Soojatehnik OÜ hagi Finesta Baltic OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Karmer Estek (registrikood 10954249, pankrotis) pankrotimenetluses summas 48 166,66 eurot.
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja: Soojatehnik OÜ (registrikood 11437183, aadress: Mõisa tn. 5, Suislepa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 69703), seaduslik esindaja R L (e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja v/adv Helmeri Indela (e-post: [email protected]) Kostja: Finesta Baltic OÜ (registrikood 11516178, aadress: Tartu mnt 84a-45, 10112 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja v/adv Maksim Greinoman (epost: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
11.06.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub tunnustada oma nõuet OÜ Karmer Estek (pankrotis) pankrotimenetluses summas 48 166,66 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu (I järgu) nõudena. Hageja nõue tuleneb võlgnikuga 21.03.2013 sõlmitud laenulepingust. Hageja andis võlgnikule üle 40 000 eurot sularahas, mille kohta vormistati kassa väljamineku order. Laenu tagastamise tähtaeg oli 23.07.2017. Laenu tagatiseks on seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 40 000 eurot kinnistutele registriosa nr XXX ja nr XXX (1/2 kaasomandi osa OÜ O ). Nõue on tagatud pandiga. Laenusaaja ei ole tänaseni laenu tagastanud. Hageja esitas tähtaegselt 04.05.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 48 166,66 eurot. 31.05.2018 toimus pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Koosoleku protokolli kohaselt esitas võlausaldaja Finesta Baltic OÜ hageja nõudele täies ulatuses vastuväite. 29.06.2018 loovutas M T OÜ (registrikood XXX) nõude koos tagatistega Soojatehnik Osaühingule (registrikood 11437183). Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on veendunud, et 2013.a sõlmitud laenuleping on näilik ja rahatu ning tegelikkuses pole laenu antud. Kostja leiab, et näiliku laenulepingulise suhte näitamise (ja väites, et O on võlgu laenusumma) eesmärgiks on rikastuda pankrotipesa arvelt, teiste pankrotivõlausaldajate sh hageja kahjuks ja saada kontroll pankrotipesa üle. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja kuulanud pooled ära ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on
kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 järgi rahuldatakse pankrotimenetluses nõuded järkude kaupa, sh esmalt pandiga tagatud nõuded ja seejärel pandiga tagamata nõuded.
5.Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.Kostja vastuväite kohaselt nõuab hageja nõude tunnustamist pandiga tagatud (I järgu) nõudena põhjendusel, et laen on tagatud hüpoteekidega. Nõudeavalduse aluseks on 21.06.2013 sõlmitud laenuleping, mille tagatiseks on seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 40 000 eurot kinnistu registriosadesse nr XXX (ühisomanikud T M ja J M ) ja nr XXX (1/2 kaasomandi osa OÜ O , tlk 91-92). Vaatamata nõudeavalduses märgitule, toimus nõuete kaitsmise koosolekul nõude kaitsmine üksnes osas, mis on tagatud registriosa nr XXX hüpoteegiga. Registriossa XXX kantud kinnisasi ei kuulu OÜ-le O ja seega väidetava nõude väidetav tagatis hüpoteegiga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Seega ei saa hageja PankrS § 106 lg 1 alusel nõuda registriosa nr XXX hüpoteeki puudutavas osas nõuda kohtus nõude tunnustamist.
8.Kohtu tuvastatud vaidlustamata asjaolud: 1) Harju Maakohtu 24.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18186 kuulutati välja Karmer Estek OÜ pankrot; 2) Hageja esitas tähtaegselt 04.05.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 48 166,66 eurot; 3) Kostja esitas 31.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite hageja nõudele kui ka nõude rahuldamisjärgule; 4) 29.06.2018 M T OÜ teade nõude loovutamisest hagejale; 5) Hagi nõude tunnustamiseks on esitatud tähtaegselt 02.07.2018.
9.Hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmis hageja võlgnikuga laenulepingu 21.06.2013 ning andis võlgnikule seejärel üle 40 000 eurot sularahas, mille kohta vormistati kassa
väljamineku order. Laenu tagastamise tähtaeg oli 23.07.2017. Võlgnik ei ole laenu tagastanud.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on võlgniku vastu 48 166,66 euro suurune nõue, mis tuleneb 21.06.2013 laenulepingust (edaspidi ka laenuleping). Kostja vastuväite kohaselt on laenuleping näilik ja rahatu ning tegelikkuses pole laenu antud.
11.Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja vastuväide hageja nõudele 48 166,66 eurot on sisuliselt põhjendatud. Riigikohtu lahendist 3-2-1-95-11 tulenevalt (p 11 ja 12) on nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Samuti tuleneb Riigikohtu lahendist 3-2-1-72-06 (p 11), et olukorras, kus puudub võlgnevus (kohustus), mida pooled oleks saanud vormistada laenulepinguna VÕS § 396 lg 2 järgi, võib õigustatud isik nõuda TsMS § 368 lg 1 järgi laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamist. Kohtu hinnangul tähendab laenulepingu näilikkuse tõendamine negatiivse asjaolu (laenulepingu rahatuse) tõendamist, millisel puhul on tegemist jagatud tõendamiskoormisega (vt ka Riigikohtu 3-2-1-64-12 p 16). Sellisel juhul tuleb laenulepingu rahatusele tugineval poolele (käesoleval juhul kostjal) omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks põhistada (teha usutavaks TsMS § 235 mõttes), et nõude esitanud isikul (käesoleval juhul hageja) ei pruugi nõuet olla, misjärel on hageja kohustus tõendada, et tal on võlgniku vastu sissenõutav nõue.
12.TsÜS § 89 lg 1 ja 2 kohaselt näiliku tehingu puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine.
13.Hageja on kohtule esitanud 21.06.2013 sõlmitud laenulepingu, mille punkt 1.1 kohaselt hageja (endise nimega M T OÜ) andis võlgnikule laenu summas 40 000 eurot (tlk 12-13). Kostja põhistuse kohaselt on laenuleping võltsitud ega too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostjate väidet selle kohta, et laenuleping ei ole koostatud aastal 2013 nagu väidab hageja, vaid oluliselt hiljem, kinnitab asjatundja T S 08.08.2018 koostatud arvamus (tlk 42 jj). Kostja küsis asjatundja T S arvamust laenulepingu võimaliku võltsingu kohta. Laenulepingu dokumendil on märgitud laenulepingu sõlmimise aeg ja asukoht: „21. juuni 2013.a. Tallinnas“. Asjatundja jõudis seisukohale, et faili metaandmete kohaselt on fail loodud 5. septembril 2017, mitte 2013 (asjatundja seisukoht, tlk 43 pöördel). Lisaks toob asjatundja esile, et faili sisu muudeti veel 06.09.2017 ning 08.05.2018 salvestati fail isiku O E poolt uude kohta. Täiendavalt märgib kostja, et O E oli hageja eriõiguseellase M T OÜ nõustaja seoses OÜ Or pankrotimenetlusega. O E elektronposti aadress on XXX (tlk 52). Erinevalt hageja väidetest ei saa laenuleping olla koostatud 2013.
aastal nagu hageja väidab. Laenuleping hoopis koostati kuu aega enne täitmisavalduse esitamist, so 05.09.2017. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et hagi Lisa 3 skaneeritud laenuleping (tlk 12-13), on identne käekirjaliselt allkirjastamata laenulepinguga (tlk 4-5), kuid hagile lisatud digiallkirjade kinnituslehel doc vormingus kannab nimetust „laenuleping II O ja K M “ (tlk 8). Seega on laenulepingu osapoolteks hüpoteegipidaja, võlgnik ja K M . Samuti võib eeldada, et 21.06.2013 on sõlmitud vähemalt kaks laenulepingut. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et tõendatud ei ole, et hageja nõue tuleneb kehtivast laenulepingust.
14.Kostja väite kohaselt hiljem koostatud laenuleping on vastuolus 4 aastat varem sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingutega. Kostja väidet tõendab kohtule esitatud 21.06.2013 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping, mille p 2.2.1. kohaselt tagati hüpoteegiga nõuded, mis tulenesid „Hüpoteegipidaja, K M , isikukood XXX, ja OÜ O [...] vahel 21.06.2013 sõlmitud laenulepingust nr. 1/6/2013 (tlk 55). Seega notariaalses hüpoteegi seadmise lepingus mainitakse teist lepingut, mis on küll sama kuupäevaga, kuid kannab lepingu numbrit 1/6/2013. Hüpoteegi seadmise lepingust nähtub, et laenulepingu poolteks on hüpoteegipidaja OÜ M T , abikaasad T M ja J M ning OÜ O . Hagile lisatud laenulepingu poolteks on üksnes M T OÜ ja OÜ O (tlk 12). Laenulepingu järgi ei ole laenulepingu pooleks K M . Lisaks hüpoteegi seadmise lepingust nähtub, et laenulepingu number nr on 1/6/2013, kuid hagile lisatud laenulepingul numbrit ei ole (tlk 12). Seega on laenuleping vastuolus 2013.a hüpoteegi seadmise lepingus kirjeldatud laenulepingu tingimustega. Järelikult pankrotivõlgnikule kuuluva hoonestusõiguse mõttelisele osale (registriosa nr XXX ) seatud hüpoteek hagi aluseks olevat laenulepingut ei taga.
15.Hageja poolt esitatud väidetava laenulepingu ja hüpoteegilepingu sõlmis K K , kes esindas OÜ-d M T volikirja alusel. Kostja märgib, et hageja pole esitanud K K volikirjasid, mille alusel saaks tuvastada K K volituste ulatust ja kehtivust. Kostjaga kui juriidilise isikuga laenulepingu sõlmimise tunnustamiseks tuleb tuvastada, kes võis kostja nimel sellise lepingu sõlmida. Juriidiline isik saab lepinguid sõlmida üksnes esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib tuleneda seadusest või olla antud tehinguga (volitus) (TsÜS § 117 lg 2). Kostja kui juriidilisest isikust osaühingu seaduslikuks esindajaks kostja suhetes teiste isikutega on juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 1, äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1). Volituse osaühingu nimel tehingu teha saab samuti anda juhatuse liige. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
16.Kohus selgitab, et hüpoteegi seadmise leping sõlmiti notar L M juures (tlk 53) ja notari ülesanne tehingute tõestamisel on lisaks lepingute vormistamisele ja nõustamisele ka erinevate kontrollide teostamine. Esindusõiguse tuvastamisel kontrollib notar volikirja sisu eesmärgiga teha kindlaks, kas selle alusel on võimalik esindaja poolt taotletud tehingut vormistada. Seega tuleb notaritel võltsingutest tekkivate kahjude ärahoidmiseks sageli volikirjade ja muude dokumentide ehtsust kontrollida. Järelikult on notar hüpoteegilepingu
tõestamisel K K esindusõigust kontrollinud. Lisaks on hageja esitanud notariaalselt tõestatud volikirja (tlk 128), milles M T OÜ on 18.12.2012 andnud K K üldvolituse M T OÜ esindamiseks kehtivusega 5 aastat. Seega on K K volitus esindada M T OÜ-d ning sõlmida viimase nimel ka tehinguid. K K 18.12.2012 väljastatud volikirjast (tlk 128) nähtuvalt on notar tehingu tõestamisel kontrollinud ka T K volituste olemasolu. Seega puudub alus kahelda T K volitustes esindada M T OÜ-d K K le 18.12.2012 volikirja väljastamisel.
17.Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kehtivat laenulepingut. Isegi kui oletada, et laenuleping on kehtiv, siis hageja ei ole tõendanud laenuraha andmist.
18.Hageja esitas laenuraha väljavõtmist kinnitava tõendina kassa väljamineku orderi (tlk 7). Hageja väidab, et M T OÜ esindaja andis sularaha XXX ruumides võlgniku seaduslikule esindajale üle ning tehingu kinnitamiseks jäi M T OÜ-le allkirjastatud kviitung. Kostja vastuväite kohaselt pole hageja tõendanud, et pankrotivõlgnik ka tegelikult sai 40 000 eurot. Kohus nõustub kostja märgituga, et kassa väljamineku order ei tõenda laenu andmist. Kassaorder on oluliste puudustega. Orderilt on puudu: orderi number; dokumendi number ja tabeli number, info milliselt korrespondeerivalt kontolt või allkontolt raha väljavõeti (ehk kelle pangakontolt on raha pärit), summa andja direktori (ehk juhatuse liikme) ja raamatupidaja allkirjad ja täpne määratlus, kellele väidetavalt 40 000 eurot välja anti. Orderis on reale ees- ja perekonnanimi kirjutatud: „Välja anda M T oü [...]“. Seega võib järeldada, et orderi kohaselt maksti 40 000 eurot välja M T OÜ-le, mitte pankrotivõlgnikule.
19.Kuna laenulepingu pooleks oli juriidiline isik, pidi laenu andmine kajastuma hageja raamatupidamisdokumentides ja majandusaasta aruannetes. Riigikohus on asunud seisukohale 02.10.2002 kohtuotsuses nr 3-3-1-40-02 punktis 7, et kassarvestus peab võimaldama sularaha jäägi tuvastamist iga päeva lõikes. M T OÜ ja OÜ O 2013. a majandusaasta aruannetest ei ilmne, et M oleks 40 000 eurot sularaha väljastanud ja laenu andnud ning O oleks laenu võtnud ja 40 000 eurot sularaha saanud. RPS sätete § 4 p 1-4; § 15 lg 1; § 16 p 7 ja p 8 järgi on ettevõtjad kohustatud majandusaasta aruandes õigesti ja õiglaselt kajastama ettevõtte majandustegevust, sh rahavoogusid (RPS § 19 jj). O ja M 2013 majandusaasta aruannete järgi 40 000 euro laenamist ei toimunud. M 2013.a rahavoogude aruandest samuti ei ilmne, et ettevõtte oleks 40 000 eurot sularahas laenu andnud (tlk 63, aruande lk 6, „Rahavood finantseerimistegevusest“). Kui O said 2013. a laenu, siis pidi see ka kajastuma O majandusaasta aruandes märgitud artikli „Raha“ suurenemises. O 2013. a majandusaasta aruande järgi sai O juurde vaid 6139 eurot, mitte 40 000 eurot (tlk 77, aruande lk 4). Eelnevale tuginedes on kostja veendunud, et laenu ei väljastatud ja hageja esitatud kassa order on võltsitud.
20.Kostja väitel M 2012 majandusaasta aruande (tlk 57 jj) kohaselt oli M seisuga 31.12.2012 summas 571 eurot (raha pangakontol või sularaha kassas), mis ei ole piisav 6 kuud hiljem 40 000 euro välja maksmiseks. Samas O ei olnud objektiivset vajadust laenu võtta. O puhul oli tegemist reaalses majandustegevuses osaleva ja kasumliku ettevõttega. O 2013. a majandusaasta rahavoogude aruande järgi võtsid O laenu summas 0 eurot (tlk 79 pöördel).
O 2012. a majandusaasta aruande kohaselt oli O 2012. a müügitulu 389 962 eurot, millest kasum moodustas 20 026 eurot . Kusjuures ettevõttel oli raha 6139 eurot ning nõudeid ja ettemakseid kokku koguni 254 408 eurot (tlk 84, aruande lk 5). Seega ei olnud O puhul tegemist ettevõttega, kellel eksisteerinuks laenuvajadus. O oli reaalselt tegutseva ja kasumliku ettevõttega. Seega väidetaval laenulepingul puudub mõistlik majanduslik eesmärk.
21.Kohus leiab, et kuivõrd M T OÜ ja OÜ O majandusaasta aruannete järgi ei toimunud laenu andmist ja kassaorder on näilik (näilikkusele viitavad puudused kassaorderis endas), siis ei ole hageja tõendanud võlasuhte olemasolu ja laenu andmist. Riigikohus on asunud seisukohale 20.03.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-14-61508 punktis 23, et „kviitung/arve“ ...ei loo laenulepingu sõlmimise eeldust/.
22.Kohus on seisukohal, et hageja muutlikud väited laenu olemuse kohta viitavad sellele, et hageja väited ei ole tõesed. Erinevalt hagiavalduses toodule, milles hageja väidab, et nõue on tagatud hüpoteegiga ja palub nõude tunnustamist I järgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1), siis kohtuistungil hageja ütluste järgi ei ole laenuleping hüpoteegiga tagatud ja tegemist on II järgu nõudega (vt 11.06.2019 istungiprotokoll). Hageja möönab 03.06.2019 vastuses (tlk 96 jj), et on varasemalt ekslikult märkinud, et laenulepingust tulenevaid nõudeid tagab võlgnikule kuuluvat hoonestusõigust koormav esimese järjekoha hüpoteek hüpoteegisummaga 40 000 eurot kinnistu. Hageja põhjendab, et on pankrotimenetluses nõudeavalduse koostamisel eksinud ning nõue ei ole tagatud pandiga.
23.Kohus leiab, et hageja seisukohad on olnud menetluse vältel vastuolulised, väites, et ta on eksinud ja et nõue ei ole tegelikult pandiga tagatud. Samas on hageja OÜ M T 29.06.2018 nõude loovutamisel teatanud, et ta on nõude täies ulatuses koos tagatistega loovutanud S Osaühingule (tlk 14). Lisaks on ajutine pankrotihaldur võlgniku varana mh viidanud, et võlgnikule kuulub 1⁄2 hoonestusõigusest kinnistul asukohaga XXX, mida koormab hüpoteek summas 40 000 eurot M T OÜ kasuks (tlk 117 aruanne). Kohtul puudub alus kahelda erapooletu pankrotihalduri aruandes tooduga, arvestades siinjuures, et haldur on koostanud aruande 22.01.2018, so enne hageja nõudeavalduse esitamist 04.05.2018 OÜ K E pankrotimenetluses. Hageja vastuolulised väited on tõendamata.
24.Kuna tuvastamata on kehtiva laenulepingu olemasolu ja laenu andmine kostjale, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
27.TsMS § 178 lg a sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.