d 33-34). Tunnistaja XXX andis kirjalikult ütlused, millest nähtuvalt osales tunnistaja Rahvaliidu juhatuse liikmete koosolekutel juunis-juulis 2010.a pisteliselt. Mälu järgi osales tunnistaja ka koosolekutel, kus arutati Rahvaliidu mainekujundust ja kiideti heaks võimaliku videosalvestuse koostamist. Tunnistaja käsutuses ei ole teavet, kas ja millisel koosolekul kiideti heaks videosalvestuse tegemine. Tunnistaja võttis osa koosolekutest, kus arutati Rahvaliidu maine parandamise küsimusi ja kiideti heaks videosalvestuste tegemine. Finantsasjadest nendel kohtumistel ei kõneldud (III kd, tl 67).

6 (11)

Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Lepingu sõlmimist OÜ-ga Eesti Kultuurfilm ma ei mäleta, aga mäletan esimest klippide ülesvõtmist, kuna ma olin seotud sellega otseselt. [---] Juhatuses lepiti kokku, kellest filmitakse klipid. Räägiti veel, et maakonna ühendustest tuleks teha ja et Rahvaliidu suurtel üritustel peaks olema kaamera kohal. Konkreetseid summasid ei mäleta, et oleks räägitud. Pakkus küll XXX välja, et Eesti Kultuurfilm teeks need odavamalt, kui pakkumised turul on. Sellega oldi nõus. Seda väljendati arutelu käigus. Selles mõttes, et vastuväiteid kellelgi ei olnud. [--] Ma ei ole väitnud, et kõik kokkuleppe tingimused olid juhatusega kooskõlastatud“ (III kd, tl-d 9394).

kohaselt ei olnud selliste nõupidamiste sisuks kunagi rahalised suhted, tehingute tegemine ja raha eraldamine (III kd, tl 30). Seega on kohtu jaoks usutav, et lepingu sõlmituks lugemise eelduseks olevaid olulisi tingimusi nõupidamisel ei arutatud. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostjad on avaldanud menetluses hageja ja kostja II vahel lepingu sõlmimise ajaks 22.06.2010 ja toimumise kohaks operatiivnõupidamise. Kohus märgib, et kostjate väited lepingu sõlmimise ja aja kohta ei ole menetluses olnud järjekindlad. Samuti viitavad hageja juhatuse liikme XXX ja kostja XXX seletused ning tunnistajate XXX ja XXX ütlused, et hageja ja kostja II vahel võis olla sõlmitud leping videosalvestiste tegemiseks ja veebikeskkonda üleslaadimiseks. Kohtul puudub tulenevalt TsMS § 5 lõikest 1 õigus kalduda kõrvale poole avaldatud faktiväitest. Seetõttu ei saa kohus käesolevas asjas anda eelnevalt nimetatud tõendite põhjal hinnangut, kas kostjate osundatud leping võidi sõlmida kostjate väidetust erineval ajal ja muus kohas. Kohus arvestab seejuures kostja arvamusega, et kohus ei pea muuhulgas hindama enne 22.06.2010 XXX residentsis toimunud nõupidamise tähendust (II kd, tl 104 pöördel). Kostjad on tuginenud muuhulgas sellele, et hageja juhatuse liikmed on oma tegevusega heaks kiitnud lepingulise suhte hageja ja kostja II vahel. Kohus on seisukohal, et iseenesest võib isikute käitumises väljenduda tahe olla lepinguliselt seotud, kuid sellisel juhul on vaja täiendavalt välja tuua asjaolud, mille põhjal saab isikute käitumisele omistada tahteavalduse tähenduse. Kohus on seisukohal, et hageja juhatuse liikmete osalemisest videosalvestuste tegemisest ei saa järeldada nende tahet kinnitada hageja ja kostja II lepingulist suhet. Kohus on seisukohal, et samuti ei saa pidada XXX poolt ülekannete tegemist heakskiiduks hageja ja kostja II lepingulisele suhtele. Seda enam, et sellist tähendust oma tegevusele ei ole XXX omistanud. XXX on avaldanud, et lepingu sõlmimist kostjaga II ta ei mäleta (III kd, tl 93). Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud oma vastuväidete aluseks olevat asjaolu, milleks on töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostja II vahel.

tehti neli ülekannet ja ta oli sel ajal pädev ja volitatud isik ülekanded katkestama, kui oleks leitud, et need ei ole otstarbekad või ei vasta Rahvaliidu huvidele“ (III kd, tl-d 23-24). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Mingi aeg 2010. a augustikuus ilmnes asjaolu, et XXX on lasknud enda korraldusel viidates minuga kooskõlastatusele üle kanda rahasummad. [---] Allkirjaõigus pangas oli vaid minul. Ma olin seda delegeerinud erakonna tehnilisele sekretärile, kes tegi igapäevaselt ülekandeid. See nägi välja nii, et vastavalt lepingutele ja arvetele tuli see kuludokument sisse, tehniline sekretär oli eelarvega kursis ja päeva lõpuks ma kas viseerisin need või andsin aktsepti tehtud tehingutele. Kontrollisin ülekandeid alusdokumentide järgi, mitte arvutist. Kui ma kontrollisin, siis olid ülekanded juba tehtud. Eelnevat ülekannete viseerimist või heakskiitu ei olnud. XXX oli meie Rahvaliidu meeskonnas uus tegija, ta oli värvatud väljastpoolt erakonda. Meil oli seoses sellega, et erakonda püüti Sotsiaaldemokraatide poolt üle võtta, oli välja kujunenud väga selge käsu- ja otsustusliin, mistõttu pärast XXX esimeheks saamist toimis käsu- ja otsustusliin edasi nii nagu ta oli toiminud varem.[---] XXX käis tehnilise sekretäri juures, andis talle korralduse raha ülekandmiseks. Ta oli välja trükkinud arved, millel olid konto numbrid ja nende alusel tegi tehniline sekretär ülekanded. Õhtu lõpuks jõudis arvete pakk minu lauale ja ma võtsin need arved raamatupidamisarvestusest välja ning ei aktsepteerinud neid, kuna puudus selle kohta leping. Neid ülekandeid oli paar, täpselt ei mäleta. Summa võis olla 170 000 Eesti krooni. [---] MTÜ Rahvaliit juhatuse liikmena ei ole ma aktsepteerinud mingil moel neid ülekandeid, ei ole andnud ei otsest ega kaudset aktsepti nendele ülekannetele. Need ülekanded ei toimunud minu nõusolekul ega minu teadmisel. Ülekanded sooritas tehniline sekretär XXX korraldusel. Ma andsin korralduse mitte enam ülekandeid teha. Andsin korralduse kohe pärast esimest ülekannet. Peatasin esimese ülekande ja kui ilmnes, et kui on tehtud teine ülekanne ajal, mil mina büroos ei viibinud, oli XXX teatanud tehnilisele sekretärile, et käsu- ja otsustusliini on muudetud. See oli sõnastatud XXX poolt sõnastatud umbes nii, et mina olen esimees ja mina ütlen, mida üle kantakse. Nii toimus see igakord. Igakord ma keelasin selle ära ja igakord oli sama põhjendusega ülekanne tehtud. See info pärineb mul tehniliselt sekretärilt. [---] Ülekannete tegemise tava oli kujunenud välja juba pika aja jooksul. Seda tehnilist sekretäri usaldati ning aktsept anti kuludokumentidele alles päeva lõpus. Nimi oli vist Jänes. XXXl ei olnud tol ajal mitte mingisugust rolli ja tal ei olnud juhtimis- ja otsustamisstruktuuri mingit rolli. Ta oli vist naisühenduse esinaine. Mul ei ole informatsiooni selle kohta, et ülekandeid tegi XXX. [---] Minul oli pangas konto ainukasutamise õigused. Konto kasutamiseks pidi tehniline sekretär saama minult eraldi volituse. XXXl ei ole kunagi olnud õigust Rahvaliidu rahalisi vahendeid kasutada ja käsutada. Päris kindlasti ei teinud ülekandeid XXX sellel ajal, kui mina olin peasekretär“ (III kd, tl 28-31). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Arved tulevad erakonna büroosse kas meili teel või füüsiliselt paberkandjal. Arvete tasumine, raamatupidaja oli sellel hetkel lahkunud ja otsisime raamatupidajat. Erakonna juhatuses lepiti kokku, et mina büroo juhatajana ja Rahvaliidu juhatuse liikmena võtan senikauaks, kuni raamatupidaja leitakse, selle vastutuse enda peale. [---] Kuna juhatuses sai kokku lepitud, et klippe hakatakse tegema ja pannakse üles Rahvaliidu televisiooni, IN/TV-sse, siis kui esitatakse arved, tuleb need ära maksta. [---] Ma arvan, et Eesti Kultuurfilm OÜ arved tulid samamoodi nagu teised arved. Erakonna tehniline sekretär võttis vastu posti ja tõi mulle arved lauale. Tasusin kõik Eesti Kultuurfilm OÜ arved internetipangas, ka teised arved. Mäletan ühe Eesti Kultuurfilm OÜ arve esitamist. XXX tuli koos erakonna esimehega minu kabinetti ja tal oli näpu vahel üks arve. Ma arvan, et ta oli siis saanud üsna värskelt erakonna peasekretäriks. Ta ütles, et edaspidi tuleb arveid veel ja need tuleb tasuda. See oli tavatu, et peasekretär ei koputanud mu uksele ja seepärast jäi see meelde. Meie büroos oli see tavatu käitumine. Erakonna esimees ei olnud iga päev büroos. Siis oli neil kohtumine XXXga, aga see paber tuli tookord niimoodi. Kui tookord XXX ja XXX olid koos majas, siis tuli jutuks, et see arve tuleb tasuda, et teenus on tehtud ja klippe tuleb veel. [---] Ma ei mäleta konkreetselt rohkemate OÜ Eesti Kultuurfilm arvete esitamist ja tasumist“ (III kd, tl-d 92-94). Kohus on seisukohal, et kostja XXX seletused ja tunnistajate ütlused ei tõenda hageja hagi aluseks olevat väidet, et kostja XXX andis XXX korralduse makseid teha. Kostja XXX seletustest ja 10 (11)

tunnistaja XXX ütlustest ei nähtu XXX poolt korralduse andmist XXX. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et maksete tegijaks ei olnud XXX, vaid erakonna tehniline sekretär. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et arvete tasujaks oli XXX. Seega on XXX ja XXX ütluste vahel vastuolu. Kohtu hinnangul saab vastuolu kõrvaldada hinnates XXX ja XXX ütlusi koosmõjus XXX seletusega. XXX poolt vande all avaldatust nähtuvalt tegi ülekandeid XXX. Seetõttu peab kohus käesolevas asjas usutavaks XXX ütlusi osas, milles ta väitis ülekannete tegemist enda poolt. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et XXX ja XXX avaldatu läheb seejuures kokku hageja poolt esitatud hagi aluseks oleva faktiväitega, milleks on ülekannete teostamine XXX poolt. XXX seletustest ja XXX ning XXX ütlustest ei nähtu, et XXX oleks andnud XXX korraldusi Osaühingu Eesti Kultuurfilm arvete tasumiseks. Seetõttu ei ole hagi aluseks olev asjaolu, millega hageja oma nõuet põhjendab, tõendatud. Kohus menetleb asja poolte esitatud asjaolude põhjal (TsMS § 5 lg 1). Seetõttu ei saa kohus ise asuda poolte esitatud tõendite põhjal otsima asjaolusid, millega hageja nõuet põhjendada. Hageja ei ole käesolevas asjas oma nõude alusena välja toonud muid asjaolusid peale selle, et kostja XXX andis XXX korraldused raha tasumiseks. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja XXX vastu esitatud nõude aluseks olevat asjaolu, tuleb hagiavaldust kostja XXX vastu jätta rahuldamata nii põhinõude 9586,74 eurot osas kui ka põhinõudelt arvestatud viivise osas. Kohus jätab hagiavalduse XXX vastu rahuldamata.

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.