Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) hagi O G vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
18 092,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Lea Pau (e-post: [email protected]); Kostja: O G (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx; registreeritud elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ, asukoht Punane 16-507, Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt O G hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja 18 092,55 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja O G kanda. Välja mõista kostjalt O G hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskuluna riigilõiv 750 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus
2-19-5204 menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) esitas 03.04.2019 Harju Maakohtule hagi O G (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 18 092,55 eurot
2.Hagiavalduse kohaselt põhjustas 29.05.2016 T K sõidukiga xxxx registrimärgiga xxxx xxxx liiklusõnnetuse, kus sõidukijuht sõitis teelt välja vastu kivi. Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi sõiduki juht ja kaasreisija. Hageja esitas toimunud liiklusõnnetuse toimumise tõendina politsei vastuse hageja päringule, kus kinnitatakse sõidukiga xxxx registrimärgiga xxxx liiklusõnnetuse toimumist, ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõtet politseis registreeritud liiklusõnnetuse andmete kohta.
3.Liiklusregistri andmetel oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel 29.05.2016 sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx omanikuks O G, mille kinnituseks esita hageja väljavõtte liiklusregistrist. Väljavõtte esimesel pildil on sõiduki andmed, mis muudeti registris seisuga 06.05.2016, kui kostja sõiduki omanikuks registris sisse kanti, ja teisel pildil on sõiduki omaniku andmed, mis avanevad, kui esimesel vaatel klõpsata nuppu „Omanik“. Kostja müüs sõiduki 26.05.2016 T Kele (müügilepingus on kostja endine nimi O P). Kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkeks ei olnud liiklusregistris omanikukannet muudetud ning registrijärgseks omanikuks oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel endiselt kostja. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel 29.05.2016 puudus sõiduki xxxx registrimärgiga xxx suhtes kehtiv liikluskindlustuse leping, viimane liikluskindlustuse leping nr R600185062 oli sõlmitud kehtivusega 25.04.2016-24.05.2016.
4.Kostja sõidukiga põhjustatud liikluskahju kohustus liikluskindlustuse seaduse § 36 lg 2 alusel viimase liikluskindlustuse lepingu järgse kindlustusandjana hüvitama hageja (hageja esitas sõiduki kehtiva kindlustuskatte otsingu vastuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist).
5.Hageja on hüvitanud kostja sõidukiga tekitatud liikluskahju kokku summas 18092,55 eurot, sh: T Ke ravikulud 474,75 eurot vastavalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 07.06.2016 müügiarvele nr MAR1611944, välja makstud hageja poolt 14.06.2016; V Pi ravikulud 12585,77 eurot vastavalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 07.09.2016 müügiarvele nr MAR1612238, välja makstud hageja poolt 09.09.2016; V Pi ravikulud 1917,78 eurot vastavalt SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse 18.07.2016 arvele nr 540, välja makstud hageja poolt 21.07.2016; V Pi ravikulud 397,07 eurot vastavalt SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse 22.04.2017 arvele nr 54424, välja makstud hageja poolt 25.05.2017; V Pi ravikulud 117,18 eurot vastavalt Eesti Haigekassa 23.09.2016 nõudeavaldusele nr 5-2/25749, välja makstud hageja poolt 09.11.2018; V Pi mittevaralise kahju hüvitis 2600 eurot, hageja otsus 01.11.2018, välja makstud hageja poolt 09.11.2016. Hageja esitas kostjale 26.04.2018 tagasinõude selleks ajaks välja makstud kindlustushüvitiste nõuetes kogusummas kokku 15375,37 eurot, maksetähtpäevaga 10.05.2018. Kostja võttis hagejaga ühendust ja keeldus nõuet tasumast, tuues põhjenduseks, et ta oli sõiduki liiklusõnnetuse toimumise hetkeks maha müünud.
2-19-5204
6.Hageja leiab, et tal on tagasinõudeõigus kostja vastu tulenevalt LKindS § 55. LKindlS § 52 esimese lause kohaselt on kindlustusandjal või fondil õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju. Vastavalt LKindlS § 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 on kindlustuskohustus liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isikul. Liiklusregistri andmetel oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx omanik kostja. Sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx viimane liikluskindlustuse poliis enne liiklusõnnetust lõppes 24.05.2016 ehk 5 päeva enne 29.05.2016 toimunud liiklusõnnetust. Kuna sõiduk xxxx registrimärgiga xxxx osales ilma kehtiva liikluskindlustuse lepinguta liikluses ning põhjustas liiklusõnnetuse, siis ei peetud kinni LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keelust, mille kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
7.Hageja märgib, et kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli liikluskindlustuse leping lõppenud, õnnetus toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning sõidukiga osaleti keeldu rikkudes liikluses, on täidetud LKindlS § 55 eeldused tagasinõude esitamiseks, mistõttu on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kostja kui kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu. Asjaolu, et kostja oli sõiduki liiklusõnnetuse toimumise hetkeks võõrandanud, et muuda LKindlS § 7 lg 1 toodud kindlustuskohustust kostja suhtes kehtetuks. Kostjal oli võimalus ja kohustus tagada kehtiva liikluskindlustuse lepingu olemasolu, kuni uus omanik sõiduki oma nimele registreerib. Samuti oli kostjal võimalik teavitada liiklusregistrit koheselt sõiduki müümise järgselt võõrandamisest, kuid kostja tegi seda alles 17.06.2016. Sõiduki müümisel on endisel omanikult kohustus jälgida, et tema kindlustuskohustus on täidetud kuni omanikuvahetuseni registris ning kindlustusega seonduv tuleb ostjaga kindlasti läbi rääkida. Näiteks on võimalik müügilepingusse lisada ostjale kohustus tagada kehtiv liikluskindlustus alates sõiduki müügilepingu sõlmimisest.
8.Hageja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2018 lahendile (jõustunud 12.12.2018, kui kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse) tsiviilasjas nr 2-17-10189, mille p 11 kohaselt ei pea LKindlS § 55 kohaldamiseks sõidukiga liikluses osalema kindlustuskohustusega isik (ehk tolles vaidluses sõiduki eelmine omanik, kes oli sõiduki võõrandanud, kuid liiklusregistris oli omanikukanne muutmata); samuti ei pea viimast kehtivat lepingut olema sõlminud registrisse kantud omanik. Seega on ringkonnakohus leidnud, et olukorras, kus liiklusregistris on sõiduki omanikuna märgitud isik, kes ise reaalselt ei oma sõiduki üle tegelikku valdust, on jätkuvalt kindlustuskohustusega isik LKindlS mõistes ning kindlustusandjal on õigus selle isiku vastu esitada tagasinõue LKindlS § 55 alusel.
9.Kostja ei ole hageja tagasinõuet tähtaegselt tasunud. Kostja vastu esitatud nõude tähtaeg oli 10.05.2018. Kostja pole nõuet tasunud ning kuna kostja on selgesõnaliselt keeldunud tagasinõuet rahuldamast, on hageja otsustanud pöörduda kohtu poole. Hageja palub jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kõik hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas 01.05.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja hagi ei tunnista. Hageja väidab oma hagiavalduses p 1.2, et liiklusõnnetuse toimumise hetkeks ei olnud liiklusregistris omanikukannet muudetud ning registrijärgseks omanikuks oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel endiselt kostja. Kostja arvab, et sõiduauto omandiõiguse
2-19-5204 üleminek müüjalt ostjale toimub ostu-müügilepingu sõlmimisel, mis oli allkirjastatud mõlema poole poolt (kostja ja ostja T K) ning sellisel viisil ostu-müügileping jõustub poolte allkirjastamise hetkest. Lähtudes sellest pole ametlikult kostja müüdud sõiduauto omanik selle müümise hetkest.
11.Kostja jaoks jääb arusaamatuks, millisele seadusele vastavalt leiab hageja, et sõiduki müümisel on endisel omanikult kohustus jälgida, et tema kindlustuskohustus on täidetud kuni omanikuvahetuseni registris ning kindlustusega seonduv tuleb ostjaga kindlasti läbi rääkida. Näiteks on võimalik müügilepingusse lisada ostjale kohustus tagada kehtiv liikluskindlustus alates sõiduki müügilepingu sõlmimisest. Kostja arvab, et ostetud sõiduauto maanteeametis registreerimine on lihtsalt protseduur sõiduauto kasutusõiguse saamiseks, mida on uus omanik kohustatud maanteeametis tegema, selle juures kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et seadus ei sätesta kindlat aega, mille jooksul peab vana või uus sõiduauto omanik registreerima sõiduauto. Kostja müüs sõiduauto T Kele ja sõiduauto uus omanik ei teostanud omandatud sõiduauto registreerimist ja sel viisil uus omanik ei täitnud eeskirju, mis on seotud kõrgendatud ohu allika kasutamisega, mis eeldab administratiivse vastutuse esinemist kõikide transpordivahendite registreerimise eeskirjade rikkumise eest.
12.Kostja arvab, et asja omandiõiguse tekkimise hetk on lepingu järgselt, asja üleandmise hetk, kui ei ole teisiti sätestatud seaduse või lepinguga. Teisiti – see on liikumatu vara. Sellisel juhul omandiõigus tuleb registreerida maanteeametis. Lähtudes ülalpool väljatoodust on kostjal ja ostjal allkirjastatud mõlema poole poolt ostu-müügileping, siis omandiõigus tekib sõiduauto suhtes selle üleandmise hetkest uuele omanikule ostu-müügilepingu alusel. Sellisel viisil taotleb kostja kolmanda isiku ostja T Ke asja juurde lisamist, kuna just tema süül olid tekitatud kehalised vigastused temaga kaasreisinud isikule avarii päeval. Nii ka ostjale endale. Kuna just 29.05.2016 oli roolis sõidukiga xxxx registrimärgiga xxxx xxxx oli liiklusõnnetus, kus sõidukijuht T K sõitis teelt välja vastu kivi. Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi sõiduki juht ja kaasreisija.
13.Kostja ei vaidle vastu, et liikluskindlustuse poliis lõppes 24.05.2016 ja kostja ei sõlminud uut liikluskindlustust, kuna sõiduautoga. xxxx registrimärgiga xxxx kostja ei liikunud alates 25.05.2016 ja sõiduauto oli maja ees ja sellel oli müügikuulutus. Ja samuti juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et seaduses pole määratud kindlat aega, mille jooksul müüja või ostja peab sõiduauto võõrandamisel sõiduauto ümber registreerima. Kostja juhib tähelepanu sellele asjaolule, et 26.05.2016 ostu-müügileping T Kega oli sõlmitud ja allkirjastatud kostja elukoha järgi xxxx ja ostja oli teadlik, et sõiduautol ei olnud liikluskindlustust. Ostjale T Kele olid edasi antud sõiduauto võtmed ja tehniline pass. 27.05.2016 T K võttis auto ära. Sellisel viisil võib tulla järeldusele, et juht istus teadlikult sõiduauto rooli, teades, et sõiduauto pole ümber registreeritud ja, et sõiduautol ei ole liikluskindlustust. Just ostja hooletuse tõttu, kes ei tulnud toime sõiduauto juhtimisega, tekitades vigastusi endale ja tervisekahjustusi kaasreisijale. Sellisel viisil, kahju hüvitamise ostjale endale ja tema kaasreisijale peab hüvitama T K nagu kolmas isik antud asjas.
14.Kostja tuletab meelde, et sõiduauto oli müüdud uuele omanikule ja kahju hüvitamise nõude vastavalt LKindlS § 55 peab kandma kolmas isik, kuna just kolmas isik on ostumüügilepingujärgne omanik ja just kolmas isik ei tulnud asjas mitte märgitud põhjustel toime sõiduauto juhtimisega tekitades varalist ja mittevaralist kahju endale ja sõiduautos olnud kaasreisijale avarii päeval 29.05.2016. Kostja ei näe antud menetluses võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kuna kostja ei tunnista hagi ja arvab, et esitatud hagi kahju hüvitamiseks kostjalt suuruses 18 092 eurot on esitatud alusetult.
15.20.05.2019 menetlusdokumendis täpsustas kostja, et taotleb lähtudes TsMS § 216 kolmanda isiku T K menetlusse kaasamist, kuna 26.05.2016 ostu-müügileping T K ́ega oli sõlmitud ja allkirjastatud kostja elukoha järgi xxxx ja ostja oli teadlik, et sõiduautol ei olnud
2-19-5204 liikluskindlustust. Kostja märgib, et T K ei tulnud toime sõiduauto juhtimisega, tekitades vigastusi endale ja tervisekahjustusi kaasreisijale. Sellisel viisil, kahju ostjale endale ja tema kaasreisijale peab hüvitama T K. Kostja taotles kostja T Ke kaasamist menetlusse kui kolmanda isikuna, kes astub tsiviilasja asja nr 2-19-5204 võlaõiguslikusse suhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Kostja palus kohut vabastada O G kahju hüvitamise kohustusest hagejale suuruses 18 092 eurot.
16.24.05.2019 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse kaasata tsiviilasja nr 2-195204 menetlusse kolmanda isikuna T K uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Nimetatud kohtumäärust ei vaidlustatud ja kohtumäärus on jõustunud.
17.26.06.2019 menetlusdokumendis jäi kostja oma seniste seisukohtade juurde, märkides, et müüs sõiduauto T Kele ja sõiduauto uus omanik vastavalt ostu-müügilepingule saab omanikuks ning kannab täieliku vastutust maanteel ja sõitjate veol. Seaduses puuduvad eeskirjad, et sõiduki omandiõigus kuidagi sõltuks registreerimisest ARK-is. Sõiduki müügi fakti tõendab kirjalik ostumüügileping. Ostja on kohustatud 5 tööpäeva jooksul registreerima sõiduki enda nimele. Ostja ei saanud seda teha, kuna pani toime avarii 29.05.2016 see on 3. päeva peale auto ostmist kostjalt. Kostja leiab, et hagejal puudub seaduslik alus, kanda üle kostjale vastutus kahju eest. Kuna sõiduk oli juba müüdud ostu-müügilepingu alusel, kuid ei olnud uue omaniku poolt arvele võetud 5. tööpäeva jooksul kuna 3. päeva möödumisel peale ostmist sõiduk sattus avariisse uue valdaja süül, vastavalt müügilepingule 26.05.2016. Kostja arvab, et ostetud sõiduauto maanteeametis registreerimine on lihtsalt protseduur sõiduauto kasutusõiguse saamiseks, mida uus omanik on kohustatud maanteeametis tegema.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt tl 2 pöördel, tl 59 pöördel). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja põhjendab seda alljärgnevalt.
19.Vaidlus puudub selles, et 29.05.2016 põhjustas T K sõidukiga xxxx registrimärgiga xxxx xxxx liiklusõnnetuse, kus sõidukijuht sõitis teelt välja vastu kivi. Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi sõiduki juht ja kaasreisija (vt tl 5-6). Liiklusregistri andmetel oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel 29.05.2016 sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx omanikuks kostja (vt tl 8). Liiklusõnnetuse toimumise hetkel 29.05.2016 puudus sõiduki suhtes kehtiv liikluskindlustuse leping, viimane liikluskindlustuse leping nr R600185062 oli sõlmitud kehtivusega 25.04.201624.05.2016 (vt tl 10). Kostja ei vaidle vastu, et liikluskindlustuse poliis lõppes 24.05.2016 ja kostja ei sõlminud uut liikluskindlustust, kuna kostja ei sõitnud enda väitel kõnealuse sõiduautoga alates 25.05.2016.
20.Sõidukiga põhjustatud liikluskahju kohustus liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 36 lg 2 alusel hüvitama hageja viimase liikluskindlustuse lepingu järgse kindlustusandjana (vt tl 11). Vaidlus puudub ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja on hüvitanud kõnealuse sõiduki liiklusõnnetusega seoses kaasreisijale V P ja sõidukijuhile T Kele tekkinud kahju kokku summas 18 092,55 eurot (vt tl 12-27).
21.Kuivõrd eelmainitud faktiliste asjaolude ja kahjusumma osas vaidlus puudub, keskendub käesolev vaidlus üksnes seaduse kohaldamisele. Nimelt leiab kostja, et enne liiklusõnnetust oli sõiduauto müüdud uuele omanikule ja kahju hüvitamise nõude vastavalt LKindlS § 55 peab kandma uus omanik. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu arvates ei ole käesolevas vaidluse
2-19-5204 õigeks lahendamiseks vaja tuvastada, millal ja millisel viisil andis kostja liiklusregistri väliselt üle kõnealuse sõiduki omandiõiguse. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks on vajalik hinnata, kes on tekkinud liikluskahju hüvitise tagasinõude eest vastutavaks isikuks LKindlS alusel.
22.Liikluskahjudega seotud tagasinõuete esitamise õiguslikud alused tulevad liikluskindlustuse seadusest. LKindlS § 55 on sätestatud, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lõikes 2 on sätestatud, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Seega näeb seadus selgelt ja ühemõtteliselt ette, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab isik, kes on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud ning seda sõltumata sellest, milliseid kokkuleppeid pooled omavahelises müügilepingus sõiduki omandi üleandmise kohta sõlmisid. Kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isikuna oli vastavalt seadusele kohustus tagada kõnealuse sõiduki liikluskindlustuse olemasolu.
23.Eelnevat arvestades ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja vastuväited selles, et kostja oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki müünud T Kele, kuid müük jäi liiklusregistris registreerimata (vt tl 9). Kohus rõhutab veelkord, et LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustas T K, kellele kostja oli sõiduki müünud, ei saa antud juhul muuta kostja LKindlS tulenevat vastutust hageja ees. Kuna liiklusõnnetuses osalenud sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx omanikuks liiklusregistri kohaselt oli kostja (vt tl 8), siis just kostja puhul oli tegemist kindlustuskohustusega isikuga. Asjas esitatud tõendite kohaselt, mida kostja ei ole vaidlustanud, toimus kindlustusjuhtum 12 kalendrikuu jooksul pärast viimase kindlustuslepingu lõppemist (LKindlS § 36 lg 2) ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust (vt tl 10-11).
24.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja kui viimase kindlustuslepingu järgne kindlustusandja, oli kohustatud kahju LKindlS § 36 lg 2 alusel hüvitama ning hagejal on tagasinõue kostja vastu LKindlS § 55, § 3 lg 2 ja § 7 lg 1 alusel. Kuna hageja nõue kostja vastu tuleneb seaduses sätestatud regulatsioonist, siis ei ole asjakohane kostja käsitlus T Ke kui sõiduki ostja kohustustest sõiduki ostu-müügilepingu täitmisel. Samuti ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja väited selles, et kõnealuse sõidukiga osales liikluses mitte kostja, vaid T K. Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2018 otsuse nr 2-17-10189 p-s 11 selgitas ringkonnakohus analoogses vaidluses, et seadusest ei tulene tagasinõude esitamise eeldusena, nagu pidanuks sõidukiga liikluses osalema kindlustuskohustusega isik.
25.Kuna kostja vastutus hageja ees tuleneb seadusest, mitte lepingust, siis ei ole asjassepuutuvad ka kostja viited tüüptingimuste regulatsioonile. Samuti on asjakohatud kostja viited T Ke poolsele kohustusega ühinemisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) 178 lg 1 järgi kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohus on kostjale juba 24.05.2019 kohtumääruses selgitanud, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 178, sest kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Sellist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Lisaks viitas hageja õigesti, et uue võlgniku kohustusega ühinemise puhul ei vabane senine võlgnik kohustuse täitmisest, vaid võlausaldaja ees vastutavad senine võlgnik ja uus võlgnik solidaarselt, mistõttu ei saa kostja taotleda enda vabastamist kahju hüvitamise kohustusest (vt tl 65). Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole esitatud nõudeid T Ke vastu, samuti ei kaasanud kohus oma 24.05.2019 määrusega T Kt käesoleva tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna uue võlgnikuna
2-19-5204 senise võlgniku kõrvale (vt tl 64-65). Nimetatud kohtumäärust ei vaidlustatud ja kohtumäärus on jõustunud. Kostjal on küll võimalik koostöös oma õigusnõustajaga kaaluda, kas ja milliseid nõudeid võiks kostjal olla mõistlik esitada T Ke vastu, kuid see ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks.
26.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ega VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kostjalt väljamõistetavat hüvitist vähendada. VÕS § 140 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kuna hageja nõue kostja vastu tuleneb LKindlS regulatsioonist, siis ei saa hageja nõuet kostja vastu kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks lugeda. Kohus leiab, et ka kostjal endal lasus kohustus seadusi tunda ja sõiduki müügil hoolsalt käituda, vältimaks seda, et sõiduki müük jääb liiklusregistris vormistamata ja kostja nimele vormistatud kindlustamata sõidukiga rikutakse liikluses osalemise keeldu. Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2018 otsuse nr 2-17-10189 p-s 14 selgitas ringkonnakohus analoogses vaidluses, et ka kostja ise sai registripidajat teavitada omaniku muutumisest, vältimaks nõudeid, mille puhul vastutaks registrijärgne omanik. Kohus märgib, et isegi kui kostjal puudunuks piisavad kogemused ja teadmised, mis seonduvad sõidukite omanikuvahetuse registreerimisega ning kindlustuskohustusega, ei võimaldaks see kohtul kostjat vabastada tema vastu suunatud nõuetest. Kohtu ülesandeks on eelkõige kohaldada kehtivaid seadusi, mitte hinnata seaduste mõistlikkust ja õiglust subjektiivsest vaatenurgast.
27.Samuti ei ole kohtu arvates LKindlS tulenev regulatsioon, mis paneb kindlustuskohustuse sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikule, vastuolus põhiseadusega. Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2018 otsuse nr 2-17-10189 p-s 13 viitas ringkonnakohus seadusandja eesmärkidele seoses sõiduki registrijärgse omaniku vastutusega, mis kohtu hinnangul on legitiimsed ja mõistlikud: „Seadusandja eesmärgiks uue seaduse vastuvõtmisel oli kindlustamata sõidukite liikluses osalemise vähendamine ja kehtiva LKindlS § 7 lg-s 1 sätestatud regulatsiooniga sooviti korrastada registriandmeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti sätestada automaatne liikluskindlustus, s.o sundkindlustussüsteem, mis lülitab liiklusregistris olevad kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta sõidukid automaatselt kindlustuskaitse alla. Läbi automaatse liikluskindlustuse saab paremini kaitsta nii kannatanuid kui ka kahju põhjustanud sõidukijuhte, suunates siiski sõidukiomanikke täitma oma seadusest tulenevat kohustust. Seaduse regulatsiooni eesmärk oli välistada vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks (vt eelnõu seletuskiri http://eelnoud.valitsus.ee/main#4E5HWayq).“
28.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja nõuet rahuldamata. Hageja nõue kostja vastu summas 18 092,55 eurot tagasinõudena liiklusõnnetuses kannatanutele väljamakstud kulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele.
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 750 eurot. Vastava taotluse esitas hageja juba 03.04.2019 hagiavalduses (vt tl 2 pöördel) ning täiendavat menetluskulude nimekirja hageja kohtu poolt antud tähtajaks 26.06.2019 ei esitanud.
2-19-5204 Seetõttu on kostjal olnud piisavalt aega soovi korral hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja pole hageja poolt tasutud riigilõivu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 750 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 750 eurot.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
31.Vaatamata hagi rahuldamisele soovitab kohus pooltele käesolev vaidlus kompromissiga lahendada. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hageja on nõus asja lahendama kompromissiga. Kompromissi all mõistab hageja nõude tasumist osade kaupa, maksegraafiku alusel, minimaalse kuumaksega 200 eurot. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast käesoleva kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele. Kompromissi sisuks võib olla hageja osaline loobumine oma nõudest ja/või kokkulepe hageja nõude osakamaksetena tasumise kohta. Vastukaaluks saaks hageja kompromissi sõlmimisel vältida potentsiaalselt pikka kohtuvaidlust järgnevates kohtuastmetes ja kindlustada kokkulepitud rahasumma laekumine kompromissi kinnitava kohtumääruse kui täitedokumendi alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.