Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
28.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-19321
Tsiviilasi
XX hagi Nõmme tee 48 KÜ vastu põhikirja punktide 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 seadusega vastuolu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.09.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nõmme tee 48 KÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Arsi Pavelts Kostja/apellant Nõmme tee 48 KÜ (registrikood 80063380), lepinguline esindaja v/adv Alar Urm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2018 otsus.
2.Jätta XX hagi Nõmme tee 48 KÜ vastu põhikirja punktide 6.1.1., 6.1.2. ja 6.1.3 seadusega vastuolu tuvastamiseks läbi vaatamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.12.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub tuvastada kostja põhikirja punktide 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 vastuolu seadusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja omandisse kuulub Nõmme tee 48, Tallinnas asuvas korterelamus asuv korteriomand nr 5. Seega on hageja KÜ liige. Elamus on kokku 58 korteriomandit, millest 45 on korterid ja 13 garaažid. Korteriomandite omanikud jagunevad selliselt, et ühele osale kuulub korter ja garaaž, teisele osale üksnes korter ja kolmandale osale üksnes garaaž. Hagejale kuulub korterelamus korter. Garaažid paiknevad maja all ja moodustavad osa elamust. Garaažide fassaad on osa elamu fassaadist ja elamu katus on katuseks ka garaažidele. 08.06.2016 kostja üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega muudeti põhikirja punkti 6.
3.Uus põhikiri jõustus 03.08.2016 registrisse kandmisega. Kostja uue põhikirja punkt 6.1 sätestab: „6.1 Mitteeluruumist korteriomandite omanikele kohaldatakse KÜ kulude katmisel järgnevaid erisusi: 6.1.1 Nad on vabastatud soojusenergia kulu tasumisest; 6.1.2 Nad on vabastatud üldveekulu tasumisest; 6.1.3 Remondifondi tariifi kohaldatakse neile 50% ulatuses.“ Seega näeb põhikirja punkt 6.1 mitteeluruumist korteriomandite omanikele ette olulised makseerisused: nad on vabastatud soojusenergia ja üldveekulu tasumisest ning remondifondi tariifi kohaldatakse neile 50% ulatuses.
4.Põhikirja muudatuse tagajärjel suurenesid korteriomanike, kellele garaažibokse ei kuulu (sh hageja), kulud garaažiomanikele rakendatud maksevabastuse võrra. Selline mitteeluruumide omanikele soodustuste tegemine ja selle tulemusena teiste korteriomanike kulutuste suurendamine ei vasta headele kommetele, rikub kaasomanike majandamiskulude solidaarsuspõhimõtet ja on vastuolus seaduses sätestatuga (korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõige 1). Hagi eesmärgiks on tuvastada, et põhikirja punktid 6.1.1–6.1.3 on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lõike 2 tähenduses seadusega vastuolus ega kuulu kohaldamisele koosmõjus KÜS § 1 lõikega 2 ja § 151 lõikega 1. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on valesti menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi vaatamata, kuna KÜ üldkoosoleku otsuse vaidlustamise 3kuuline tähtaeg on möödunud ja seadus ei sätesta võimalust esitada tuvastushagi KÜ otsuste või KÜ põhikirja kehtetuks tunnistamiseks. Juhul, kui kohus ei jäta hagi läbi
vaatamata, tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna 08.06.2016 otsuse vaidlustamise nõue on aegunud. Ei ole põhjust, miks hageja ei saanud hagi esitada 3-kuulise aegumistähtaja jooksul. Hageja oli koosoleku juhatajana koosolekul ja hääletas ise ühe vaidlustatud muudatuse poolt.
6.KÜS § 151 lõike 1 järgi tuleb majandamiskulud jaotada eluruumi pindala osatähtsusest lähtuvalt, kuid garaaž ei ole eluruum ja selles puuduvad küttekehad. Garaaži laes on 1,5m isoleeritud toru, mis ongi isoleeritud selleks, et mitte garaaži sooja ära anda. Senine kord, mille kohaselt pidid garaažiomanikud maksma majandamiskulusid nagu oleks garaaži puhul tegemist eluruumiga, oli KÜS § 151 lõikest 1 garaažiomanike kahjuks kõrvale kalduv. Varem kehtinud põhikirja järgi olid kõik KÜ liikmed, olenemata sellest, kas nad omasid korterelamus eluruumi või mitte, kohustatud maksma kütte ja remondifondi kulu nii, nagu nad oleksid eluruumi omanikud. See ei ole õiglane, sest garaažiomanikud peaksid kandma võrdselt kulusid, kuigi nad ei saa hüvesid, mille eest nad maksid. Vaidlustatud otsus muudab ära varem kehtinud ebaõiglase olukorra. Kõik KÜ liikmed, sh hageja hääletasid otsuse poolt. Ainukesena hääletas vastu ühe korteriühistu liikme esindaja Margus Laasi. KÜS § 151 lõike 1 mõte on, et eluruumi ja mitteeluruumi omamisel on oluline vahe – garaažides ei ole kütet, samuti ei saa (üksnes) garaažide omanikud kasutada vett ja kanalisatsiooni, prügivedu, lifte, koristusteenust jne. Isikule, kes on üksnes garaažiomanik, ei ole õiglane panna kulude kandmise kohustust hüvede eest, mida ta ei kasuta ega saagi kasutada.
7.Koosolekust võttis osa 40 liiget, otsuse poolt hääletas 39 liiget. KÜS § 151 lõike 1 viimane lause tähendab, et majandamiskulusid võib jagada eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või mingil teisel viisil, mis on põhikirjas sätestatud. Kostja üldkoosolek on kooskõlas KÜS § 151 lõikega 1 ning § 4 lõigetega 1 ja 2 võtnud vastu otsuse kulude jaotamise viisi kohta, mis on põhikirjas sätestatud ning mille järgi garaažiomanikud ei pea tasuma kütte eest. Garaaž ei ole köetav eluruum, garaažides ei ole küttekehasid ning selle omanikud ei saa eluruumide kütmisest mingit hüve.
8.Põhikirja muudatus on vastu võetud 06.09.2016 üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku otsus on tehtud kooskõlas seadusega, seega on otsus kehtiv ja seaduslik ning oli kehtiv alus põhikirja muutmiseks. KÜ üldkoosolekul on pädevus muuta põhikirja ning otsustada, millisel viisil jaotatakse korterelamus kulusid võimalikult õiglaselt. Garaažide omanikud ei kasuta koridore, lifte, vett ja kanalisatsiooni, küttesüsteemi. Samas on garaažide omanike huvides, et korteriomandi katus ja fassaad oleksid korras. Seega otsustas üldkoosolek, et kõige õiglasem on, kui nemad peavad remondifondi tegema makseid 50% kinnitatud tariifist. Esimese astme kohtu otsus
9.21.09.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tuvastas kostja põhikirja punktide 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 vastuolu seadusega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
10.Pooltel ei ole vaidlust, et: hageja on korteriomandi nr 5 omanik ja kostja liige; elamus on 58 korteriomandit, millest 45 on korterid ja 13 garaažid; korteriomandite omanikud jagunevad selliselt, et ühele osale korteriomanikest kuulub korter ja garaaž, teisele osale üksnes korter ja kolmandale osale üksnes garaaž; garaažid asuvad maja all ja moodustavad osa korterelamust; üldkoosolek võttis 08.06.2016 vastu otsused muuta põhikirja ja kehtestada punktid 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3; üldkoosoleku otsuste
vaidlustamiseks seadustes ettenähtud tähtaeg on möödunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja saab esitada tuvastushagi pärast üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumist ning kas üldkoosoleku otsused on vastuolus seadustega.
11.MTÜS § 7 lõike 2 teisest lausest, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lõikest 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-28-16 punktist 16 tulenevalt leidis kohus, et tuvastushagi esitamine põhikirja vastuolu tuvastamiseks seadusega on võimalik, sest põhikirjasätte vastuolu korral seaduses sätestatuga kohaldatakse seaduses sätestatut, seadusega vastuolus olevatest põhikirjasätetest ei saa kostjal tekkida õigusi ega kohustusi ning sellele osale põhikirjast, mis on seadusega vastuolus, ei saa kostja tugineda. Kuna hageja on ühistu liige, on tal õiguslik huvi antud tuvastushagi esitamiseks, erinevalt LL-st, kes ei olnud kostja liikmeks.
12.Kuivõrd hageja ei esitanud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi MTÜS § 24 lõike 1 alusel, puudub kohtul alus hagi aegumise kohaldamiseks ning kostja taotlusel hagi TsMS § 423 lõike 2 alusel läbi vaatamata jätmiseks. Kuna tuvastusnõude aegumistähtaega seadus ette ei näe, puudub kohtul alus hagi sisulisel läbivaatamisel aegumise kohaldamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks aegumise tõttu.
13.08.06.2016 üldkoosoleku otsusest (t lk 29-30) nähtuvalt võeti kostja üldkoosolekul hääletamise teel vastu otsused, millega muudeti ühistu põhikirja punkti 6. Uue põhikirja punkt 6.1 sätestab, et mitteeluruumist korteriomandite omanikele kohaldatakse KÜ kulude katmisel järgnevaid erisusi – 6.1.1 nad on vabastatud soojusenergia kulu tasumisest; 6.1.2 nad on vabastatud üldveekulu tasumisest; 6.1.3 remondifondi tariifi kohaldatakse neile 50% ulatuses (t lk 8-9). Seega on põhikirja punktidega 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 osa korteriomandi omanike, kelleks on garaažiomanikud, suhtes kaldutud kõrvale kaasomandi suurusele vastava kulutuste kandmise põhimõttest ja vähendatud nende osa majandamiskulude kandmisel.
14.Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 72 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikele 1 märkides, et korteriomandite omanikud saavad kalduda eelnevalt sätestatust kõrvale ainult kõigi korteriomanike kokkuleppel, aga mitte enamuse häältega vastuvõetud otsuste alusel. Koosoleku protokollist nähtuvalt ei olnud kõik korteriomandite omanikud vastuvõetud otsuste poolt, mistõttu ei saanud kohus käsitleda vastuvõetud otsuseid korteriomanike otsusena vormistatud kokkulepetena.
15.KÜS § 151 lõikes 1 on sätestatud kaasomanike majandamiskulude kandmise solidaarsuse põhimõte sõltuvalt neile kuuluva kaasomandi suurusest. Majandamiskulude alla kuuluvad ka soojusenergia, üldveekulu ja remondifondi kulu. KÜS ei erista eluruume mitteeluruumidest ning ühistu kaudu majandatakse ühiselt korteriomandi esemeks olevat kaasomandi osa sõltumata sellest, kas elamus asuvad korteriomandid on elu- või mitteeluruumid. KÜS-i, KOS-i ja AÕS-i koostoimest tuleneb, et KÜS-i mõttes on iga korteriomand eluruum. Kaasomandiga seotud kulutusi tuleb kanda kaasomanikel proportsionaalselt. Kuna garaažid asuvad korteritega samas elamus, puudutab korterelamu kütmine, remontimine jm majandamine ja elamu säilitamine ka garaažiomanikke ning on nende huvides (t lk 7).
16.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-28-11 punktis 11 on märgitud, et KÜS § 151 lõikest 1 tulenevalt võib KÜ põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (Riigikohtu lahend
nr 3-2-1-53-10, punkt 14). Kuna KÜS § 151 lõige 1 võimaldab KÜ põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema KÜ põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. KÜ liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lõige 2.
17.Eelnevast järeldas kohus, et kuigi KÜS § 151 lõige 1 näeb ette võimaluse sätestada ühistu põhikirjas majandamiskulude jaotuse seaduses ette nähtust erinevalt kui eluruumi üldpinna ühest ruutmeetrist lähtudes, ei võimalda see vabastada osa korteriomandite omanikke täielikult või osaliselt majandamiskulude kandmisest ega teha ebaproportsionaalseid soodustusi võrreldes kaasomandi osa suurusega. Seega on KÜ põhikirja punktid 6.1.1–6.1.3 vastuolus KOS § 13 lõikes 1, AÕS § 75 lõikes 1 ja KÜS § 151 lõikes 1 sätestatuga, mistõttu kuulub kohaldamisele KÜS § 151 lõige 1. Järelikult tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
18.Menetluskulud jäid hagi rahuldamise tõttu kostja kanda ja kohus leidis, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
19.18.10.2018 esitatud kaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata.
20.Kohus on eksinud materiaalõiguse ja menetlusõiguse normide vastu. Põhikirjamuudatuste vaidlustamiseks on seaduses ette nähtud kord, mida hageja ei järginud. Seadus ei sätesta võimalust esitada tuvastushagi KÜ otsuste või põhikirja kehtetuks tunnistamiseks. Seadusandja on KÜS § 13 lõikega 3 ette näinud korra, et põhikirja kooskõla või vastuolu seadusega peab hindama kohus ja seni, kuni kohus ei ole üldkoosoleku otsust tühistanud või põhikirja muudatust ei vaidlustatud õigel ajal, kehtib põhikiri kõigile KÜ liikmetele ja on täitmiseks kohustuslik. Ei ole võimalust, et põhikirja punkt on küll vastu võetud ja seda ei ole vaidlustatud, aga sellegipoolest on punkt tühine. Kohus ei põhjendanud seisukohta, miks MTÜS § 23 lõige 2, § 24 lõige 1 ja KÜS § 13 lõige 3 ei kehti ja põhikirjamuudatusi saab tähtajatult vaidlustada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-28-16 punktist 16 sellist järeldust ei tulene. Kohus ei põhjendanud, miks viidatud lahendis antud suunised peaksid kohalduma praeguses vaidluses, kuigi KÜ-de jaoks on seaduses eraldi regulatsioon. Maakohtu otsuse jõustumine tooks kaasa väga suure segaduse KÜ-de juhtimises.
21.Kohus on eiranud KÜ üldkoosoleku pädevust tulenevalt KÜS § 151 lõikest 1. Kohtu järeldus, et põhikirjas ei või ette näha, et garaažiomanikud on küttekulude kandmisest vabastatud, on seadusega vastuolus ja põhjendamata. Kohtu viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-28-11 sellist suunist ei tulene. Riigikohus selgitab, et põhikirjas peab olema selgelt sätestatud, millised kulud jaotatakse seaduses sätestatust erinevalt. Vaidlustatud punktides ongi selgelt sätestatud, et erinevalt jaotatakse kütte, üldvee ja remondifondi kulud. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et majandamiskulude jaotuseks on vaja iga üksiku korteriomaniku nõusolekut. Oleks võimatu leppida kokku kulude jagamise korras eraldi iga KÜ liikmega.
22.Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, kuid ei võtnud seisukohta kahe teise põhikirjapunkti osas (s.o punktid 6.1.2 ja 6.1.3, mis puudutavad vee- ja remondifondi)
ega ole otsust põhjendanud. Samuti ei ole kohus eraldi analüüsinud ega võtnud arvesse kostja argumente, miks on põhjendatud garaažiomanike üldvee- ja küttekulude tasumisest vabastamine ja väiksem remondifondi makse. Kohus on põhjendamatult sekkunud KÜ diskretsiooni ja teinud arusaamatu ning seadusevastase lahendi. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 657 lõike 3 järgi, kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. Apellatsioonkaebuses on kostja palunud esimese alternatiivina tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi läbi vaatamata, seega kuulub kaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtukui apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
25.TsMS § 3 lõike 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eeltoodust tuleneb, et õiguskaitsevahendi valik peab tulenema seadusest ja isiku, kes on kohtusse pöördunud, õigusi või huve on eeldatavalt rikutud. Hageja on valinud oma eeldatavalt rikutud õiguste kaitseks tuvastushagi esitamise ja palunud kohtul tuvastada kostja 08.06.2016 üldkoosolekul muudetud põhikirja punktide 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3, millega nähakse ette KÜ majandamiskulude kandmisel erisused mitteeluruumidest korteriomandite omanikele, vastuolu seadusega.
26.TsMS § 368 lõige 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada soovib (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-13, punkt 13). Hageja peab põhistama oma isiklikku õiguslikku huvi õigussuhte koheseks tuvastamiseks kostja suhtes. Tuvastushuvi on olemas juhul, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni ja toob kaasa vajaduse asjas selgust saada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastushagi alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Lihtsalt õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid hageja peab põhjendama, miks just tuvastushagi on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend. Kui tuvastushagiga saavutatav eesmärk on kahtluse all, sest ei ole kindel, kas pooled lahendist vabatahtlikult kinni peavad, tuvastushuvi puudub. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (TsMS § 371 lõike 2 punktide 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 või 2 alusel). Reeglina on mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-06, punkt 16).
27.Hageja on selgitanud, et temal kui KÜ liikmel on huvi tuvastada, milline õigussuhe kehtib tema ja KÜ vahel, seega on vaidluse esemeks küsimus õigussuhte olemasolust või puudumisest TsMS § 368 lõike 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
käesolevas asjas tegemist küsimusega õigussuhte olemasolust või puudumisest hageja ja kostja vahel – asja materjalide põhjal ei ole vaidlust pooltevahelise (KÜ ja tema liikme vahelise) õigussuhte kui sellise olemasolus. Täiendavalt on hageja leidnud, et tuvastushagi esitamine on võimalik, kuna põhikirjasätte vastuolu korral seaduses sätestatuga kohaldatakse seaduses sätestatut ning et seadusega vastuolus olevatest põhikirjasätetest ei saa kostjal tekkida õigusi ega kohustusi ning sellele osale põhikirjast, mis on seadusega vastuolus, ei saa kostja tugineda. Eeltoodust nähtuvalt on hageja eesmärgiks hagi esitamisel sisuliselt tuvastada tema õigus lähtuda KÜ-le majandamiskulude tasumisel seaduses sätestatud regulatsioonist, kuna põhikirjas sätestatud kulude kandmise kord on hageja hinnangul seadusega vastuolus. Kolleegium ei nõustu, et kostja põhikirja võimalik vastuolu seadusega on küsimus pooltevahelise õigussuhte sisust, mille tuvastamise vastu saaks hagejal olla TsMS § 368 lõike 1 mõistes eraldiseisev õiguslik huvi. Nimelt tuleneb MTÜS § 7 lõike 2 teisest lausest, et kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Viidatud norm tähendabki seda, et kui hageja hinnangul on põhikirja muudatusega sätestatud kulude tasumise kord seaduses sätestatuga vastuolus, on hagejal MTÜS § 7 lõike 2 teisest lausest juhindudes õigus lähtuda kostjale kulude tasumisel seaduses sätestatust. Seega tuleneb seadusest hageja õigus tugineda seadusega vastuolus oleva põhikirja puhul seaduses sätestatud regulatsioonile ning vastava õiguse tuvastamiseks ei ole võimalik ega vajalik esitada eraldiseisvat hagi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja põhjendanud oma õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks (st hageja põhjendus ei ole asjakohane) ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel hagejal õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata.
28.Täiendavalt selgitab kolleegium, et kui hageja leiab, et ta on seadusega vastuolus oleva põhikirjapunkti alusel juba tasunud KÜ-le majandamiskulusid ülemäära, on tal õigus nõuda alusetult makstu tagastamist, mh esitada KÜ vastu konkreetne sooritushagi või tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas hagi kohustuse puudumise tuvastamiseks. Sellisel juhul tuleb kohtul hagi aluseks oleva asjaoluna mh tuvastada põhikirja asjassepuutuvate punktide võimalik vastuolu seadusega.
29.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja jätab hagi läbi vaatamata, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele.
30.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lõike 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust, juhindub kolleegium menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-142-15 (punktid 19–22) TsMS § 174 lõigetele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lõikest 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu Indrek Soots /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.