Hageja: Autohall TÜ (RK 10133713, asukoht Tartu mnt 29 Jõhvi 41538) Hageja lepinguline esindaja: [email protected] )
Andres Kuusk (e-post
Kostja: Ekspress-Auto L (RK 10227325, asukoht Briketi tn 20, Oru linnaosa, Kohtla-Järve 31221)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Ekspress-Auto L-ilt Autohall TÜ kasuks 1944, 36 eurot (sh. põhivõlg 1460, 75 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 483, 61 eurot).
3.Välja mõista Ekspress-Auto L-ilt Autohall TÜ kasuks viivis põhinõudelt (1460, 75 eurot) alates 01.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista Ekspress-Auto L-ilt Autohall TÜ kasuks menetluskulud 490 eurot.
2-19-3232
6.Välja mõista Ekspress-Auto L-ilt Autohall TÜ kasuks viivis menetluskuludelt (490 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel sõidukile xxx remondi ja hooldustöid vastavalt tellimusele ja mahtudele, mis on toodud arvetel. Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest kolm arvet (31.03.2016 arve nr 56243 summas 480,06 €, maksetähtajaga 14.04.2016, 25.05.2016 arve nr 56887 summas 1036,19 €, maksetähtajaga 08.06.2016 ja 10.06.2016 arve nr 57073 summas 344,60 €, maksetähtajaga 24.06.2016, seega kokku 1860,75 EUR. Kostja on tasunud arve nr 56243 osaliselt kahe osamaksega 12.12.2017 summas 200 € ja 27.12.2017 summas 200 € ja arve tasumata jääk on 80,06 €. Seega on kostja võlgnevuse põhisumma jääk hagiavalduse esitamisel 1460,75 EUR. Kostja arveid tasunud ei ole. Tööde kvaliteedi ja koguse osas kostja pretensioone esitanud ei ole. Arved muutusid sisse nõutavaks 14.04.2016; 08.06.2016 ja 24.06.2016. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-le 1, 6, 108, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 1944,36 eurot (põhivõlg 1460,75 € ja viivis 483,61 € ) ning edaspidi viivise põhivõlalt (1944,36 eurot) alates 01.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista. Seda põhjusel, et hageja on teostanud remondi sõidukile Nr.xxx, xxx. Antud sõiduki kasutajaks on 2015 vara tasuta kasutamise lepingu alusel A S. Lepingu alusel on Kasutaja kohustatud tegema lepinguobjekti (xxx) tavaliseks korrashoiuks vajalikke kulutusi ja teostama korrashoiuks vajalikke töid. Kasutaja on nõus hageja poolt esitatud arved tasuma. Jätta hagi rahuldamata.
III KOHTU PÕHJENDUSED
3.Arvestades hagi hinda 1944, 36 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kohus leiab et poolte vaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses, mille sõlmimiseks ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Hageja kohustus teostama kostja sõiduki remonttöid ja kostja maksma hagejale selle eest tasu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
2-19-3232 saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
4.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja tegi kokkulepitud töö (remontis kostja sõiduki) ja kostja jättis selle eest tasumata. Kostja väitel oli tasuta kasutamise lepingu järgi sõiduki kasutajaks teine isik, kellel oli kohustus sõidukit remontida, kuid kostja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Samas ei oma eeltoodud asja lahendamise seisukohalt ka tähtsust, kuna toimiku materjalides olevatest arvetest (tl. 8-10) nähtub, et maksja/saaja ja remonditud sõiduki (xxx, reg.märk xxx) omanik ja kasutaja on kostja. Raamatupidamise väljatrükkidest (tl. 6, 7) nähtub, et kostja on tasunud arvest nr. 56243 kahe maksega kokku 400 eurot.
5.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sisse nõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sisse nõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sisse nõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Kostja töö vastuvõtmist vaidlustanud ei ole. Eeltoodust järeldab kohus, et hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sisse nõutavaks ja hagejal on õigus kostjalt tehtud tööde eest tasu maksmist nõuda.
6.Hageja nõue kostja vastu 1460,75 eurot tugineb arvete (tl. 8-10) järgi saamata jäänud tasul. Kostja arve kättesaamist, arvel toodud tasu suurust ja arvel märgitud tööde teostamist vaidlustanud ei ole. Tasu maksmise tähtaeg on kindlaks määratud kostjale esitatud arvetel nr. 56243, nr 56887 ja 57073, mille järgi oli arvete tasumise tähtajaks vastavalt 14.04.2016, 08.06.2016 ja 24.06.2016. VÕS § 635 lg 1 järgi on tellija põhikohustuseks maksta tehtud (valmis) töö eest tasu. Kostja arveid täielikult tasunud ei ole (kostja on tasunud arvest nr 56243 kokku 400 eurot). Kohus leiab, et kostja (tellija) ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku või annaks õiguse selle rahuldamisest keelduda. Järelikult tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1460,75 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivise 483, 61 eurot ja edaspidi viivise põhivõlalt (1944,36 eurot) alates 01.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõude arvestusest tuleneb, et hageja nõuab viivist võlgnevuselt 1944,36 eurot, mis koosneb põhivõlast 1460,75 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivisest 483,61 eurot. Järelikult nõuab hageja viivist juba sisse nõutavaks muutunud viiviselt. VÕS § 113 lg 6 keelab sisse nõutavaks muutunud viiviselt viivise arvestamise. Seega tuleb viivist arvestada alates hagi esitamisest antud juhul põhivõlgnevuselt 1460,75 eurot. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt 1944,36 eurot (põhivõlg 1460,75 € ja viivis 483,61 €), mis on hagi hinnaks.
2-19-3232 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot (käibemaksuta), kokku 490 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab et esindaja ajakulu (2 tundi) ja tunnitasu on põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vasta taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.