Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 28. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht 2-19-715 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
OÜ Malmerk Klaasium hagi MVH Project OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 36 574,97 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Malmerk Klaasium (registrikood 12415120, esindajad asukoht Valdeku 132, 11216 Tallinn, e-post [email protected] ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur & Pärn, e-post [email protected]) Kostja: MVH Project OÜ (registrikood 12591561, asukoht Magasini tn 10/Rüütli tn 21, Tartu 51006), seaduslik esindaja Vahur Salu, lepinguline esindaja Ain Laansalu ([email protected] ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Malmerk Klaasium hagi MVH Project OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista MVH Projekt OÜ-lt Malmerk Klaasium OÜ kasuks põhivõlg 32 336,28 eurot, viivis 1396,22 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja kahjuhüvitis 216 eurot.
3.Välja mõista MVH Projekt OÜ-lt Malmerk Klaasium OÜ kasuks täiendav viivis alates 17.01.2018 põhivõlgnevuselt summas 32 336,28 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud MVH Project OÜ kanda.
5.Määrata OÜ Malmerk Klaasium menetluskulude rahaliseks suuruseks 1864 eurot.
6.Välja mõista MVH Project OÜ-lt Malmerk Klaasium OÜ kasuks menetluskulu 1864 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.29.09.2017.a saatis hageja kostjale hinnapakkumise Anne tn 57 Maxima kaupluse täisklaas vaheseinte tootmiseks ja paigaldamiseks. 29.09.2017.a andis kostja hinnapakkumisele nõustumuse. Töö valmis jaanuaris 2018.a, hageja saatis kostjale tööde vastuvõtmise akti 25.juunil 2018.a. e-kirjaga. Teistkordselt saatis hageja kostjale tööde vastuvõtmise akti
13.juulil 2017.a. Tööde vastuvõtmise aktiga edastati kostjale tasumiseks arve nr XXX summas 32 336,28 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 02.07.2018.a. Kostja esitatud arvet tasunud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 94 lg 1 alusel on kohustuse rikkumise korral õigus nõuda lepinguvõi seadusjärgset viivist. Pooltevahelises lepingus kokkulepe viivismäära osas puudus. Seega kohaldub seadusjärgne viivis, mis VÕS § 113 lg 1 järgi on 8% aastas. Viivist arvestatakse alates tasunõude sissenõutavaks muutumist. Tasunõue muutus sissenõutavaks 02.07.2018.a. Kokku on viivis alates 03.07.2018 kuni 15.01.2019.a summas 1396,22 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja pöördus kohtuväliselt advokaadi vahendusel kostja poole võla tasumiseks ja tegi selleks õigusabikulusid. Advokaadi poole pöördumine oli vajalik, kuna hageja ise ei osanud õiguslikku hinnangut anda faktile, et kostja on ignoreerinud igasugust suhtlust. Hageja kulutas õigusabile kohtuväliselt kokku 216 eurot ja palub selle kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 32 336,28 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks tekkinud viivise 1396,22 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, kahjuhüvitise 216 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 17.01.2018.a põhivõlgnevuse summalt 32 336,28 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kõik kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.Kostja vaidleb esitatud hagile täies ulatuses vastu seoses vastastikuste nõuete tasaarvestusega. Kostja selgitab vastuväiteid alljärgnevalt. Õige on hageja 10.12.2018 pretensioonis väidetu, et leping Anne tn 57 Maxima kaupluse täisklaas vaheseinte tootmiseks ja paigaldamiseks loeti sõlmituks hinnapakkumises märgitud tingimustel 29.09.2017.a. Hageja poolt lisatud hinnapakkumise üheks keskseks tingimuseks p-s 5 oli, et sõlmitud lepingujärgne tellimus täidetakse 4-6 nädala jooksul, hiljemalt 10.11.2018. Kostja kohustus Maxima Eesti OÜ ees oli lõpetada tööd 30.11.2017. Kokkulepitud tähtajaks hageja lepingulisi kohustusi ei täitnud, viimaseid töid teostati objektil jaanuaris 2018. Seoses hageja lepingujärgsete kohustuste rikkumisega, on kostja saanud märkimisväärse kahju. Kuna hageja on kohustust rikkunud, võib kostja nõuda kahju hüvitamist. Hageja ei täitnud kokkuleppeid nõuetekohaselt sh. tähtaegselt, mille tõttu ei suutnud ka kostja täita kohustusi enda tellija ees. Tellija vähendas märkimisväärselt kostjale makstavat tasu. Kostja peab seda hageja poolt tekitatud varaliseks kahjuks, see on otseselt põhjuslikus seoses hageja kohustuse rikkumisega (viivitusega). Kostja on tasaarvestanud VÕS § 197 alusel enda kahjunõude hageja 32 336,28 eurose nõudega. Tasaarvestuse avaldus on esitatud hagejale 18.12.2018. Eeltoodud põhjusel
puuduvad hagejal nõudeõigused kostja vastu. Kuivõrd kostja ei ole olnud nõude tasumisega viivituses ega ole rikkunud muid kohustusi, ei ole ta kohustatud tasuma viivist, hüvitama kahju ega sissenõudmise kulusid ka siis, kui need nõuded oleksid seaduslikud ja arusaadavad. Kostja palub jätta OÜ Malmerk Klaasium poolt esitatud hagi MVH Project OÜ vastu võla nõudes täielikult rahuldamata ja antud asjaga seotud menetluskulud täielikult OÜ Malmerk Klaasium kanda.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS
3.Kostja väidetav nõue hageja vastu on tekkinud hagejapoolselt töövõtulepingu rikkumisest. Selleks, et hinnata rikkumist peab kostja esitama tõendid lepingu rikkumise kohta. Tõendeid esitatud ei ole. Kostja väidab, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda nõudega 18.12.2018.a tasaarvestusavaldusega. Selleks, et vastastikuseid nõudeid tasaarvestada, peab tasaarvestusavalduses olema märgitud vastastikuste nõuete suurused. Kostja ei ole 18.12.2018. tasaarvestusavalduses märkinud enda nõude suurust. Hageja leiab, et kostja nõude puudumine tasaarvestusavalduses muudab kostja tahteavalduse ilma toimeta dokumendiks, mis ei tekita pooltele õigusi ega kohustusi. Kuna kostja ei ole tõendanud enda tasaarvestuse aluseks olevat nõuet ja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet, siis on hagi rahuldamiseks eeldused olemas. 18.04.2018 KOHTUISTUNG
4.Kohtuistungil jäi hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Naur esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta. Reaalset kahjunõuet kostja hagejale esitanud ei ole. Mingit lepingu rikkumist hageja poolt ei ole olnud. Kostja esindaja Ain Laansalu jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esindaja seletuste kohaselt on kostja poolt tehtud tasaarvestus seotud hagejapoolse rikkumisega. Kostja esindaja esitas taotluse hageja tekitatud kahjunõude kohta tõendite esitamiseks kuni 02.05.2019.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja on esitanud nõude kostja vastu 29.09.2017 töövõtulepingu alusel hageja poolt tehtud töö eest tasumata jäetud töötasu sissenõudmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et pooled sõlmisid 29.09.2017 töövõtulepingu, mille alusel hageja teostas kostja tellimusel Anne tn 57 Maxima kaupluse täisklaas vaheseinte tootmise ja paigaldamise (tl. 7-8). Kostja ei vaidlusta ka hageja poolt kostjale 25.06.2018 ja 13.07.2018 saadetud tööde vastuvõtmise akte (tl. 9-10) ja arvet nr XXX summas 32 336,28 eurot (tl.11).
7.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et vastastikused nõuded on tasaarvestatud ja seega ei ole hagejal nõuet kostja vastu. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei teostanud kokkulepitud töid tähtaegselt, siis sai kostja sellega märkimisväärselt kahju. Hageja ei täitnud kokkuleppeid nõuetekohaselt, mille tõttu ei suutnud ka kostja täita oma kohustusi tellija ees ning tellija vähendas märkimisväärselt kostjale makstavat tasu. Hageja poolt selline lepingu rikkumine on otseselt põhjuslikus seoses kostjale tekkinud kahjuga. Seega kostja tasaarvestas VÕS § 197 alusel enda kahjunõude hageja 32 336,28 euro nõudega. Tasaarvestuse avalduse esitas kostja hagejale 18.12.2018 (tl.14).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse
täitmist. Tulenevalt VÕS § 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tulenevalt eeltoodud seaduse sättest, on tasaarvestuse esmaseks eelduseks, et kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded. Tasaarvestuse avalduse tegemine tagab pooltevahelise suhete selguse ja võimaluse kontrollida tasaarvestuse võimalikkust. Seega saab kostja teha tasaarvestuse avalduse üksnes juhul kui tal on hageja vastu tasaarvestuseks kasutatav nõue. Kohus nõustub siin hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et tal on nõue hageja vastu, mida tasaarvestada. 18.12.2018 tasaarvestusavaldus, mis on ühtlasi kostja vastus hageja nõudele, on kostja poolt sõnastatud järgmiselt. Käesoleval juhul ületab Teie kliendi poolt tekitatud kahju Teie kliendi teoreetilist nõuet, mistõttu esmalt tasaarvestab OÜ MVH Project VÕS § 197 alusel enda kahjunõude Teie kliendi, OÜ Malmerk Klaasium teoreetilise 32 336,28 euro suuruse nõudega. 18.04.2019 kohtuistungil esitas kostja esindaja taotlus, et kohus annaks kostjale tähtaja kahju suuruse tõendamiseks tõendite esitamiseks kuni 02.05.2019. Kohus rahuldas kostja esindaja vastavasisulise taotluse. Nimetatud tähtajaks kostja kohtule oma vastuväiteid tõendavaid tõendeid ei esitanud. 16.05.2019 määrusega kohus määras jätkata antud asjas lahendamist kirjalikus menetluses ja määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 03.06.2019. Nimetatud tähtajaks menetlusosalised oma seisukohti täiendavalt ei esitanud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 200 lg 4 tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, et tõendada enda nõude olemasolu hageja vastu, mida ta tasaarvestamiseks soovis kasutada. Seega ei ole nõuete vastastikuse tasaarvestamise eeldused täidetud ja kostja poolt ebaselge ja tõendamata nõudega tehtud tasaarvestuse avaldus on VÕS § 198 alusel tühine. Hageja nõue kostja vastu ei ole tasaarvestamisega lõppenud.
10.VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töö valmis jaanuaris 2018.a, mille kohta saatis hageja kostjale tööde vastuvõtmise akti 25.07.2018. Tööde vastuvõtmise aktiga edastas hageja kostjale tasumiseks arve nr 163679 summas 32 336,28 eurot, tasumistähtajaga 02.07.2018. Kostja ei ole hageja nõuet sisuliselt vaidlustanud. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 32 336,28 eurot, viivis 1396,22 eurot hagiavalduse esitamise hetkeks, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja kahjuhüvitis 216 eurot ning täiendav viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamises järgnevast päevast põhivõlalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
11.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltevahelises lepingus kokkulepe viivisemäära osas puudus, seega kohaldub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 järgi 8% aastas.
Tasunõue muutus sissenõutavaks 02.07.2018. Hageja nõuab viivist alates 03.07.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.01.2019, summas 1396,22 eurot. Ja täiendavalt TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 216 eurot, mis tekkis kohtuväliselt kostja vastu nõude menetlemisega kantud õigusabikuludest. Hageja on kahju tõendamiseks esitanud Advokaadibüroo Naur ja Pärn 02.01.2019 arve nr XXX summas 259,20 eurot (sh, käibemaks 43,20 eurot) (tl. 16). Arve spetsifikatsiooni on märgitud, õiguslik analüüs MVH nõudele, dok tutvumine, MVH pretensioon, kirjavahetusega tutvumine, kiri kliendile, tõendite komplekteerimine, MVH vastusega tutvumine, kiri. (tl. 15). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtumenetluseelselt kantud kulud õigusabiteenusele on põhjendatud ja mõistlikud. Arvestades kostja vastuväiteid seoses nõude tasaarvestamisega, peab kohus hageja poolt õigusabiteenuse kasutamist kohtuväliselt vaidluse lahendamiseks põhjendatuks. Hageja kahjunõue summas 216 eurot õigusabikuludele on mõistlik. Kostja hageja kahjunõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
13.Arvestades eeltoodud kohtu põhjendusi, rahuldab kohus OÜ Malmerk Klaasium hagi MVH Project OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus mõistab MVH Projekt OÜ-lt Malmerk Klaasium OÜ kasuks välja põhivõla 32 336,28 eurot, viivise 1396,22 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja kahjuhüvitise 216 eurot ning täiendava viivise alates 17.01.2018 põhivõlgnevuselt summas 32 336,28 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hagiavalduses taotles hageja jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. 02.06.2019 esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Advokaadibüroo Naur ja Pärn OÜ Malmerk Klaasium OÜ-le käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot (arvestuses näidatakse ilma käibemaksuta summat, kuna OÜ Malmerk Klaasium saab käibemaksu õigusteenuselt tagasi) järgmiste toimingute eest: -
Hageja palub tsiviilasja raames kantud menetluskuludena kindlaks määrata ja hageja kasuks välja mõista kokku 1576 eurot ja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
16.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
17.Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.
18.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kulunud aega põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtuistungi protokolliga tutvumine, kohtumäärusega tutvumine ja suhtlust kliendiga kohus esindaja ajakulu hulka ei arvesta. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata asja materjalidega tutvumisele kuluvat aega, samuti kliendiga suhtlemist ja talle õigusliku olukorra selgitamist, kuna eelnevalt nimetatu peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.
19.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sõidukulu on hageja lepingulise esindaja poolt esitatud ajalises arvestuses summas 300 eurot ja sõidukuluna 24 eurot. Hagejat esindava advokaadi büroo asub Tallinnas. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-65-13 p 17 märgib, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt
menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega ei määra kohus kindlaks hageja esindaja sõidukulusid ajalises arvestuses sõidule kulunud ajana, vaid loeb põhjendatuks sõidukulud summas 24 eurot, mis on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kütusekulu. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 864 eurot (7 tundi x tunnitasu 120 eurot ja sõidukulu summas 24 eurot). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks (riigilõiv 1000 eurot + esindaja kulud 864 eurot) 1864 eurot, mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab hageja taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.