Margo Klaar (eesistuja), liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
XX hagi Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu vastu korteriühistu 28.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lily Sandel Kostja: Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu (registrikood 80172614), lepinguline esindaja Margus Saulep
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 01.10.2018 otsus tühistada.
2.Jätta XX hagi Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu vastu 28.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
1(9)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 28.09.2017 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu (kostja, korterühistu) vastu 28.06.2017 üldkoosolekul päevakorrapunktides 2, 3 ja 4 vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kinnitati päevakorrapunktis nr 2 kostja 2014. a, 2015. a ja 2016. a aastaaruanded, päevakorrapunktis nr 3 kostja 2017. a majandustegevuse aastakava, päevakorrapunktis nr 4 valiti kostja juhatuse liikmed. Viidatud otsused on tühised põhjusel, et nende vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Põhikiri näeb ette kaks üldkoosolekust teavitamise viisi – teate teadetetahvlile väljapaneku ning liikmete postkasti panemise. Tegemist ei ole alternatiivsete võimalustega, vaid põhikirja sõnastusest lähtuvalt peab üldkoosolekust teavitamine toimuma mõlemal viisil. Lähtuvalt põhikirjast pidi kostja üldkoosoleku kokkukutsumise teate panema trepikoja teadetetahvlile hiljemalt 13.06.2017, kuid kostja tegi seda 3päevase hilinemisega. 16.06.2017 pandi teade osadele liikmetele postkasti. Seega on kostja lisaks üldkoosolekust etteteatamise tähtaja rikkumisele, rikkunud põhikirjast tulenevat nõuet postitada teated üldkoosoleku toimumise kohta liikmete postkasti.
3.16.06.2017 edastas kostja ühistu liimetele majandusaasta aruanded, millele ei olnud lisatud revisjonikomisjoni arvamust. Sellega rikuti korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg-st 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg-st 2 tulenevat kohustust.
4.Hageja hinnangul on üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ka sellega, et üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, kellel puudusid volitused. Juhatuse liikmed valiti viimati 15.06.2013 toimunud üldkoosolekul. Põhikirja p 7.1.3 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni 3 aastaks. Seega lõppesid juhatuse liikmete volitused 15.06.2016. Vastavalt põhikirja p-le 7.1.7 on juhatuse kohustuseks jälgida oma volituste tähtaegu. Kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppemas, peab juhatus kokku kutsuma üldkoosoleku juhatuse valimiseks. Uue juhatuse valimise koosoleku peab juhatus kokku kutsuma hiljemalt üks kuu enne volituste tähtaja lõppemist. Antud juhul ei ole juhatus järginud põhikirja p-s 7.1.7 sätestatud nõudeid ning volituse lõppemisest on üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks möödunud üks aasta. Seega ei saanud juhatus üldkoosolekut kokku kutsuda, vaid oleks saanud teha vastava ettepaneku ühistu liikmetele, kes oleks saanud kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku. Üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse poolt, kelle volitused olid üldkoosoleku kokkukutsumise 2(9)
ajaks lõppenud, on käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse.
5.17.02.2018 esitatud dokumendis on hageja täiendavalt märkinud, et päevakorrapunktist nr 3 ei ole võimalik järeldada, et üldkoosolek otsustab lisaks majanduskava kinnitamisele ka parkla projekti tellimise ning välikaamerate paigaldamise. Üldkoosoleku otsus on tühine ka juhul, kui see on tehtud üldkoosolekul, mille kokkukutsumise teates esitatud päevakorrast ei nähtu selgelt ja arusaadavalt, mida otsustama hakatakse. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
7.Koosoleku kutsete avaldamisel täideti nõuetekohaselt põhikirjast tulenev koosolekust etteteatamise kohustus. Kostja avaldas kutsed korterelamu infostendidel 13.06.2017. Kostja möönab, et hageja või mõni teine omanik võis kutset trepikojas näha alles 16.06.2017, kuid see ei anna põhjust arvamuseks, et kutse sellel päeval ka avaldati. Lisaks kutsete avaldamisele 13.06.2017, pandi samal päeval postkastidesse 2017. a majandustegevuse aastakavad.
8.Hageja on ületähtsustanud kutse puudumist postkastist. Liikmeõiguste realiseerimise aspektist ei ole oluline mitte koosoleku kutse asukoht trepikojas (kas postkast ja/või infostend), vaid see, et liikmele on koosolekut puudutav teave tagatud ning seda on tehtud õigeaegselt. Hageja ei ole selgitanud, mil moel kutse postkasti panemata jätmine riivas tema osalemisõigust või kuidas sai kutse postkastist puudumine rikkuda hageja õigust koosolekul osaleda ja hääletada. Hageja viibis koosolekul, seega puudub hagejal võimalus väita, et teda koosolekust ei informeeritud või seda, et ta ei saanud organi õigusi teostada. Kuna koosolekust teavitamiskohustus täideti kutsete avaldamisega infostendidel, ei ole kutsete postkastidesse panemata jätmine kindlasti käsitletav sellise probleemina, millega kaasneks vastuvõetud otsuste tühisus.
9.Koosolekut kokku kutsuvatest isikutest ei sõltu koosoleku otsuste tühisus. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded on seotud koosolekut puudutava teabe ja selle avaldamisega, oleks põhjendamatu laiendada koosoleku kokkukutsumise korda isikulistele kategooriatele. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et koosoleku kokku kutsunud isikutel puudus juhatuse liikme staatus. 06.06.2013 toimunud koosolekul valiti kostjale kolm juhatuse liiget: EM, KV ja JL. Juhatuse ametiaeg lõppes formaalselt 06.06.2016, kuid faktiliselt juhtisid juhatuse liikmed kostja majandustegevust edasi. EM, KV ja JL ametiaega on 28.06.2017 koosolekule eelneva perioodi osas pikendatud. Arvestades 28.06.2017 vastuvõetud otsuseid, millega kinnitati varem valitud juhatuse poolt ettevalmistatud 2017. a majandustegevuse aastakava ning 2014. a, 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruanded, on võimalik väita, et EM, KV ja JL tegutsemist juhatuse liikmetena on aktsepteeritud ning ametiaega tagasiulatuvalt pikendatud.
10.Parkla projekti tellimine ja välikaamerate paigaldamisega seotud küsimused tõusetusid ja otsused võeti vastu majanduskava menetlemise käigus. Koosoleku kutse sisaldas päevakorrapunkti 2017. a majandusaasta kava arutelu ja kinnitamise kohta. Koosoleku toimumisele eelnevalt edastas kostja enda liikmetele majandustegevuse aastakava, mille viimaselt lehelt nähtuvad aastasse 2017 planeeritud tööd. Tööde loetelu sisaldab muu 3(9)
hulgas parkla projekti tellimist ja välikaamerate paigaldamist. Seega ei saa väita, et koosolek oleks otsustanud päevakorraväliseid küsimusi. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 01.10.2018 otsusega hagi ja tuvastas kostja 28.06.2017 üldkoosoleku päevakorra p-des 2, 3 ja 4 vastuvõetud otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus poolte vahel vaidlus selles, et 28.06.2017 toimus kostja üldkoosolek, milles osales ka kostja isiklikult.
13.Esmalt selgitas maakohus, et neil isikutel, kellel on seadusega ette nähtud õigus juriidilise isiku organi otsuseid vaidlustada, on selleks ka eelduslikult õiguslik huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes. Seega on hagejal, kui korteriühistu liikmel, käesoleval juhul õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise suhtes, vaatamata sellele, et ta isiklikult nimetatud üldkoosolekul osales.
14.Maakohus tuvastas, et MTÜS § 20 lg-st 5 ja korteriühistu põhikirja p-st 7.6.3 tulenevalt pidi kostja kutse 28.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumisest avaldama ühistu teadete tahvlil hiljemalt 13.06.2017. Samuti pidi kostja kutse panema samaks kuupäevaks liikmetele postkasti. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kõikidele ühistu liikmetele teadet postkasti ei pandud ja kostja seaduslik esindaja EM kinnitas 28.08.2018 kohtuistungil vande all, et postkastidesse ühtegi kutset ei pandud, s.h ei teatatud hagejale üldkoosoleku toimumisest ka telefoni teel, kuigi teistele ühistu liikmetele helistati. Kuigi pooled vaidlevad teate teadetetahvlil avaldamise kuupäeva üle, siis juba teate postkasti panemata jätmine oli maakohtu hinnangul käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse. Maakohus selgitas, et kui ühistu on näinud ette põhikirjaga üldkoosoleku kokkukutsumiseks rangemad reeglid seaduses sätestatust, siis tuleb neid ka järgida.
15.Maakohtu hinnangul leidis tunnistaja IL ütlustega ja hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega kinnitust, et kutse üldkoosolekule avaldati 3-päevase hilinemisega. Nimelt selgitas tunnistaja 28.08.2018 kohtuistungil, et sai üldkoosoleku toimumisest teada, kui teadetetahvlile oli paigaldatud päevakord ja see oli 16.06.2017. Kuna tunnistaja väitel teeb ta ametialaselt palju pilte, siis teab ta ka, kus ta oli sel päeval. Kohus pidas tunnistaja ütlusi usutavaks. Nimetatud kuupäeva kinnitavad ka mitme korteriühistu liikme kinnituskirjad. Kostja esitas küll kohtule kaks kinnituskirja, milles on vaidlustatud kinnituskirja allkirja õigsust, kuid hiljem on need ühistu liikmed allkirjaga kinnitatud, et allkirja õigsust vaidlustati üksnes kostja juhatuse liikme palvel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate hilisemat edastamist kinnitab maakohtu hinnangul ka EN kinnitus ja kostja juhatuse liikme e-kiri. E-kirjast nähtub, et EN sai üldkoosoleku kokkukutsumise teate 16.06.2017 (maakohtu otsuses ekslikult 16.02.2017).
16.Tunnistaja MS ütlused 28.08.2018 kohtuistungil on kohtu hinnangul vastuolus tunnistaja IL ütluste, kostja seadusliku esindaja selgituste ning ka esitatud dokumentaalsete tõenditega. MS väitis, et nägi 13.06.2017 stendil kutset ning samuti oli kutse postkastis, kuid ei osanud kohtule usutavalt selgitada, kuidas tal nimetatud kuupäev meeles oli. IL ütlustest, kinnituskirjadest ning EN e-kirjast nähtuvalt avaldati 4(9)
kutse stendil alles 16.06.2017. Kostja seaduslik esindaja on aga kinnitanud, et postkasti üldse kutseid ei pandud. Samuti on kostja esitatud RH kinnitus 13.06.2017 kuupäeva kohta vastuolus teiste eelviidatud tõenditega.
17.MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus mh tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lisatingimusi sellise otsuse tühisusele seadus ei sea (Riigikohtu 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Seega ei ole maakohtu hinnangul asjakohane kostja väide selle kohta, et kuna hageja osales üldkoosolekul, siis on tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei sätesta MTÜS, et tühisuse toovad kaasa üksnes üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulised rikkumised ning seega ei ole põhjendatud käesoleval juhul eristada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ja mitteolulist rikkumist. Maakohus selgitas, et alles uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) vastuvõtmisega kehtestati nõue, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline (KrTS § 29 lg 1). 28.06.2017 otsus on vastu võetud enne uue seaduse kehtima hakkamist. Kohtu hinnangul toob seega käesoleval juhul üldkoosoleku kokkukutsumise korra igasugune rikkumine kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.
18.Eeltoodut kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud sellega, et kostja ei järginud põhikirjas sätestatud nõuet panna üldkoosoleku kokkukutsumise teated liikmetele postkasti. Samuti rikuti üldkoosoleku põhikirjas sätestatud korda teate teadetetahvlile hilisema panemisega. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa kostja 28.06.2018 üldkoosoleku päevakorrapunktide 2, 3 ja 4 all vastuvõetud otsuste tühisuse. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole vajalikul määral enda tuvastushuvi põhistanud. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja osales isiklikult 28.06.2017 koosolekul ja hääletas otsuste poolt. Isik, kes on koosolekul hääletanud otsuste poolt, ei saa omada otsuste tühisuse tuvastamise vastu tuvastushuvi. Hageja, kes hääletas otsuste poolt, väljendas oma tahteavaldustega otsustega nõustumist. Kuivõrd otsuste vastuvõtmine on hõlmatud koosoleku kokkukutsumise korraga, on hageja ühtlasi väljendanud, et tal puuduvad etteheiteid otsuste vastuvõtmise protsessile tervikuna, sh koosoleku kokkukutsumise osas. Hageja ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, millest lähtuvalt võib järeldada, et hageja sai tühisuse või kehtetuse alustest teada alles peale otsuste vastuvõtmist.
21.Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata ka hageja hea usu põhimõtte vastase käitumise ja kohaldamata TsÜS § 32 ja § 138. Kostja tõi esile hageja vastuolulise käitumise selles osas, et hageja hääletas koosolekul otsuste poolt, hiljem aga vaidlustas samad otsused kohtus. Hagejal kui kostja liikmel lasub hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus kostja tegevusele kaasa aidata, sealhulgas teavitada otsustusprotsessis esinenud protseduurilistest eksimustest. Lisaks, kui eeldada, et puudused esinesid, eiras 5(9)
hageja ka mõistlikku teavitamiskohustust. Hageja kui kostja liikme kohustuseks on ühingut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada. Hageja tegevusetus on seda enam taunitav, et hageja on pidanud end menetluses läbivalt kostja revisjonikomisjoni liikmeks. Kostja osundab, et 28.08.2018 istungil väitis hageja, et peab revisjonikomisjoni liikmena järgima, et juhatus tegutseb põhikirja ja seaduste järgi.
22.Maakohus leidis vääralt, et kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus eelistas põhjendamatult tunnistja IL ütlusi ja jättis arvestamata tunnistaja MS ja kostja juhatuse liikme ütlused, samuti tegi tunnistajate ütlustest ebaõigeid järeldusi. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohutust.
23.28.06.2017 koosoleku päevakord sisaldas punkti 2016. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Kostja juhib tähelepanu, et kutse avaldamisele järgneval päeval, s.o 14.06.2017 küsis hageja e-kirja teel, mis kuupäevaks peab ta revisjonikomisjoni arvamuse esitama. Ei ole usutav, et kostja ei teadnud küsimuse esitamise ajal koosolekust midagi ning koosoleku päevakorrapunktiga seotud aruande esitamist pakkus hageja juhuslikult. Hageja edastas juunis, juulis ja augustis 2017 hagejale arvukalt e-kirju, milles tõstatas ainsa probleemina koosoleku protokolli puudumise, koosoleku kokkukutsumise kohta hagejal etteheiteid ei olnud.
24.Asjakohatu on viide EN e-kirjale, kuna sellest ei leia kinnitust, et koosoleku kutse on trepikodades hilinenult avaldatud. EN kirjast nähtuvalt teatatakse kuupäevast, mil ta sai kutse elektrooniliselt. Kutse elektrooniline saamine ei ole aga vaidluses oluline.
25.Ka maakohtu osundatud majaelanike kinnituskirjad ei ole asjas lubatavaks ega usaldusväärseteks tõenditeks. Hagiavaldusega esitatud kinnituskirjad ja hageja 07.02.2018 esitatud kinnituskirjad on sisult erinevad. Viimati nimetatud kirjadesse on tehtud vastuväidetest lähtuv täiendus, mille kohaselt ei olnud kutseid enne 16.06.2017 teadetetahvlil. On ilmne, et hageja vormistas menetluse käigus kinnituskirjade uued põhjad ning võttis seejärel omanikelt kirjadele täiendavad allkirjad. Kinnituskirjadele tulnuks eelistada kirjadele allakirjutanud isikute tunnistajatena ülekuulamist. Kuivõrd kohus kinnituskirjade lubatavust ei hinnanud, ei täitnud kohus nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid, millega omakorda kaasnes otsuse rajamine lubamatule tõendile. Asendades tunnistajate ütlused hageja esitatud menetlusväliste isikute kirjalike selgitustega, võeti kostjalt võimalus kirjade koostamise ja neis esitatud väidete kohta täpsustavaid küsimusi esitada.
26.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et igasugune koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata TsÜS § 38 lg 2 ja Riigikohtu seisukohad, mille kohaselt kaasneb juriidilise isiku otsuste tühisus üksnes olulistel rikkumistel. Riigikohus on leidnud, et otsuse tühisuse toovad kaasa eelkõige raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (Riigikohtu 14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7614, p 21). Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 6(9)
Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
29.Maakohus lahendas vaidluse hagimenetluses, kuigi alates 01.01.2018 kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle peetava vaidluse hagita menetluses. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras saab analoogia korras siiski lähtuda TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Samuti sätestab TsMSRS § 9 lg 1 esimene lause, et enne sama seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Seetõttu võib ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses (Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 17)
30.Esmalt selgitab ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele, et maakohtul ei olnud kohustust ega põhjust jätta esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 järgi läbi vaatamata. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et hageja õiguste rikkumine ei oleks üldse võimalik või hagi ei oleks esitatud hageja seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitseks ja esitatud hagiga ei oleks võimalik saavutada eesmärki. Kolleegium selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmine eeldab olukorda, kus hageja poolt esile toodud asjaolude järgi on õiguslikult välistatud hagi rahuldamine. Käesoleva hagi puhul sellist olukorda ei esinenud.
31.Kostja üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal tulenesid otsuse tühisuse alused MTÜS § 241 lg-st 1, mille kohaselt on otsus mh tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Vastavalt kostja põhikirja p-le 7.6.3 peab üldkoosoleku toimumisest teatama liikmetele ette vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadetetahvlile ja liikme postkasti. Kostja põhikirjast tulenevalt saab järeldada, et teade üldkoosoleku toimumise kohta tuleb panna igale ühistu liikmele postkasti ja samuti elamu koridorides asuvatele teadetetahvlitele.
32.Kostja selgitas vastuses hagile, et teade üldkoosoleku toimumise kohta pandi üles elamu koridorides asuvatele teadetetahvlitele, kuid liikmete postkasti pandi ainult aastaaruanded ja koosoleku kutset sinna ei pandud. Maakohtu järeldus, et kutse postkasti panemata jätmisega on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, on seega õige. Kuna kostja põhikirja p 7.6.3 järgset üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud kutsete postkasti panemata jätmisega, siis seda, millal teadetetahvlile vastav teade üles pandi, ei ole vajalik tuvastada.
33.Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei ole vajalikul määral enda tuvastushuvi põhistanud. Kuna hageja on kostja liige, siis on tal tuvastushuvi üldkoosoleku otsuste kehtivuse osas. See, et hageja osales isiklikult 28.06.2017 koosolekul ja hääletas väidetavalt otsuste poolt, ei välista tema tuvastushuvi.
7(9)
Ühistu liikme üldiseks huviks on see, et üldkoosoleku otsused oleks vastu võetud nii, et need kehtiksid.
34.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 29 lg 1 järgi peab rikkumine korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel olema oluline. Enne seda kehtinud KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 järgi piisas üldkoosoleku otsuste tühisuseks igasugusest üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest. Seega ei anna apellandi väide alust, et kaaluda, kas rikkumine oli oluline või mitte.
35.Kostja väitis, et hageja poolt kostja üldkoosolekute otsuste vaidlustamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja osales ise koosolekul ja hääletas otsuste poolt, kuid hiljem esitas kohtusse käesoleva hagi. Koosolekul ega pärast seda ei avaldanud ta, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.
36.Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve) ja § 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning lg 2 (õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule). Lisaks kohaldub juriidilise isiku ja tema liikme vahelisele suhtele VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)). Riigikohus on varasemas praktikas kinnitanud, et ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu põhimõttega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13715, p 11). Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (Riigikohtu 07. 11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; 30.11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 25). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 07.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16).
37.Kolleegium nõustub kostjaga, et hagejal kui kostja liikmel lasub hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus kostja tegevusele kaasa aidata, sealhulgas teavitada otsustusprotsessis esinenud protseduurilistest eksimustest. Juhul, kui hageja teadis, et esinesid puudused üldkoosoleku kokkukutsumisel, eiras hageja mõistlikku teavitamiskohustust. Hageja on väitnud, et tema postkasti ei olnud koosoleku teadet pandud ja samuti ei ole tema näinud stendil koosoleku kokkukutsumise kohta teadet, kuid vaatamata sellele osales ta koosolekul ja võttis osa otsustamisest, kuid samas ei teavitanud üldkoosolekul osalevaid kostja liikmeid ja juhatust koosoleku kokkukutsumisel toimunud rikkumisest. Hageja kui kostja liikme kohustuseks on korteriühistut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada. Samuti ei saa hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks pidada hageja vastuolulist käitumist, kus ta koosolekul osaledes hääletas otsuste vastuvõtmise üle, kuid hiljem on oma käitumist põhjendamata esitanud hagi otsuste vaidlustamiseks. Kuna hageja on oma korteriühistu liikme õigusi kasutanud vastuolus hea usu põhimõttega, s.t oma õigusi kuritarvitanud, siis on hageja 8(9)
kaotanud õiguse tugineda vastuvõetud otsuste tühisusele ja kohus ei kohalda tema nõude suhtes MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatut.
38.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hagi kostja 28.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
39.Alternatiivselt esitas hageja nõude kostja 28.06.2017 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna hageja osales 28.06.2017 üldkoosolekul ja ei ole laskunud protokollida oma vastuväidet, siis hageja ei ole õigustatud nõudma kostja 28.06.2017 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Eeltoodu tõttu tuleb alternatiivselt esitatud nõue jätta rahuldamata.
40.Ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud jätta nii maakui ka ringkonnakohtus hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 järgi määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.